Päevik

• Valisime teemaks Iseseisvad Veealused sõidukid.

• Uurime AUV puudusi ning otsime probleemi

(AUV) Autonomous underwater vehicle - Autonoomne veealune sõiduk

Muutsime teemat. Uueks teemaks on "Kummitusvõrgud".

Rääkisime merebioloog Anneliis Kõivupuuga

      Kokkuvõte:  

• Rääkisime miks kalastustarbed ära kaovad.  Talvel, jää alt püüdes kaovad võrgud  kiirelt muutuva ilmastiku tõttu, sest kalurid ei jõua neile järele minna. Merre jäetakse pigem odavaid Hiina võrke, kuna neil ei ole piisavalt väärtust et kalurid  neile järgi läheks. Kallimaid võrke üldjuhul merre ei jäeta.

• Võrgud tekitavad keskondliku kahju, nendest eraldub mikroplasti ning  sukeldujad võivad nendesse takerduda. Lisaks võivad võrgud merepõhjas infot koguvaid andureid segada.  Lisaks kuhjuvad võrgud teatud piirkondadesse.

• Võrkude kadumine on probleemiks igal pool, ka järvedes.

• Pärnu laht on üks intensiivsemaid kalastuskohti. Seetõttu tegeletakse seal tragimisega. Terve pärnu laht tragiti üle. Tragimine on protsess kus aeglasel kiirusel sõitev laev lohistab köite otsas olevaid konkse mööda merepõhja. Sellega saab merepõhjast kätte kadunud kalastusvõrgud.

• Tragimine - dragging/bottom trawling

• Kasutatud võrkudele ei ole eriti kasutust leitud. Ukrainale on sõjaliseks otstarbeks punutud neist kaitsevõrke.

• Pärnu lahes on vesi jõest suubuva vee pärast sogane ning nähtavus halb. Sukeldujad ei taha seal selle tõttu sukelduda.

• Põhilisteks partneriteks on Soome ja Rootsi. Rootslased kutsuvad meid kaasa koristusüritustele, kuid Eestlastel pole selle vastu erilist huvi. Neil on 2-4 aktivisti kes neid Pärnus aitavad.

• 1. Jaanuarist tuli seadus, et tootjatel tuleb 10% müüdud kalapüügivahenditest hiljem tagasi taaskasutamiseks kokku koguda.

 Lahendused

• Harida harrastuskalureid hooldama oma varustust.

• Arendada tragimist ning mõelda selle üle,  kuidas saada sellega ka muud prügi kätte. 

• Kiibistada võrke

• Kasutatud võrkudele muu otstarbe leidmine. 

• Mobiilne ilmajaam, mis teavitaks kalurit muutuvast ilmast.

Rääkisime kalanduse ja ihtüoloogia teaduri Anu Alberitga

Kokkuvõte:

• Tragimisel kasutatakse ka sonareid, millega saab teada kas antud kohas on võrke ning lisaks saab tuvastada erinevaid vee all olevaid objekte. Sonarid on üldjuhul kallid, ning neid Eestis hetkel ei kasutata.

• Inimesed hoiavad tragimise ajal nööridest kinni, ning selle abil tuntakse kas konksu külge on midagi haakunud.

• Soomes on võrkude külge paigaldatud numbrid, mis tähistavad kellele antud võrk kuulub.

PROBLEEM: Halva ilma tõttu jäävad kalastusvõrgud tihti ookeani ja merre, kus need:

• segavad teaduslikke uuringuid,

• rikuvad mereökosüsteeme,

• suurendavad mereprügi hulka.

• Ilma halvenemist saab tuvastada õhurõhu muutumise ja temperatuuri kaudu, lisaks on abiks ka sateliidifotod.

• Pooled prototüübi osad said 3D prinditud

Lahendus: Tegime prototüübi - 3D prinditud poi, mis mõõdab õhuniiskust ja temperatuuri. Lõpplahendus kasutaks ka satelliidifotosi ning baromeetrit. Poi suhteb kaluriga mobiiliäpi kaudu, andes talle märku millal on õige aeg võrgud välja võtta, et nende kadumist vältida.

