Praktika Iirimaal

Olime just koolist tulnud ja koristasime parasjagu, kui Stefi sai ootamatu kõne Heli Nõupuult, kes küsis küsimuse, mida keegi ei oleks oodanud. "Stefi ja Karen, kas te tahaksite see aasta minna praktikale Iirimaale." Meie olime muidu sellest vaimustuses. Karen googeldas kohe Iirimaa kohta, et milline see välja näeb ja mina hüppasin õnnest lakke. Mina vastasin, et olen nõus, kuid Karen jäi selle peale mõtisklema.

Oli kätte jõudnud otsustamise päev ja Stefi ja Karen mõlemad olid nõus!

03.03

03.03 oli esimene päev, kui hakkasime Iirimaale reisima. Tulime Tallinna lennujaamast Dublini lennujaama. Lennujaamas jõudsime veidi süüa ja juba läksimegi lennukile. Dublini lennujaamas pidime ootama 3 tundi, et saaksime rongile ning siis pidime olema 4 tundi rongi peal, et jõuda Westporti. Westpordi raudteejaamas ootasime jälle 30minutit, kuna juhil läks meelest ära, et me tuleme. Järgmisena jõudsimegi juba meie hotelli Quay Lodge B and B-sse. Esimesel ööl oli meil väga külm.

04.03

(04.03)

Hommikul läksime grupiga Westpordi linnakest uudistama. Lõpuks otsustasime grupiga, et me hargneme ja läheme kõik oma teed ja meie Kareniga esimesena vaatasime Westporti ja selle ilusi ning siis läksime tescosse, mis oli meie jaoks väga huvitav pood. Seal olid lahedad valmis koogid ja muud põnevat, mida tavaliselt Eesti poodides ei leia. Meie teekonnal tescosse jõudsime me ära eksida, kuid lõpuks jõudsime ikkagi tagasi ja jalad olid väga väsinud sellest pikast teekonnast. Õhtupoole läksime veel Bridge Food restorani sööma, mida on näha alumisel pildil.

05.03

Järgmisel vabal päeval läksime kõik koos Croagh Patrickule ronima, sinna ronida oli päris raske, vähesed meist jõudsid lõppu, kuid meie Kareniga otsustasime, et meie ei lähe tippu, kuna muidu pärast ei jõua tööd teha, suna jalad lähevad krampi. Samal ajal, kui teised ronisid, läksime meie sööma, olime seal teiste grupi liikmetega ja Stefi ei tellinud midagi, kuid Karen tellis endale friikatrulid ning teised tellisid endale alkoholi. Siis hakkas meil kiire, kuna arvasime, et peame bussile minema, kuid tuli välja, et teised ei jõua selleks ajaks tagasi ning pidime 2 tundi istuma ja ootama neid ning bussi. Pärast istusime ühes väikeses kohvikus, kus Stefi proovisin Iiri jäätist, mida Eestis ei ole. Seal ümber olid väikesed vaarika pallikesed. Stefi üllatuseks maitses see paremini, kui ta oleks osanud arvata. Lõpuks kui me kõik mägedest tagasi jõudsime, läksime me grupiga sööma. Stefi võttis burgeri, mis oli tema jaoks liiga vürtsikas ja Karen võttis endale kakaod.

06.03

Esmaspäev oli meie esimene töö päev. Olime väga närvis. Esimesel päeval võeti meid väga hästi vastu. Meile tutvustati hotelli ja meie eriala valdkonda. Hotellitube käis kontrollimas juhendaja Maria, kes ülbitses ja ütles meile, et mis me seal niisaa seisame, kuigi me isegi ei teadnud veel, mida täpselt teha. Meiega olid kaasas nii-öelda mentorid, kes näitasid meile algusest peale, kuidas kõike teha. Saime teada, et esiteks nad teevad aknad lahti, korjavad ära prügi ja nõud, siis teevad ära voodid, jätavad veekeetja ainega ligunema ning lähevad edasi magamistuppa. Edasi panevad nad asjad oma kohale ja tõmbavad ära tolmu. Järgmisena pöörduvad nad vannituppa, kus nad vahetavad ära täis prügikoti, võtavad ära mustad rätikud ja asendavad need uutega, tõmbavad ära kapipealsed ja puhastavad kraanikausi, vajadusel ka vanni. Kindlasti teevad nad ka duši nurga. Viimaseks on põrandad, nad tõmbavad mopiga vannitoa põrandad üle ning tolmuimejaga teevad magamistoa põrandad. Esimesel päeval saime teada, et vahel on mikrokiud lappi okei mopina kasutada ja see käib talla alla, justkui uisutaks. Inimesed on seal väga toredad, kõik teretavad üksteist ning saab palju naerda. Lisasin ka pildi minu peaaegu igapäevasest telefonis olemisest. Telefonis pole aega isegi olla.

