KORP! LEMBELA RAAMATUKLUBI
IDEEKORJE NÄITUS
"MINU PANUS PAREMA HOMSE NIMEL. KUIDAS MA OMA IGAPÄEVAELUS TEEN KESKKONNASÕBRALIKUMAID OTSUSEID NING VÄHENDAN JÄÄTMETE HULKA?"
Embedded Files
Korp! Lembela korraldas 26. mail 2021 raamatuklubi ürituse, mille raames kutsusime jagama isiklikke panustamisviise, nippe, ideid ja leiutisi, mis aitavad hoida meie keskkonda puhtamana, vähendada jäätmete hulka ja hoida loodust.
Meie eesmärk on julgustada meie suure akadeemilise perekonna liikmeid mõtlema loodusele ja tegema järgmist sammu teadlikkuse poole.
Antud näitus esitlebki lihtsaid ja keerulisi, suuri ja väikseid, uskumatuid ja vahvaid näiteid, kuidas saab hoida meie keskkonda, vähendada prügi hulka ja elada teadlikumalt ning kõige selle juures nautida elu.
Mõnusat avastamist!
Näituse korraldasid korporatsioon Lembela liikmed: kuldreb! Jevgenia Uusväli, vil! Evelin Kivimaa ja reb! Doris Abe.
Hotell Sansibari saarel kui taaskasutus- ja kunstiprojekt
Taaskasutus Sansibari saarel - Evelin Kivimaa.mp4Aafrikas Sansibari saarel reisides läksin ööbima Malindi Guesthouse'i just sellepärast, et piltidel tundus äge, kuidas vannitoas oli kraanikausiks pandud autorehv ning dušinurk ehitatud tühjadest pudelitest. Kohapeal nägin teisigi vahvaid taaskasutusviise, mida võõrustaja David oli välja nuputanud ja ellu viinud. Näiteks helikassettidest tehtud lamp, pudelitest valmistatud lühtrid, labidast tehtud tool jne. Võimalusi on palju, kui vaid osata neid märgata!
vil! Evelin Kivimaa, c 15/II
C! Lembela
Loodus kui armastuse allikas
Elan Emakese Maa armastusega üheshingamises ja loodusega mõtestatud väes. Mind toidab aed ja minu kompostimäeke, kuhu kannan iga viimase kui kooretüki ja toidujäätme, ka talvel. Suvel kasvatan kompostil kõrvitsat, suvikõrvitsat jne. Toidan komposti aasta läbi ja tema toidab mind viljaka mulla ja kõrvitsatega. Väike peenraürdimaa on mul ka, aga väekad taimed leian murust! Võililled, nurmenukud, raudrohi... loodus teab, mida meil kõige enam vaja on, ja just see taim tuleb koduõuele kasvama. Muu prügi sorteerin viide kategooriasse, kõik klaasi, plastiku, pakendid jne tagastan. Puuvilju ei paki, ostan lahtiselt ja turgudelt, otse talunikelt. Väldin tarbimist. Väike meditatsioon, küsi oma Sisemiselt lapselt: millist tühimikku see asi täidab? Millest mul on puudus? Tavaliselt on lõpuks vastuseks Armastus! Leia endas see armastuse allikas!
vil! Merle Laurits
C! Lembela
Keha ja Vaim OÜ
Lemmikjoogi jaoks väärikas ja loodussõbralik kaaslane
Mina olen põhikoolist saadik kasutanud korduvkasutatavaid pudeleid. Kuna tarbin väga palju vett ja nüüd ka laste lemmikjook on vesi, siis veepudeleid on tekkinud märgatavalt. Veepudel peab olema alati kaasas. Aeg-ajalt tuleb ikka vahetada, kuna nad ei ole igavesed, aga plastikpudelid mulle eriti ei istu.
Poes käin alati oma riidest kotiga, samuti puuviljade-juurviljade jaoks on oma võrkkotid.
Igal võimalikul juhul liigun jala või jalgrattaga. Nii liikumise mugavuse kui ka aja mõttes on jalgrattaga liikumine parem.
Kõik asjad, mida ma ise enam ei vaja, kuid mis on töökorras, annan edasi sellele, kellel on seda vaja.
vil! Mari Koks, c 2007/II
C! Lembela
Keskkonnasõbralik käsitöö
Mina koon vanadest ja kulunud rõivastest vaipu, kui aega on. Saia-leiva kilekottidest heegeldan korve.
vil! Heidi Sild c 96/II
C! Lembela
Helesinine unistus
Esmalt uskusin, et mul midagi asjalikku jagada polegi. Tulin siis koju, hakkasin kappe ja sahtleid lahti kiskuma ja leidsin täitsa mitu jagamistväärt pilti. Ehk räägib see nii mõndagi selle kohta, kui tavapäraseks kõik need asjad minu elus muutunud on, et ei tule alguses pähegi millegi erilisena. Öeldakse, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, seega lisan mõned pildid ja annan endast parima, et neid selgitada.
