SISUKORD
13. märtsil toimus tänavuse aasta emakeelepäeva kontsert Antsla Kultuurikeskuses. Tänavuse aasta teemaks oli “Rahvas algab raamatust”. Sel aastal möödus 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Kohal olid esinejaid Kuldre koolist, Antsla Gümnaasiumist, Antsla Muusikakoolist, tantsuselts Pärliinest, tantsukool Tantsutsoonist, Antsla Kultuurikeskuse laulustuudiost ja Lusti- ning Kuldre lasteaiast. Esineti nii tantsudega, lauludega ning pilli- ja ringmängudega. Üritusel said õpilased näidata oma andeid ja end teostada. Õhtut viisid läbi Antsla Gümnaasiumi õpilased. Saali täitsid esinejad, juhendajad, õpetajad ning pealtvaatajad. Pärast kontserti oli võimalus võtta lavalt kaasa seal olevaid eestikeelseid raamatuid.
Kuidas sattusite õpilasesinduse presidendiks?
Ma olin mitu aastat enne juba õpilasesinduse liige. Eelmine aasta olin ma asepresident ja kuna see aasta lahkus eelmise aasta president meie koolist, arvati, et sobin kõige rohkem sellele positsioonile.
Mis on teie positsiooni eelised ja mis võimalusi pakub?
Ma saan harjutada juhipositsioonis töötamist ja koostöö arendamist. Ma saan arendada enda kohusetunnet ja iseseisvust. Kuna keegi ei käse mul midagi teha, pean ise tegutsema. Ma saan osa võtta paljudest üldkoosolekutest ja olen kogu aeg infotsüklis. Mul on võimalus seista õpilaste eest.
Mis on teie kohustused?
Ma planeerin koosolekute aegu ja päevakordi. Ma vaatan, et kõigil oleks tööülesanded ja et kõik neid ka teeks. Kui saan uut infot teada, pean seda liigetega jagama. Kui tekib probleeme, siis pean suhtlema juhtkonnaga.
Mis tekitab raskusi?
Vahepeal on raske saada inimesi aktiivselt osalema. Tekib tunne, et ei taheta nii väga kaasa teha ja pean neid suruma või motiveerima. See on raske, sest ei taha olla see, kes kogu aeg kirjutab ja pinda käib teistele.
See töö võtab palju kohustust ja aega. Uurimustöö ja muu koolitöö kõrvalt on see lisastress.
Kuidas on teie arvates enda esimesed kuus kuud läinud?
Ma arvan, et esimese poolaastaga ikka veel õpin ja arenguruumi on alati. Alati saaks teha rohkem. Arvan, et on arusaadav olnud, et on kiire aasta olnud. Siiski tegelen alati probleemidega, kui mõni tekib ja probleeme pole jäänud. Seega arvan, et olen hästi hakkama saanud.
Mida soovitaksite tulevastele ÕE presidentidele?
Ole julge. Aruta probleeme läbi, et mitte tekitada konflikti. Kui tekib probleem, siis sina kui president pead olema erapooletu ja kuulama kõik pooled ära. Minu ülesanne on infot edasi anda. Ära karda asju teisiti teha. Sul on vabad käed ja võimalus olla loov. Kui miski ei toimi, siis tuleb sellega tegeleda.
12. märtsi hommikul võtsime vastu kaks õpetajat Prantsusmaalt Dun-le-Palestel’ist.
Erasmus+ projekti raames toimub õpilasvahetus sealse kooli College Benjamin Bord’i ja Antsla Gümnaasiumi vahel. Õpetajad olid siin, et tutvuda meie kooliga ning huvipakkuvate kohtadega, mida külastada sügisel, kui nad tulevad Antslasse koos oma õpilastega. Pärast tundide külastamist neljapäeval olid nad nõus jagama oma muljeid.
Marianne Lepot on raamatukoguhoidja ja infotehnoloogia õpetaja. Yaniv Arroua on ajaloolane ning õpetab ajalugu ja geograafiat.
Kas olete märganud erinevusi või sarnasusi õpilaste vahel Prantsusmaal ja Eestis?
Prantsusmaa õpilased tõstavad tundide ajal alati kätt, kui soovivad rääkida või midagi küsida. Siin räägivad õpilased vabalt. Prantsusmaal on klassidesse telefoni kaasa võtmine keelatud. Sama käib nätsu kohta. Antsla õpilased kutsuvad oma õpetajaid eesnime järgi. Prantsusmaal pöörduvad õpilased õpetajate poole alati kui monsieur ja madame.Teie õpilased laulavad paremini. Välimuse poolest on mõlema kooli õpilased sarnased, kaasa arvatud riietus. Ka teie kohtlete oma õpetajaid lugupidamisega.
Kuidas algas koostöö kahe kooli vahel?
Saime kontakti õpetaja Merle Paadiga tänu Erasmus+ projektile. Selgus, et meil on palju ühist ning otsustasime kohtuda.
Kuidas teie arvates toovad sellised õpilasvahetused kasu õpilastele ja õpetajatele?
Alustasime koostööd Antsla Gümnaasiumiga, sest Dun-le-Palestel on samasugune väike linn nagu Antsla.Tähtis on, et meie kooli õpilased näeks, et välismaal on ka nendesarnaseid noori. Lisaks tuleb neile kasuks inglise keele harjutamine. Oluline on, et õpilased näeksid palju ajalugu ja kultuuri. Õpetajatele tuleb kasuks teiste õpetamismeetodite nägemine.
Millised on teie esmased muljed Eestist? Kas teil on olnud kultuurišokk?
Ühtegi kultuurišokki pole olnud. Võib-olla ainult õhtusöögi aeg, mis on varasem kui
Prantsusmaal. Arvame, et meie õpilastele võib Eesti hommikusöök tunduda väga erinev. Ilm on päris sarnane Prantsusmaaga. Paljud majad Eestis on puidust, kuid Prantsusmaal leidub rohkem kivimaju. Meeldejääv oli käik Pokumaale, kus nägime mitmeid põnevaid tegelasi.
P.S Pärast intervjuud seisis õpetajatel ees väike retk Karula rahvusparki, tutvumine meie kooli projektide ja programmidega, ronimine Suure Munamäe torni ja Rõuge Pesapuu tippu, jalutuskäik Võrus ning Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu linna külastamine. Kindlasti said Prantsuse õpetajad palju toredaid ideid Antsla ja Dun-le-Palestel’i õpilaste sügiseseks kohtumiseks Lõuna-Eestis.
Intervjueerisid Kristjan Tuulas ja Emma Parts
10. klassi õpilaste, Marleen Kerge ja Katre-Liis Taali uurimustööks on igakuiselt toimuv mälumäng 6.-12. klassidele.
Peale klasside osaleb mälumängus ka õpetajad ning juhtkond. Mälumäng koosneb kolmest raundist, igaühes neist on 5 küsimust.
27. märtsil toimub järgmine mälumäng teemal "Filmimaailm". Igast klassist on kolm õpilast oodatud osalema.
Küljendaja: Kristjan Tuulas
Toimetajad: Emma Parts, Sigrid Ernits, Marleen Kerge
Abistajad: Iri Reile, Merle Paat