07.03

Teisel päeval läksime me jälle tööle. Üks mentoritest juba lehvitas meile ja võttis meid endaga kaasa, sealt läksime bossi kabinetti ja tema andis meile käsud. Koristasime jälle mentoritega tuba sel päeval, aga seekord andis ta täpsemad käsud, et veekannu peab ainega puhastama jne. Sellel päeval kasutati vannitoas moppi! Päev ei tundunud nii väsitatav kui esimesel päeval, sest kõik võtsid meid väga südamlikult vastu.

08.03

Kolmas päev oli veel parem päev. Hotelli juhataja tuli majja ta hüüdnimi on Luba . Ta oli meiega väga tore, alguses arvasime, et ta on ilge boss, et hakkab käsutama, kuid siiski oli ta väga suure südamega. Olime temaga koos, ta õpetas meile uusi asju nagu näiteks, kuidas saab lihtsamalt voodit teha ja muud. Päeva jooksul me tegimegi voodeid terve päeva koos Kareniga ja meil oli väga lõbus päev. Lõpus koristasime koridore, mis ei olnud ka nii hull, kuna saime seda koos teha. Päev on korda läinud. Saime ka teada, et töötajatele on ka jõusaal ja ujula tasuta ning kui soovime, saame seal aega veeta. Olen juba väga elevil järgmise päeva pärast, kuna mulle väga meeldib see boss. Õhtul ootas meid väike üllatus voodi peal. Meie grupikaaslane Karl oli teinud meile kingi naistepäevaks.

09.03

Neljas päev tööl. Tegime koos Kareniga voodeid ja harjutasime veel seda. Päev oli päris okei ja toit oli ka hea. Kõik olid meiega toredad ja positiivsed. Koristasime ka avalikke vetse, kus pidime kuhjade viisi panema õhuvärskendajat ja muidugi ka wc-potte puhastame, kui need liiga mustad olid. Meile tehti suur loeng, kuidas täpselt midagi teha, mis oli muidugi suureks abiks. Karen tõmbas tolmuimejaga konverentsi toa puhtaks, kuna meile tuli selline palve. Luba rääkis meiega umbes 30minutit, kuidas ta poeg Austraalias elab ja kui hea elu tal seal on. Lisaks sellele rääkis ta meile, et talle meeldib raha teenida, mitte seda küsida, seega ta soovitas meil hästi õppida, et ka meil tulevikus hästi läheks. Tol päeval mainis ta, et saame ka väikese palga töö eest, mis meid muidugi rohkem motiveeris. Käisime õhtul veel poest läbi, nagu ikka SuperValust.

10.03

Viies päev tööl. Hommikul hakkasime koos Kareniga voodi tegemist harjutama ning sellega aitasime ka hotelli töötajaid. Tubade kontrollija ehk supervisor tuli tagasi, mis oli meile katastroof, kuna tema oli meiega kaks päeva ja siis oli ta ka pigem ülbe. Tegime umbes 30 tuba. Päev venis kuidagi pikale, kuid hotellijuhataja tegi meie päeva paremaks ja ütles, et kui voodid ära teeme veel kolmes toas võime töölt lahkuda. Tegime ilusti kõik toad ära ja hakkasime kodu poole sammuma.

11.03

Meil oli vaba päev. Tahtsime minna Tescosse ja teha suure shopingu, kus ostame palju süüa, sest meil polnud üldse midagi hotellis. Oli küll ilus ilm, kuid tuul oli väga suur ning otsustasime, et tellime takso. Meil läks väga kaua aega kuni taksot tellida, sest me ei teadnud, kust me peaks otsima taksode telefoninumbreid või mis internetilehe peame avama. Lõpuks kui hakkama saime, ütlesime kus oleme ja kuhu tahame minna. Selgus, et me hääldasime terve see aeg valesti meie hotelli nime. Me hääldasime seda (khuai loods)aga seda hääldatakse (khii laads). Igatahes, väga tore taksojuht oli ning sõidame ka teine aeg kindlasti temaga.

12.03

Sel päeval me otsustasime, et me ei tee midagi vaid hoopis puhkame.

