Hindan kõrgelt, et ma saan tunde juhendada puhastes ning tantsimiseks sobivates ruumides. See tähendab, et on olemas piisavalt ruumi, tantsupõrand, peeglid ning helitehnika. Ni on tantsijatel ohutu treenida ning ka lisavõimalused erinevateks harjutusteks (vahendid, stanged jm).

Ise keskkonna loojana pean kõige olulisemaks luua julgustav, turvaline ning "mugav" keskkond tantsijatele. Ma valin teadlikult oma kõnepruuki, hääletooni ja kehakeelt ning viisi, kuidas ma lastele lähenen, neid korrale kutsun või innustan. Kõik see on tähtis, et keskkond oleks õppijat ja õppimist toetav. Lisaks olen kasutanud õpilastega teste, näiteks "5 love languages test", et teada, kuidas on kõige õigem kindlatele õpilastele läheneda (nt kas verbaalne tunnustus või kerge patsutus õlale, et olid tubli). 

Mulle meeldib töötada keskkonnas, kus inimesed austavad ja hindavad üksteist, seetõttu õpetan ja tuletan meelde esimesest tunnist põhitõdesid. Kõige lihtsam näide on üksteise kuulamine, mitte üle rääkimine või tantsijate omavaheline heatahtlik ja konstruktiivne tagasisidestamine. 

Tantsijate omavaheline läbisaamine on samuti oluline. Loomulikult kõik ei saagi olla parimad sõbrad, kuid omavaheline austus ning hoolivus tantsijatevahelisel tasandil peaks alati olemas olema. Hooaja vältel viin läbi õpilastega tunde, kus tegeleme kommunikatsiooni, usalduse ja meeskonnatöö ülesannete ja loovmängudega. Lisaks teeme  kokkusaamisi väljaspool trennisaali, et omavahel rohkem tuttvaks saada. 

Mulle meeldib nimetada ennast oma õpilaste suurimaks fänniks, olen tõesti kogu südamega nende kui inimeste ja tantsijate arengu juures. Üritan neile seda igapäevases elus samuti meelde tuletada. 

Alustan hooaega tantsijatega alati eesmärgistamisest, seda nii isiklikul kui tiimi tasandil. Kaardistame esmalt oma tugevused ning märksõnad, millega soovime rohkem tööd teha. Nendest lähtuvalt seame uue hooaja eesmärgid. Eesmärkidele lisame sammud, kuidas me nendeni jõuame. Hooaja vältel teeme vahepeatusi, kus vaatame üle, kuidas meil eesmärkidega läheb, ning kas plaanis on vaja väikeseid muudatusi teha. Vahepeatuse mõte on ka tantsijale korra positiivset tagasisidet anda, et tema tehtud töö on vaeva ette läinud. Nii saan anda neile motivatsiooni edasiseks.

Ma töötan enda loodud rakenduskavade (tööplaanide) järgi, mis hooaja algul loon, lähtudes alati konkreetsetest tantsijatest ja antud ressurssidest. Samuti võtan arvesse, mis tundidega on tegemist ja mis on antud õppekava laiem eesmärk. Stiili ainete ja repertuaari ainete rakenduskavad on väga erinevad. Stiili ainetes keskendun süsteemse ning mitmekülgse tehnikabaasi tekkimise toetamisele. Võtan eri teemasid läbi nii tehnika, improvisatsiooni kui ka koreograafia õppimise kaudu, et tantsijate areng oleks mitmekülgne. Repertuaaris lähtun ajakava loomisel esinemis- ja võistlusgraafikust, keskendume tantsude loomisele, viimistlemisele, mõtestamisele ja maksimaalses kvaliteedis etendamisele. Peale võistlusi analüüsin tantsijatega koos, mis läks hästi, ning mida järgmiseks korraks saame parandada. Üritan alati rõhku panna, mis juba on hästi, et tantsijad teadvustaksid oma tehtud tööd ning ei töötaks ainult edasi, märkamata oma arengut. 

