EESTI KOOL BELGIAS

MEMO. Noorte noppeid Eesti ajaloost

Eesti Kooli kunstikursusel osalejad joonistasid sel aastal Eesti lugu. Iga näitusel osaleja valis erineva sündmuse ajaloost - noored said oma töödeks inspiratsiooni nii traagilistest kui ka tähistamist väärt hetkedest läbi meie maa ja rahva mineviku. Ammused sündmused on saanud piltideks tänu juttudele ja mälestustele vanast ajast ning noorte kunstnike kujutlusvõimele. Väljas on kõigi 22 kursusel osaleja tööd, kokku 22 valitud hetke.

Näitus avati Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva ürituste raames Eesti Suursaatkonnas Belgias. Kursuse juhendaja ja näituse kuraator on Tiia Tammemägi.

Vaata ajalukku ja astu Eesti loole lähemale!

13 000–11 000 eKr

Milde Püssim

Jääaja lõpp, liustikud taandusid, kujundades Eesti maastikku.

986

Nikolaos Marzelas

VIII–X sajandil mõjutas eestlaste elu oluliselt viikingitest sõdalaste ja kaupmeeste tegevus Läänemerel. Teadaolevalt mainiti Eestit ürikutes esmakordselt 968. aastal. Olav Tryggvasoni saaga kohaselt vangistasid eestlased merel hilisema kuulsa Norra kuninga, tollal veel kolmeaastase poisi Olavi ja hoidsid teda kuus aastat vangis.

21.09.1217

Teodor Garcia Sepp

Liivi ordu ristirüütlite saabumisega 1208. aastal algasid ristisõjad Eesti aladel. Muistse vabadusvõitluse kõrghetk oli 1217. aastal toimunud madisepäeva lahing, kus hukkus eestlaste pealik Lembitu. Kroonika kohaselt võeti Lembitu pea Liivimaa mõõgavendade ordu poolt trofeena kaasa ja legendi järgi on see kuskil Poola muuseumis unustatuna säilinud.

1535

Nora Van Ballaer

Trükiti esimene säilinud eestikeelne raamat – „Wanradti ja Koelli katekismus“. 1535. aastal Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus on vanim (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.

1577

Mariliis Palk

Pirita klooster põletati lõplikult maha 1577. aastal, kui seda rüüstasid Tallinna piiranud Vene väed Ivan IV juhtimisel. Liivi sõja (1558–1583) tulemusena jaotati Eesti alad kolme kuningriigi vahel. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga alluvusse.

1765

Leena Kopa

Kartuli jõudmine eestlaste toidulauale umbes 1765. aastal tegi lõpu meie esivanemaid aastasadu vaevanud näljahädadele.

1820

Freya Fassoulas Raba

Eestist pärit baltisaksa maadeavastaja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen avastas 1820. aastal Antarktise mandri. Bellingshausen kuulus koos Otto von Kotzebue ja Adam Johann von Krusensterniga väljapaistvate baltisaksa meresõitjate hulka.

1862

Sandra Uusberg

Eestlaste rahvuseepos „Kalevipoeg“ ilmus 1862. aastal.

Peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt eesti rahvaluule ainetel koostatud eepost on tõlgitud 14 keelde.

1869

Elise Gendraud

I üldlaulupidu toimus Tartus 30. juunist 2. juulini 1869. Peo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen.

Kas Sa teadsid, et esimesel üldlaulupeol võisid laulda ainult mehed? Muuhulgas kõlasid Lydia Koidula sõnadele loodud „Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) ja „Sind surmani“ (A. Kunileid).

04.06.1884

Saara Bourosain

Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipp, millest hiljem kujunes välja Eesti rahvuslipp.

sinine – taevas

must – muld, must leib, eestlaste raske minevik

valge – rahu, vaimsed püüdlused

24.02.1918

Helena Palk

Eesti iseseisvuse manifest loeti esimest korda avalikult ette 23. veebruaril 1918 kell 20.00 Pärnus Endla teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 nimetati ametisse Eesti Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga. 24. veebruari tähistatakse Eesti iseseisvuspäevana.

23.06.1919

Ott Kolsar

Vabadussõjas 1918–1920 kasutuses olnud soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest, neil puudus terassoomus, relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid. Eestlaste võitu Võnnu lahingus 23. juunil 1919 tähistatakse võidupühana.

02.02.1920

David Somelar

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

14.06.1941

Emma Mändmets

14. juunil 1941 algas esimene suurküüditamine, mille käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Eestist küüditati Nõukogude okupatsiooni ajal kokku üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda mõte Eesti iseseisvuse taastamisest.

1944

Alicia Bernabeu

Teise maailmasõja lõpus korraldasid Nõukogude Liidu õhujõud suurpommitamise Narvas ja Tallinnas.

6–8. märtsil 1944 hävitati Narva ajalooline vanalinn, säilis ainult 3 hoonet. 9. märtsil 1944 toimus pommirünnak Tallinnale. Hukkunuid oli rohkem kui 700 ja peavarjuta jäi 20 000 inimest.

1944–1978

Karl Kuresoo

Metsavendlus oli Eesti Vabariigi taastamist toetavate ja ennast NSV Liidu repressiivpoliitika eest varjavate inimeste relvastatud võitlus Nõukogude võimu vastu Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1978. Metsades varjas end rohkem kui 15 000 relvastatud meest.

1945–1991

Johanna Urb

Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli sõjaliste ja poliitiliste sündmuste jada. Okupatsioon kahjustas mõõtmatult Eesti rahvast, riiki, majandust ja kultuuri. Seda stalinismi ja seisaku aja rahvusvahelist olukorda kutsutakse ka raudse eesriide ajaks või külmaks sõjaks.

24.12.1988

Elis Reitel

Väidetavalt püstitati esimene avalik jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil 1441. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal oli jõulude tähistamine keelatud. Eestis tähistati jõule taas avalikult alles 24. detsembril 1988. aastal.

23.08.1989

Frida-Lotta Jõõts

Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärk oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet. Inimkett Tallinnast Vilniusse oli 675 km pikk ja selles osales kaks miljonit inimest.

20.08.1991

Stella Maris Must

1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabus Pihkva dessantdiviis soomukitega Tallinna, eesmärgiga hõivata Toompea ja teletorn. Vabatahtlikud asusid kaitsesse ning Rahvarinde korraldatud miitingul Vabaduse väljakul nõuti Eestile iseseisvust. Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991 kell 23.03.

22. augustil tunnustas Eesti Vabariiki esimesena Island.

28.09.1994

Johannes Potisepp

Teel Tallinnast Stockholmi uppus vähem kui tunni ajaga reisiparvlaev Estonia ning viis merepõhja kaasa 852 inimest. Laevahuku põhjusteks arvati olevat tormine ilm ja konstruktsiooniviga.

01.05.2004

Emilia Florea

29. märtsil 2004 sai Eestist NATO liikmesriik ja sama aasta 1. mail Euroopa Liidu liige.

MEMO. Noorte noppeid Eesti ajaloost

TOETAJAD