13.03

Täna on kuues päev tööl. Olime jätnud oma riided pesumajja, kus öeldi, et riided saab kätte esmaspäeva õhtul, seega ei olnud meil tööriietust. Hotelli tubade kontrollija hakkas meie peale karjuma ilma asjata, kui hakkasime olukorda seletama, selle asemel, et meile uued varu riided anda. Õnneks meie boss Luba andis meile varu riided ja ütles, et Maria ongi selline ja ärge kuulake teda. Tegime koos Kareniga voodeid ja päeva lõpus tõmbasime mopiga lifti esiseid ning tolmuimejaga tõmbasime treppe ning ka veidi esikut. Töö mõttes läks kõik hästi. Peale tööd läksime kuhugi elektripoodi, et arvuti adapterit osta. Läksim sinna ka sama taksojuhiga, kellega varem oleme sõitnud.

14.03

Seitsmes päev tööl. Hommikul pesime wet floor silte, mis olid väga räpased, selleks oli nuustik ja cif vahend. Ruumi ei olnud seal üldse, sest pesime neid kraanikausis. Järgmisena läksime voodeid tegema ja käisime jälle korruselt korrusele. Pärast kui kõik toad olid valmis, läksime me avalikke WC-sid kontrollima ja vajadusel koristama. Kui see ka valmis, läksime pesuruumi, kus panime padjapüüre rippuma kasti peale. Pidime jälgima, et need oleksid õigetpidi ja enam-vähem sirged ja, et suured ja väikesed padjapüürid oleks eraldi. Õhtul läksime meie hotelli restorani sööma. Teenindus on seal väga hea ja ka teenindajad on väga sõbralikud. Pildil on Carbonara pasta, mis maksis kümme eurot.

15.03

Kaheksas päev tööl. Tegime voodeid koos Kareniga. Neid oli päris palju tol päeval ja pärast, kui saime kõik valmis, siis läksime tegime koridore mopiga. Üks tegi ühelt poolt ja teine teiselt poolt. Muud me eriti teha ei saanud, kuna Wc-d olid juba ühe töötaja poolt kontrollitud ja tehtud.

16.03

Üheksas päev tööl. Mina (Stefi) pidin üksinda tööle minema, kuna Karen oli haige. Hommikul oli ainult Maria tööl ja ta ei andnud isegi korralikke käske. Ütles meile, et me läheksime voodeid tegema ja et mina üksi oleksin. Pärast tuli välja, et 2 voodi tegijat oli seega mind pandi paari koos ühe teise tüdrukuga, kelle nimi on ka Maria. Suhtlesime temaga hästi paljust ja naersime koos. Voodeid tegi ta nii, et kui midagi läks untsu ütles ta, et "not my problem" . Selle peale ma ainult naersin ja ütlesin okei, mis ma muud ikka teha oleksin saanud. Päev oli päris normaalne, aga pikk. Siis pidin ma mopiga tegema teise korruse põrandad ja lifti ja minema pesuruumi, kus pidin jälle padjapüüre riputama. Õppisin ka tekipüüre panema rippuma kasti peale.

17.03

Sel päeval ärkasime juba viiest üles, sest pidime minema seitsmesele rongile, et sõita Dublini. Läksime Saint Patricku päeva tähistama. See algas kella kaheteistkümnest ning kestis kaks tundi, ehk siis kella kaheni. Peale paraadi läksime me shoppama natukeseks ja peale seda läksime kuuese rongiga tagasi koju. Tänavatel üldse liikuda ei saanud, sest kõik kohad olid paksult rahvast täis. Restoranid olid eriti täis. Toitu pidi ootama pool tundi. Tagasi läksime kuuese rongiga. Jõudsime alles üheksast tagasi ning siis pidime veel jalutama meie hotelli.

19.03

Saime puhata. Kuna meil kodus polnud süüa, pidime minema päevapoole meie töökohta restorani sööma. Sealt saab ikkagist kõige paremat toitu. Kui kohale jõudsime, juhatati meid ilusti lauda ning Karen võttis pastat ning Stefi võttis sama. Tagasi koju minnes oli ilm kohutav. Tuul oli suur ja vihma kallas jubedalt. Kui tagasi meie koju jõudsime, olime läbimärjad.

21.03

Üheteistkümnes päev tööl.

23.03

Kolmeteistkümnes päev tööl. Sel päeval oli meil töö juures väga lõbus. Saime terve päev olla oma lemmik töötajaga, Mariaga. Alati, kui saime temaga töötada, saime me olla vabamalt ja ei ole ka mingit pinget peal. Ta jagas meile vahepeal isegi küpsiseid, mida pannakse hotelli tubadesse. Mida Stefi sel päeval kindlasti õppis, oli see, et ta ei saa üksi hakkama selle suure käruga. Eriti liftides...