Minuga käivad igapäevaselt kaasas minu lõunasöögikarp, veepudel ja klaasist topeltseinaga kohvitops. Kui topsi pole kaasas, jääb kohv ostmata, ja kui karpi pole kaasas, siis lõuna söömata (viimast pole õnneks veel kordagi juhtunud).
Uhke Tartu Ülikooli tassi all on minu tassialused, mis pärinevad minu sõbra töökojast. Nimelt olin ma teda seal parajasti ootamas, kui avastasin, et ühte kasti igasugu saepuru vahele on eksinud mõned öökullikesed ja küsisin, et oi, mis kast see on. Ta ütles, et prügi. Päästsin kakud ära ja nüüd kaitsevad nad vapralt minu lauda kuuma tassi eest.
Külalisi võõrustades on alati tundunud viisakas võimaldada ka salvrätikut, kuid minu süda murdus iga kord, kui ma jälle selle vaevu kasutatud paberrätiku prügikasti viskasin. Nüüd on mul kenad helelillatriibulised puuvillased salvrätikud, mis käivad rõõmsasti pesus ega murra mu südant.
See veider toru aitab ekleeride ja tuuletaskute sisse keedukreemi; kookide ja muffinite peale vahukoore- ja võikreemitutsud ja panustab kogu silmadega söömise maailma. See toru on teadmata vanusega, kuid on kindel, et ta on vanem kui mina, nimelt pärineb see ema kutsekooliaegadest, kui ta otse keskkoolist läks kokaks õppima. Kujutlege minu õudust, kui sain teada, et müüakse ka ühekordseid tordipritsikotte. Ma võib-olla ei lepi sellega kunagi, aga vähemalt mul on toru. (Jah, see on plastikust, aga mis tast ikka ära visata ja mõne parema materjaliga asendada, kui terve on ja töötab.)
Mul ei ole õnnestunud lahti saada kohutavast harjumusest kirjutada paberile ja kasutada kalendermärkmikku (raisates märkmikke ja pastakaid), kuid mul on õnnestunud pisut areneda. Alates sellest aastast on mu kalendermärkmikul kaaned, mille sisse käib vahetatav sisu, seega kogu märkmik ei lähe prügikasti – paber läheb aasta lõpus kaminasse. Päris sulepead ja tindipotti veel ei ole, kuid on järgmine parim asi – vahetatava tindipadruniga pastakas. (Ja väga hästi kirjutab, kinkige kõigile, saate lasta ka nime sisse graveerida, siis hoitakse nagu silmatera ega kaotata ära, nii et kestab kauem.)
Viimane, kuid väga oluline! Minu helesinine unistus. Kuidagi on mul vaja väga intensiivsetele pereliikmetele põhjendada, miks ma ikka veel autojuhilube ei tee ja see põhjendus saab järjest mahukamaks. Alustades sellest, et jalgrattaga kruiisides säästan keskkonda heitgaasidest ja püsin vormis, ning lõpetades sellega, et kolisin nüüd ka majja, mille ümbruses poleks autot kuhugi panna, kui mul ta ka oleks, seega pole niipea ohtu, et autoga linnatossule lisa tekitama hakkan.
reb! Doris Abe c 2020/II
C! Lembela
Loodussõbralik vannituba
Mu vannitoakapis on näha liikumine keskkonnasõbralikuma eluviisi poole. Ülemisel riiulil leidub varem ostetud tooteid, mis pole nii keskkonnasõbralikes pakendites. Sealhulgas on juuksehooldustoodete seas üksteist duubeldavaid asju. Ent eks tarvitan need järjest ära ja uusi asju ostan alles siis, kui eelmised otsas. Ent ka ülariiulile on juba jõudnud vägagi öko sapiseep, millega plekke eemaldada. Keskmisel riiulil on bambuskarpides näiteks korduskasutatavad meigipadjad ja metallist žiletiaparaat. Klaaspurkidesse mahutasin kehakreemid ja mu lemmikuks saanud kookosõli, mida on hea öökreemi asemel kasutada. Alumisel riiulil leiduvad hambapesutabletid, tahke šampoon ja deodorant, omatehtud kehakreem metallkarbis jms. Ökotooted võtavad vähe ruumi, neid on mõnus kasutada ja ühtlasi on hingel hea tunne.
