"Profiilipilt" on praktiline digitaalse detektiivitöö ülesanne, mis õpetab, kuidas üheainsa pildi abil on võimalik leida üles inimese identiteet ja temaga seotud sotsiaalmeedia profiilid. Ülesande keskmes on profiilipilt, mis on tõenäoliselt võetud mõnest avalikust allikast. Lahendaja ülesanne on käituda nagu uurija, kasutades pildi-põhist otsingut, et leida pildi algallikas ja seeläbi tuvastada pildil oleva isiku nimi.
Harjutuse peamine väärtus seisneb kriitilise tähtsusega meediakirjaoskuse ja digitaalse jäljeajamise oskuste arendamises. See õpetab lahendajale, et internetti postitatud pildid on harva anonüümsed ja neid saab sageli seostada konkreetse isikuga. Õpilane õpib kasutama ühte võimsaimat OSINT-tööriista – pöördotsingut (Reverse Image Search) – ning mõistma, kuidas erinevad sotsiaalmeedia platvormid on omavahel seotud. See on äärmiselt oluline õppetund privaatsusest: see näitab, kui kergesti võib üks avalik pilt viia terve digitaalse identiteedi paljastamiseni.
Lahendus samm-sammult:
Analüüsi ülesannet ja pilti. Ülesanne küsib pildil oleva inimese nime. Pilt on tüüpiline profiilipilt ehk portreefoto. See viitab sellele, et pilt pärineb tõenäoliselt mõnelt sotsiaalmeedia platvormilt või veebilehelt, kus inimesed end tutvustavad.
Kasuta pildi-põhist otsingut (Reverse Image Search). See on selle ülesande kõige olulisem samm. Sul on kaks peamist võimalust: Meetod A (Lihtne ja kiire): Tee ülesande lehel oleval pildil paremklõps ja vali menüüst "Otsi pilti Google'iga" (Search image with Google) või sarnane valik. See avab Google Lensi ja näitab kohe visuaalselt sarnaseid pilte ja linke, kust see pilt pärineb. Meetod B (Manuaalne): Kõigepealt salvesta pilt oma arvutisse (paremklõps -> "Salvesta pilt nimega..."). Seejärel mine mõnele pildiotsingu lehele (nt images.google.com, tineye.com, yandex.com/images/) ja laadi salvestatud pilt sinna üles.
Analüüsi otsingutulemusi. Otsingumootor kuvab nimekirja veebilehtedest, kus täpselt sama või väga sarnane pilt esineb. Keri tulemusi ja otsi linke, mis viitavad sotsiaalmeedia profiilidele (nt Twitter, Instagram, LinkedIn, Facebook) või isiklikele kodulehtedele. Sageli on inimese nimi otse lingi pealkirjas või lühikirjelduses näha.
Tuvasta isiku nimi. Kliki kõige paljulubavamal lingil (nt link, mis viitab Twitteri või mõne muu platvormi profiilile).Leitud profiilil on selgelt kirjas inimese nimi. Võrdle sealse profiili pilti ülesandes antud pildiga, et olla kindel, et tegemist on sama inimesega.
Sisesta vastus. Ülesanne küsib inimese nime. Sisesta leitud nimi (ees- ja perekonnanimi) ülesande vastusekasti.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei tea või ei oska kasutada pildi-põhist otsingut (pöördotsingut), mis on selle ülesande lahendamise ainus efektiivne meetod. Teiseks, isegi kui pöördotsing tehakse, ei analüüsita tulemusi piisavalt hoolikalt – klikitakse esimest suvalist linki, selle asemel et otsida viiteid sotsiaalmeedia profiilidele, kust nimi kõige tõenäolisemalt leitakse. Kolmandaks, lahendaja võib leida küll õige inimese, kuid kirjutab nime vastusekasti valesti (nt näpuviga, jätab perekonnanime ära vms), mistõttu süsteem vastust ei aktsepteeri.
"Ajalugu" on visuaalne mõistatus, mis nõuab lahendajalt pildil kujutatud stseeni ja sellel olevate objektide ajastutruuduse kriitilist hindamist. Ülesanne esitab pildi, mis kujutab ajaloolist olustikku, kuid sellesse on peidetud üks või mitu eset, mis on tehnoloogiliselt või stiililiselt valest ajastust – anakronism. Lahendaja ülesanne on märgata seda sobimatut detaili, mis reedab, et tegemist ei ole autentse ajaloolise fotoga.
