Siiri / 25 / inglise keele õpetaja, kes väiksena võis vanduda, et temast ei saa kunagi õpetajat
Olen põline tartlane ning minu seniste suurimate saavutuste seas on üks korduv tegur - hoone aadressil Lossi 36. Aastal 1994 avasin ma seal esmakordselt silmad ning 2016 lahkusin sealt majast bakalaureusekraadiga ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal. Aasta hiljem mõtlesin tootsilikult, et kui tervet ei jaksa, teen pool ning alustasin magistriõpinguid Lossi 3 asuvas anglistika osakonnas.
Lisaks magistriõpingutel saadavatele teoreetilistele kogemustele kogun palju praktilisi kogemusi ning elamusi oma igapäevatööst inglise keele õpetajana Veeriku koolis. Minu ajakirjandusõpingud ning kogemus Noorte Meedialaagri juhendajana olidki tegelikult need, mis õpetajaametit suunama valisid.
2019 kevadel otsustasin end veel täiendada ning panin end kirja Tartu Ülikooli täiendõppeprogrammi, et omandada informaatikaõpetaja eriala. Arvutid, programmeerimine ja robootika on mul huvi pakkunud juba mõnda aega ning selline pakkumine just praegu tundus liiga hea, et sellest mitte kinni haarata.
Püüan olla tegus ka väljaspool tööd ning kooli. Olen viimased paar aastat tegelenud ka TEDxTartu konverentside korraldamisega ning olen üldiselt suur heade ideede ja hea kultuuri austaja. Aeg-ajalt naudin mõnda filmi Elektriteatris, käin muhedaid kodumaiseid bände kasvõi Viljandis kuulamas ning püüan leida aega ka häid raamatuid märgata.