Esimesel pildil on näha meie töökaaslast Mariat ning teisel pildil on Stefi, kes jäi lifti kinni.

24.03

Sai Stefi Isabelliga kokku ja ta pidi iseseisvalt Dublinist trammiga sõitma Tallaght-i, kus Isabel elas.

Esimese asjana läks Stefi koos Isabelliga macdonaldsisse. Stefi võttis wrappi ning Isabel võttis macdonaldsi eine. Pärast seda läksid Stefi ja Isabel arcade-ile. Seal oli väga lõbus

Päeva lõpus läksid Stefi ja Isabel kinno, kust tuli Scream VI. FIlm meeldis neile. Lõpuks tuli Isabelli ema neile järgi ning nad läksid Isabelli juurde ööbima

25.03

Järgmine päev läksid Stefi ja Isabel shoppama ja ostsid riideid ning vaatasid erinevaid asju poes. Nad isegi leidsid ülesse plaza hotelli korsitajate töövormi. Pärast shoppamist läksid nad tagasi Isabelli juurde ning siis söid nad veidi ja siis otsustasid nad jälle minna arcade-i, kus nad leidsid vanamoelise tantsimise masina. Pidi hüppama noolte peale tantsu rütmis ja õigel ajal. Kuna seal samas asus ka bowlingu saal, siis järgmisena läksid nad sinna bowlingut mängima. Stefil tuli see kuidagi jube hästi välja. Õhtul pöördusid nad tagasi ja nad pidid ka Isabelli väikese venna Ericu ka tuppa kutsuma.

26.03

Sel päeval saime puhata. Kuigi noh, kuniks meie grupikaaslane Karl tuli meie tuppa, siis me ei saanud enam puhata. Ta leidis pipragaasi ülesse, mille olime kaasa võtnud, sest mine tea, äkki peab kunagi kasutama, ning Karl arvas, et see on hea tegu lasta seda toas kolm korda järjest. Paar sekundit läks mööda ja terve tuba oli rõvedat haisu täis ning me kõik hakkasime köhima ning hingata oli imelik, nagu kopsud oleks põlema läinud. Tegime muidugi ruttu akna lahti, kuid et see kõik toast välja läheks, läks natuke aega, umbes kümme minutit.

Piltidel on näha, kuidas pidime olema kümme minutit järjest.

28.03

Viieteistkümnes päev tööl. Sel päeval me keskendusime rohkem treppidele, liftidele ning põrandatele. Tegime terve maja kõik trepid tolmuimejaga puhtaks ning ka klaasid. Siis tegime kõik koridorid tolmuimejaga ning ka mõned maalid, mis seintel olid, sai lapiga üle tõmmatud.

29.03

Kuueteistkümnes päev tööl. Hommikul ei saanud normaalselt enne tööle minekut süüagi, sest nõusid polnud kööginurgas. Nagu pildilt näha, pidin kahest tassist sööma kiirnuudleid.

Sel päeval saime töö juures hea kogemuse, mida peavad töötajad tegema, kui katsetatakse seda tuletõje reziimi asja. Pidime vaatama, kas ikka kõik uksed läksid ilusti kinni igalt poolt. Mina (Karen) kontrollisin teist korrust, Stefi kontrollis kolmandat korrust ning meie ülemus oli sel ajal esimesel korrusel. Kui kontrollisime, kas kõik uksed läksid ilusti kinni alarmi ajal, siis pidime saama kõik kokku registratuuris ning andma teada, kas kõik töötas. Pidime ka oma nime kirjutama, kes kontrollis mingit korrust.

30.03

Seitsmeteistkümnes päev tööl. Sel päeval läks töö juures kuidagi väga kiiresti aeg. Võibolla sellepärast, et see oli meie viimane päev tööl. Sel päeval me pidime kõike tegema, mida oleme varasemalt teinud. Tegime voodeid, tõmbasime tolmuimejaga koridorid ja trepid üle, tegime mopiga põrandad ning liftid ning olime ka pesumajas. Meil oli nii palju teha, et selletõttu läkski aeg väga kiiresti. Peale tööd saime ülemusega kokku ja ta rääkis meile, et teeb meile tasuta õhtusöögi välja. Meilt küsiti mis kuupäev ja kellaaeg sobib ning leppisime aja kokku.

31.03

Saime puhata terve päev ja mitte midagi teha. Karen pakkis põhiliselt oma asju kokku, sest midagi muud polnudki väga teha.