Evelin Kivimaa, c 15/II
C! Lembela
Kuldaväärt tarbimisotsused
Olen valinud välja paar toodet, mida ma kindlalt vaid pakendivabalt ostmas käin – või, peekon ja hakkliha. Kõik need saan kätte Tartu turult ja oma taarasse (liha klaaspurki ja või plasttopsi, kuna nii saan suure tüki kohe kaasa osta). Olgugi need on vaid 3 toodet (tihti ostan ka sinki, aeg-ajalt ostan ka juustu, hapukurki, -kapsast jm pakendivabalt), aga isegi kui 3 toote pakend jääb ostmata, siis pikas perspektiivis näen, et sel on suur mõju. Olgugi, et ma pole suur lihasõber – aga nüüd, mil olen turuhakkliha maitsta saanud, enam poehakkliha ostma käsi ei tõuse.
Kus võimalik, proovin tooteid ise teha – nt mesilasvahast huulevõie on üks parimaid retseptileide (meeldib nii õdedele kui ka äiale), suhkrust kehakoorija on nii endale kui ka sõpradele tore kink ning äädikast ja tsitrusekoortest üldpuhastusvahend on mu kodus asendamatu.
Olen väga paljud ühekordsed tooted välja vahetanud korduvkasutatavate vastu. Mu jaoks on oluline keskkonnasääst (ei viska ühekordset jura ära), aga samas ka rahasääst toob rõõmu, kuna ei pea enam ühekordseid asju ostma. Nt ei kasuta ma enam majapidamispaberit, toidukilet, küpsetuspaberit. Kasutan nt silikoonist küpsetuspaberit, riidest taskurätte, isetehtud meigieemalduslappe, žiletti jm. Rääkimata sellest, et oma veepudel, riidest kott, lusikas ja nuga on alati kaasas ning kui aiman, et tahan teel olles kohvi, on mu armas kohvitops minuga.
Riin Riiberg, c 2011-I
ENÜS
Ussila, ökopesuvahendid ja väikese rebase tass
Eelmises kodus oli meil väike taga-aed (õigemini sillutatud terrass). Minu abikaasa ehitas sinna minu tagasihoidliku abiga kohe euroalustest vertikaalse aia ja pani välja ka potitaimi. Lisaks õnnestus tal hankida kompostivalmistamisüksus, milles pidada vihmausse. Veebist tellitud vihmaussidele saime anda oma toidu- ja muud biojäätmed (v.a. loomse kraami), millest nad usinasti mulda valmistasid. Seda väga toitvat mulda saime omakorda oma lilledele juurde panna – täielik rohenäplus keset Londoni kesklinna. Hiljuti kolisime uude koju, kus kahjuks enam aeda ei ole – ussila andsime lähedalasuvale kogukonnaaiale, mille eestvedajad usse hoolsalt toidavad-kastavad ja kus vahel jooksuringil käies saame ussidele pilgu peale visata.
Suuri ja kauasäilivaid asju püüame osta suurtes pakendites, nt riis jm kuivained, tualettpaber, pesuvahendid. Viimaseid ostame eelkõige ökovariantidena, et mitte kalu tappa. Lisaks, mis puutub pesugeeli (kasutame Ecoveri kuslapuulõhnalist sorti), lõhnab see ka paremini ega tekita nii kergesti allergiaid.
Kolmandaks ja kõige toredamana: väikese rebase tass. Sain selle kaasaskantava kohvitopsi abikaasalt kingituseks 2017. aastal ja sellest ajast on ta mind truult teeninud. Kahjuks olen suur kohvisõber ning raiskan aeg-ajalt raha kaasaostetava kohvi peale. Et sellega vähemalt keskkonda vähem koormata, aitab mind väikese rebase tass, mis on aastate jooksul vähemalt seitsmes riigis mind vapralt turgutanud. Kuna väike rebane on nii armas, on vahel baristad otsustanud mulle kohvi maja kulul anda – säästan nii loodust kui raha. ;)
Paraku on mul sellegipoolest veel kõvasti arenguruumi keskkonnasäästliku elu osas. Püüan oma harjumustel silma peal hoida. Samas annan endale ka aru, et suurimad saastajad on tegelikult suurtööstused ja on meie kõigi ühine ülesanne neilt poliitilise protsessi kaudu tõhusamat loodushoidu nõuda. Kui väikese rebase tass meid sel teel aitab, siis seda parem. :)
vil! Riina Luha, c 2011/I
C! Lembela
Kodune on alati parim (ja keskkonnateadlikum)
Mul ei ole ühte konkreetset ja geniaalset panust. Ma püüan igal pool natukene panustada. Ma ei osta poest valmistooteid; valin n-ö tooraineid, millest ise süüa valmistada-küpsetada. Ehk siis juurikad, puuviljad, pähklid, rosinad, liha jms. Puu- ja juurvilju ostan ilma kilekottideta või panen enda võrgu sisse. Mõni asi on kahjuks juba poes pakendatud, siis tuleb teha valik, kas osta kiletatud toode või mitte. Tihti on siis valik, kas mahetoode, mis on kiletatud, või mittemahe toode enda võrku. Minu meelest väga tobe valik iseenesest. Mune ostan turult. Tagastan eelmistest kordadest minu kätte jäänud munakarbid ja saan täis karbid tagasi. Munakarbid on täielikult ringluses :)
Suvel ja sügise alguses valmistan ise hoidiseid – klaasist purgid ja pudelid on aastaid ringluses. Eelistan mahetooteid – eeldan, et ka see on keskkonnale mõistlikum valik. Sorteerin prügi. Sõidan tööle nii jalgratta, rongi, kui ka autoga. Üldiselt ma tarbingi vähe. Ka lastega seoses ei ole tarbimine kuigi palju suurenenud. Kasutame teise ringi asju ja riideid, see ei ole häbiasi.