Rakenduskavade sisse planeerin kõik üritused ning võistlused, mis lastele kasuks tulevad. Ürituste alla käivad näiteks etenduste ühiskülastused ja battle-te vaatamine. Ka peale üritusi ja võistlusi teen refleksioonitunde, et arendada laste tantsuanalüüsi ning üldiseid analüüsioskusi. Lisaks tutvustan ja väärtustan käitumistavasid, mis etendamiskultuuriga kaasnevad: üksteisele kaasaelamine, battlete tavad, professionaalsuse hoidmine võistlustel, austus. 

Hooaja vältel tegelen kogu aeg tagasisidestamisega, kasutades nii ise märgatut kui kolleegidege arutelu käigus tekkinud mõtteid. Kui midagi on hästi, toon alati sellele tähelepanu. 

Kui ma näen, et teemade omandamine võtab kauem aega või toimub muid muutusi, võtan hetke, et enda tehtud tööd analüüsida ning olukorda vajadusel muuta. 

Olen aru saanud, et mulle kõige olulisem on lähtuda tantsijast. Mul võivad olla isiklikud soovid või eesmärgid mingi tantsu loomisega, kuid nende elluviimine on vaja täielikult kohandada õpilaste suutlikuse ja võimekuse järgi. Näiteks võistlusteelsel ajal koreograaf minus tahaks alati midagi uut teha või koreograafiat edasi arendada. Tehniliselt võib ju ka viimasel hetkel muudatusi teha, kuid tuleb aru anda, et see tuleks tantsija enesekindluse ja esituse naudingu arvelt. Läbi aastate olen endale rõhutanud, et tantsijad peavad saama lavalt ja võistlusprotsessidest positiivse emotsiooni, et ma ei aitaks kaasa nende lavahirmule või ebakindlusele. Tegemist on inimestega mitte koreograafi mängunuppudega.

Lapsest lähtumist peab meeles hoidma igal hetkel, kui nende ees oled - nii päriselus kui sotsiaalmeedias. Nagu varem mainisin, mõtlen alati läbi, kuidas ja mis sõnadega ma õpilastega suhtlen, kuidas ma neile tagasiside annan. Meeles tuleb hoida, et eri vanustes inimestele tuleb erinevalt läheneda. Samuti üleüldiselt inimeste iseloomud on erinevad ning iga lähenemine ei sobi kõigile. Eesmärgiks on lastes tekitada huvi ja soovi tantsida, seda hoida ning ideaalis ka seda tõsta. 

Tantsijast lähtumine väljendub ka õppetöö planeerimises ja läbiviimises, millest eelmises alateemas rääkisin.

Tunni ülesehituse loon samuti tantsijate vanuse, oskuste ja eesmärkide baasil. Milline on soojendus, mis muusika on sobiv, kui kiirelt ma õpetan, mis sõnavara ma selgitamiseks kasutan, ning kuidas ma tähelepanu hoian. 

Kokkuvõttes ma ei saaks enda tööd teha, kui mul ei oleks enda imelisi ning toredaid tantsijaid. Seega soovin ka neid hoida. 

Et tantsijatele parimat õpet pakkuda, pean ise end aktiivselt vormis hoidma ning pidevalt edasi arendama. 

Areng tantsuõpetajana tähendab nii meetodite ja pedagoogiliste teadmiste pidevat täiendamist, kui ka füüsiliselt enda arendamist -  oma keha paremini tunnetama ja kontrollima õppimist. 

 Ma olen väga huvitatud end koolitama ja arendama kõikides valdkondades, mis teevad minust parema tantsuõpetaja: nii anatoomia, terminoloogia, erinevad tehnikad, psühholoogia, analüüsioskus, koreograafia loomine kui ka vaimse tervisega seonduv, näiteks aja-ja energiaplaneerimine, suhtlemistasandite teadmine, une ja toitumise rutiinidega seonduv. Ma olen kõigest sellest huvitatut, juba oman algteadmisi ja olen valmis edasi uurima. 

Lisaks olen läbinud ka esmaabikoolituse ning tuleohutuskoolituse.