Harjutuse peamine väärtus seisneb kriitilise vaatlusoskuse, loogilise mõtlemise ja ajalooteadmiste kombineerimises. See õpetab lahendajat mitte võtma pilti kui tervikut, vaid analüüsima seda osade kaupa ja kahtlema selle autentsuses. Õpilane peab aktiveerima oma teadmised ajaloost (nt millal leiutati nutitelefonid, milline oli riietus teatud ajastul) ja kasutama neid pildil olevate objektide hindamiseks. See arendab tähelepanelikkust detailide suhtes ja arusaama, et visuaalset meediat saab manipuleerida või luua eksitava mulje. See on oluline osa meediakirjaoskusest, mis aitab ära tunda võltsinguid ja ebakõlasid.
Lahendus samm-sammult
Määra kindlaks pildi ajastu. Vaata pilti tervikuna. Analüüsi inimeste riietust, soenguid, pildil olevaid esemeid (nt mööbel, sõidukid) ja pildi üldist stiili (mustvalge foto). Selle põhjal tee oletus, millisesse ajalooperioodi (nt 1920ndad, 1950ndad) stseen võiks kuuluda. See loob konteksti, mille suhtes hakata objekte hindama.
Uuri pilti süstemaatiliselt ja otsi anomaaliaid. Ära vaata pilti enam tervikuna, vaid hakka seda skaneerima osade kaupa – näiteks ruudustikuna, liikudes ülevalt alla ja vasakult paremale. Keskendu igale detailile eraldi: inimeste käes olevad esemed, taustal olevad objektid, riietuselemendid jne.
Esita iga detaili kohta kriitiline küsimus. Iga objekti puhul, mida märkad, küsi endalt: "Kas see ese sobib sellesse ajastusse, mille ma esimeses sammus määrasin?" "Kas selline tehnoloogia oli sel ajal olemas?" "Kas selline riietusese või aksessuaar oli sel ajal moes?"
Leia ajastusse sobimatu objekt (anakronism). Jätka pildi uurimist, kuni leiad eseme, mis on ilmselgelt valest ajastust. See on objekt, mis ei saanud pildil kujutatud perioodil eksisteerida. Pööra erilist tähelepanu moodsatele tehnoloogiavidinatele, brändilogodele või muudele detailidele, mis reedavad hilisema päritolu.
Sõnasta ja sisesta vastus. Kui oled leidnud sobimatu eseme, nimeta see võimalikult täpselt. Sisesta leitud eseme nimi ülesande vastusekasti.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja vaatab pilti liiga pealiskaudselt ega süvene detailidesse, mistõttu jääb väike, kuid oluline sobimatu ese märkamata. Teiseks, lahendajal puuduvad piisavad baasteadmised ajaloost, et hinnata, millised esemed teatud ajastusse kuuluvad ja millised mitte. Kolmandaks, isegi kui anomaalia leitakse, ei osata seda korrektselt nimetada või kirjeldatakse seda liiga üldiselt, mistõttu süsteem vastust ei aktsepteeri.
"Pilt" on tehniline mõistatus, mis õpetab lahendajale, kuidas leida informatsiooni, mis on peidetud otse faili sisse, kuid pole nähtav pildi tavavaates. Ülesanne esitab pildifaili, mille visuaalne sisu ei anna vastust. Lahendus peitub faili bait-koodis, kuhu on peidetud tekstiline sõnum. See on steganograafia üks lihtsamaid vorme, kus info lisatakse faili lõppu või algusesse.
Harjutuse peamine väärtus seisneb praktiliste digitaalse forensika baasoskuste arendamises. Lahendaja õpib, et faile saab analüüsida ka kõige fundamentaalsemal tasemel, avades neid tekstiredaktoris ja uurides nende toorkoodi. See arendab metoodilist ja uurivat lähenemist, kus ei piirduta ainult faili pealispinnaga. Õpilane õpib kasutama lihtsaid vahendeid (nagu Notepad või strings käsk) peidetud sõnumite leidmiseks. See on oluline sissejuhatus steganograafia kontseptsiooni, mis on levinud meetod andmete varjamiseks nii küberkaitse harjutustel kui ka reaalsetes küberrünnakutes.