Poes käies olen selgitanud lastele, miks ma ei soovi sealt suure hulga mänguasjade ja maiustustega välja tulla. Mänguasjad üldiselt on plastmassist, huvi nende vastu kaob peatselt, tootja eesmärk on müügi pidev suurendamine, maailm saab aga muudkui prügi juurde. Ja magus = hambaaugud :D Lapsed saavad enam-vähem aru, mis on mõistlik ja mis on mõttetu, kui nad minuga poes on. Samas vanavanematega koos olles suudavad nad välja kaubelda ikka igasuguseid kaupasid ja kogu teadmine mõistlikkusest on kadunud :D
Mind on saatnud elus idee, et kõikide uuendustega ma kaasa ei lähe – igasugused uued vidinad on pikas perspektiivis lihtsalt prügi. Näiteks mingist hetkest hakkasid telefonid hoogsalt uuenema. Mu isa ostis iga kahe aasta tagant endale uue telefoni. Ma hakkasin siis kasutama tema vanu telefone. Töötasid ideaalselt ka pärast kahte aastat, miks siis vahetada uuema vastu?! Hetkel on mul ka kasutuses teise ringi telefon ja töötab endiselt :)
Vil! Aneta Guzaite, c 08/II
C! Lembela
Ühe jaoks prügi, teise jaoks aare
Minu headeks sõpradeks on juba aastaid olnud minu veepudel ja terasest kohvitass. Kohv maitseb nii kindlasti paremini ja kunagi ei pea muretsema pabertopsi äraviskamise pärast. Saksamaale kolides üllatas mind aga kaks aspekti. Esmalt, peaaegu kõik inimesed võtavad poodi minnes oma koti kaasa. Väga levinud on ka punutud korvid või piknikorvid. Kilekotte müüakse väga vähe. Teine aspekt oli see, et prügisorteerimine on kohustuslik. Sellest kõrvalepõikamine võib lõppeda trahviga. Ma olen võtnud mõlemad eripärad suure heameelega omaks.
Tarbimisotsuseid tehes lähtun minimalismi põhimõtetest. Iga ese peab olema hea kvaliteediga ja mõnus ning pakkuma rõõmu või olema funktsionaalne. Seda põhimõtet rakendan nii riideid, mööbliesemeid kui ka tarbeesemeid ostes. Väga hindan ka taaskasutust. Teinekordki leiab Facebooki Marketplace'ist või Ebay Kleinanzeigenist (Saksamaa leht) väga vahvaid asju ja saab seal ka enda esemeid müüa.
Kõige naljakam seik oli see, kui läksime abikaasaga jalutama ja nägime, et meie tänanurgas seisis kergelt määrdunud, aga heas korras tugitool. Keegi meie naabritest võttis ette toa uuenduse ja viskas terve rea mööblit ära. Enamik asju olid katkised või väga halvas korras, aga nende seas oli seesama tugitool. Mu abikaasa oli unistanud millestki sellisest. Tulime uudistama ja saime aru, et tegemist on heas korras mööbliesemega. Itsitades võtsime tooli kaasa, pesime selle korralikult ära ja nüüd naudime meie uut sõpra. Prügimäel on üks korralik asi vähem ja meie kodus on üks äge ese juures.
kuldreb! Jevgenia Uusväli c 12/II
C! Lembela
Page updated
Google Sites
Report abuse