01.04

Käisime sel päeval suveniiride poes. Nii palju ägedaid asju oli. Toidud ja maiustused olid hoopis teistsugused, kui meil Eestis. Vasakul pool esimesel pildil on näha ka väga palju erinevaid Fantasid. Alumisel pildid on näha pinki. See pink kiusab meid alati, kui me kõnnime mäest üles. Alati kutsub istuma meid, aga me oleme suutnud alati mööda kõndida õnneks. See päev oli ka viimane päev, kui nägime seda pingikest...

02.04

Hommikul puhkasime veidi ja koristasime ning õhtupoole oli meile kinni pandud laud. Lauas saime tellida 3 rooga. Eelroog, pearoog ja magustoit. Karen tellis margaritha pizzat, carbonara pastat ning Stefi tellis Küüslauguleiba, mis oli tegelikult sai ja seal oli küüslaugu maitseained peal. Teisena valis ta ka Carbonara pasta, mis Stefile väga maitses. Lõpuks tellis Stefi ja jäätise, kuid teenindaja tõi ainult ühe jäätise ja meie arvasime, et ta toob kaks ning andis millegi pärast kaks lusikat. Stefi oli lahke ja pakkus jäätist ka karenile ning niimodi saigi meie söök otsa. Päeva lõpus ootasime grupikaaslast Karli, kuna ta ütles, et saab varem ära ning siis tellisime koos Kareniga takso. Ootasime segaduses ja vaatasime ühte taksot, mis seisis hotelli ees. Tegime nalja, et see ei ole kindlasti see takso, see on liiga suur. Meie üllatuseks oligi see sama suur takos just meie takso. Juht tuli autost völja ja küsis, kas meie tellisime takso. Kartsime, et takso hind tuleb 80 eurot, sest see oli nii suur ja luksuslik, kuid nagu ka varasemalt oli selle hind 8 eurot.

03.04

Ärkasime üles ja läksime jälle Bridge food restorani, kuna see koht on väike ja seal oli hämmastavalt hea toit. Inimesed olid seal restoranis ka toredad ja abivalmid. Pärast seda läks Stefi tooma enda pesu pesumajast, et saaks hiljem pakkida. Karen alustas juba pakkimist varem seega temal oli peaaegu kõik koos, aga Stefil polnud tema riideid seega ta ei saanud pakkida. Pakkimine oli väga närvirohke, kuna kohvri kaal pidi olema 20kg. Stefi muretses, et äkki tal kaalub kohver rohkem, kuid õnneks oli kõik korras ja kohver ei läinud üle kaalu.

04.04

Ärkasime hommikul kell 7. Pakkisime oma viimased vajalikud asjad ära ja läksime takso peale. Takso ootas meid hotelli ees kell 8.50. Jõudsime rongijaama umbes kell 9.00 ning võtsime masinast oma piletid välja ning siis pidime ootama umbes 20 minutit, et rongi saaks minna. Rongiga sõitsime kolm tundi Dublini. Dublinis pidime ootama tund aega, kuni buss tuleb. Kui bussijuhile sai piletud ette näidatud, siis saime bussi ning sõitsime pool tundi lennujaama. Lennujaamas oli natuke segadus, kuhu me minema peame või mida me tegema peame, kuid lõpuks saime ikka hakkama. Kui tollist läbi saime oli meil ainult 20 minutit aega, et lennukile ka jõuda. Natuke kiireks läks, aga jõudsime õnneks ilusti. Lennusõit sujus ilusti, kuid kui Lätti jõudsime ning seal pidime järgmise lennuki peale minema, oli natuke jama. Gmailile tuli kõigile kiri, et lend lükati 50 minutit edasi. Kuni lõpuks lennukile saime ilusti, öeldi, et peame ootama mingit inimest, kes jõuab 20 minuti pärast teise lennukiga Riiasse ning siis alles saame minna. Ootasime ta ära ning siis tal läks veel kümme minutit et oma tegemised ära teha lennujaamas sees. Siis kui ta lõpuks jõudis ja liikuma saime hakata, siis veel hakati mingit külmakaitset panema lennukile ning ka see võttis 15 minutit aega. tegelik kellaaeg, mil pidime Tallinna jõudma oli 00.05 öösel, kuid peale sellist sagimist, jõudsime alles kell 1.30 kohale.

Takso, millega saime Westporti rongijaama.

Lennujaamas sõime burger kingis burksi ja friikaid.

Meie.

Pilt, kui olime teel Riiast Tallinna.

Page updated

Google Sites

Report abuse