Osalesime Lõuna-Eesti eelvoorus. Saime Tartu Ülikooli teaduskooli eripreemia ning finaalipääsme.

Tegime videokohtumise Andri Laidrega Flydog Marinest, et arutada poi edasiarendamist.

Helistasime kalamees Kaarelile

Ta isiklikult ei ostaks meie poid. Kui sellel oleks GPS mis näitaks poi asukohta ning andur mis tunnetab poi veest välja tõstmist, siis oleks ta nõus seda ostma.

Kõige rohkem kaovad võrgud ära kui tekib "liikuv jää" ehk jää sulab ning seejärel jäätub.

Võrgu kadumisel peaks sellest teatama, kuid paljud seda ei tee, et vältida probleeme. 

Ta soovitas ka ühendust võtta Urmas Pirkiga kes on Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhataja.

Arvas, et sellest võib kasu olla nii võrtsjärvel kui ookeanites ja meredes.

• Otsustasime saadud tagasiside põhjal luua teise versiooni prototüübist.

• See on 100% suurem kui esialgne poi.

Osalesime finaalis ning saime Meister II tiitli.

Katsetasime läbi roboti missiooni, et teha kindalks mis meil võistlustel valesti läks.

Arutasime ka läbi edasise tegevuskava.

01.04.2025 - 30.04.2025

Tegime palju tööd. Lõime veebilehest inglise keelse versiooni ning tõlkisime kogu teksti ümber inglise keelseks. Tegime dokumendid roboti arenduse ning projekti kohta. Võtsime ühendust Anneliisiga ning rääkisime talle oma edasisest tegevuskavast. Lisaks küsisime abi ka meteoroloogia valdkonnas.

Robin kirjutas inglise keelse Florida informatsioonilehe eesti keelde. Saime meteoroloogi kontaktinfo ning meid on kutsutud kalastuskoolitusele.

Esinesime oma prototüübiga Võrumaa robootikapäeva leiutamise festivalil.

Kirjutasime valmis kirja sponsoritele saatmiseks. Koostasime ka põhjalikuma eelarve meie kuludest reisil. Registreerisime end koolitusele ära. Koolitus toimub 24.05 tartus. Osalevad Hugo ja Robin kahekesi. Leppisime kokku videovestluse meteoroloog Hannesega.

Saatsime taotluse Võru Linnavalitsusse ning broneerisime ära majutuse. Panime paika edasised arendusplaanid seoses robotimänguga.

Saatsime sponsorluse kirja Rapla Metalli, Barrusesse, Eramaa ja Fiberglass Estoniale.

Saatsime sponsorluse kirja Metecusse, Rauameistritele, Magaziini, Hanzale, Eesti Pagarile, Graanul Investile, Valga Puule ja Coopile

Saatsime sponsorluse kirja Võru Huubile ja  Kagu Elektrisse

Saatsime sponsorluse kirja Fesmasse ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele

Saatsime sponsorluse kirja A1000 Marketisse

Tegeleme robotidisaini ning innovatsiooniprojekti dokumentatsiooni korrastamisega. Marti üritab lahendada missiooni nr 13 (laeva marsruudi vahetamine) ning 14 (planktoniproovi vabastamine)

Saime positiivse vastuse Rapla Metallilt

Hugo leppis Martaga, kes kujundab rolluppe kohtumis aja

Hugo ja Robin käisid Tartus Re:Fish harrastuskalastuse ja keskkonnaalane koolituspäev 

Kohtusime Hannes Tõnissoniga, kes on geoloog ning saime teada

• Kuidas ilma ennustatakse

• Kuidas ennustatakse ilma merel 

Marti teeb roboti programmi paremaks 

Täiendame dokumente

Jamasime 3D printeriga sest filament ei jäänud kinni

Tõlkisime projekti Inglise keelde ning kohtusime rolluppide kujundaja Martaga

Tõlkisime projekti Inglise keelde ning kohtusime rolluppide kujundaja Martaga

Käisid Saksamaa turistid külas

Marti sai ByBricksi tööle ning robot sõiab perfektselt

Võtsime ühendust Martiniga, sest ta oli nõus rääkima enda võrgu kadumisest

Osalesime Florida Sunshine Invitational võistlusel