Lahendus samm-sammult
Analüüsi ülesannet ja välista ilmselged meetodid. Ülesanne küsib vastust, mis on peidetud pilti. Pildi visuaalne sisu (sinine taust) ei anna mingit infot. Kontrolli igaks juhuks pildi metaandmeid (EXIF), nagu tegid varasemates ülesannetes. Tõenäoliselt on need tühjad. See kinnitab, et lahendus peitub mujal.
Laadi pildifail alla. Tee pildil paremklõps ja vali "Salvesta pilt nimega...", et salvestada fail oma arvutisse.
Ava pildifail tekstiredaktoris.See on selle ülesande võtmesamm. Ära ava pilti pildivaaturis, vaid programmiga, mis näitab selle sisu tekstina. Windowsis: Tee pildifailil paremklõps, vali "Ava programmiga" (Open with) ja seejärel vali "Notepad". macOS-is: Tee failil paremklõps, vali "Ava rakendusega" (Open With) -> "Muu..." (Other...) ja vali nimekirjast "TextEdit". Edasijõudnutele (Linux/WSL): Kasuta terminalis käsku strings pilt.jpg või cat pilt.jpg.
Uuri faili sisu ja otsi inimloetavat teksti. Tekstiredaktor kuvab suure hulga arusaamatuid sümboleid – see on pildi bait-kood. Ära lase end sellest heidutada. Keri faili algusesse ja lõppu. Peidetud sõnumid lisatakse sageli just sinna. Otsi selles sümbolite rägastikus silmatorkavat, selges eesti keeles kirjutatud lauset või sõna. See ongi peidetud vastus.
Kopeeri ja sisesta vastus. Kui oled leidnud loetava tekstijupi, kopeeri see hoolikalt. Sisesta leitud tekst ülesande vastusekasti.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei tule selle peale, et pildifaili võiks avada tekstiredaktoris, ja proovib leida lahendust ainult pilti vaadates või selle metaandmeid uurides. Teiseks, isegi kui fail avatakse tekstiredaktoris, ehmatab lahendajat suur hulk arusaamatuid sümboleid ja ta ei uuri faili sisu piisavalt põhjalikult, jättes faili algusesse või lõppu peidetud teksti märkamata. Kolmandaks, leitakse küll õige tekst, kuid kopeeritakse see vastusekasti koos ümbritsevate "prügisümbolitega", mistõttu süsteem vastust ei aktsepteeri.
"Heledus" on visuaalne mõistatus, mis õpetab lahendajale, et informatsiooni saab peita pildi sisse, muutes selle peaaegu nähtamatuks, kasutades selleks värvide ja heledusega manipuleerimist. Ülesanne esitab pildi, mis on esmapilgul peaaegu täiesti must või väga tume. Lahendus ei ole leitav pilti lihtsalt vaadates, selle metaandmetest ega ka faili toorkoodist. Vastus on sõna otseses mõttes pildil, kuid selle nähtavale toomiseks tuleb muuta pildi heledust ja kontrasti.
Harjutuse peamine väärtus seisneb praktiliste pilditöötlusoskuste ja digitaalse uurimistöö tehnikate arendamises. See õpetab lahendajat mõtlema kriitiliselt ja kahtlustama, et nähtav pilt ei pruugi olla kogu lugu. Õpilane õpib kasutama lihtsaid pilditöötlusprogramme (nagu MS Paint, GIMP, Photoshop või veebipõhised redaktorid), et manipuleerida pildi põhiomadusi. See on sissejuhatus forensikatehnikasse nimega level-manipulation, kus uurijad muudavad piltide heledustasemeid, et paljastada varjatud detaile, mida inimsilm tavaolukorras ei taju. See arendab tehnilist taiplikkust ja arusaama, et digitaalsed pildid on palju enamat kui lihtsalt staatilised kujutised.
Lahendus samm-sammult
Analüüsi ülesannet ja välista lihtsamad meetodid. Vaata pilti. See on peaaegu üleni must. On selge, et vastus ei ole otse nähtav. Kontrolli igaks juhuks pildi metaandmeid ja ava see tekstiredaktoris. Tõenäoliselt ei anna need meetodid tulemust, mis viitab sellele, et lahendus on seotud pildi visuaalse sisuga. Ülesande pealkiri "Heledus" on siin kõige suurem vihje.
Laadi pildifail alla. Tee pildil paremklõps ja vali "Salvesta pilt nimega...", et salvestada fail oma arvutisse.
Ava pilt pilditöötlusprogrammis. Sul on vaja programmi, mis võimaldab muuta pildi heledust ja kontrasti. Sobivad nii lihtsad kui ka keerulisemad programmid: Lihtne variant (Windows): MS Paint (uuemad versioonid) või Fotod (Photos) rakendus. Tasuta ja võimas variant: GIMP (www.gimp.org) või veebipõhised redaktorid nagu Photopea (www.photopea.com) või Pixlr (pixlr.com). Professionaalne variant: Adobe Photoshop.
Muuda pildi heledust ja kontrasti. Otsi programmist menüüd või tööriista, mis on seotud värvide, heleduse või tasemetega (ingl Colors, Brightness/Contrast, Levels, Curves). Kõige lihtsam meetod: Suurenda järsult pildi heledust (Brightness) ja/või kontrasti (Contrast). Efektiivsem meetod: Kasuta tööriista "Tasemed" (Levels). Selles näed graafikut (histogrammi). Lohista valgeid ja halle liugureid vasakule, musta liugurit paremale. See "venitab" olemasolevad tumedad toonid laiali üle kogu heleduse spektri. Eksperimenteeri seadetega, kuni mustal taustal hakkab ilmnema peaaegu nähtamatu tekst või kujutis.
Loe peidetud sõnum ja sisesta vastus. Kui oled heledust piisavalt muutnud, muutub pildile peidetud sõna selgelt loetavaks. Sisesta leitud sõna ülesande vastusekasti.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei seosta ülesande pealkirja "Heledus" pildi sisuga ja proovib rakendada valesid meetodeid, nagu metaandmete otsimine või faili avamine tekstiredaktoris. Teiseks, tal puudub kogemus või teadmine pilditöötlusprogrammide kasutamisest ega oska leida funktsioone heleduse ja kontrasti muutmiseks. Kolmandaks, isegi kui pilditöötlusprogramm avatakse, ei muudeta heledust piisavalt drastiliselt – peidetud tekst on sageli väga madala kontrastsusega ja nõuab seadete muutmist äärmustesse, et see nähtavale ilmuks.
"Kunst" on kultuuripärandi-teemaline OSINT (avatud lähtekoodiga luure) ülesanne, mis õpetab lahendajale, kuidas tuvastada kuulsaid kunstiteoseid ja leida nende kohta infot. Ülesanne esitab pildi, mis on väljalõige või detail mõnest maailmakuulsast maalist. Lahendaja ülesanne on ära tunda see kunstiteos või kasutada pildiotsingut, et leida selle nimi ja autor. Seejärel tuleb leitud info põhjal vastata konkreetsele küsimusele maali kohta.
Harjutuse peamine väärtus seisneb visuaalse kirjaoskuse, kultuurilise silmaringi ja digitaalse uurimistöö oskuste arendamises. See õpetab lahendajat märkama kunstiteose stiili, tehnikat ja detaile, mis võivad viidata selle autorile või ajastule. Õpilane õpib kasutama pildi-põhist otsingut (pöördotsingut) kui võimsat tööriista tundmatute piltide, sealhulgas kunstiteoste, tuvastamiseks. See on praktiline harjutus, mis ühendab kunsti ajaloo ja kaasaegse tehnoloogia, näidates, kuidas digivahendite abil on võimalik avardada oma teadmisi maailma kultuuripärandist.
Lahendus samm-sammult
Analüüsi pilti ja proovi see ära tunda. Vaata pildil olevat kunstiteose fragmenti. Kas see tundub tuttav? Kas oled seda maali varem näinud kunstiajaloo tunnis, raamatutes või filmides? Pööra tähelepanu maali stiilile (nt impressionism, renessanss), värvikasutusele ja kujutatud motiivile. Kui teos on väga kuulus, võid selle ka ilma abivahenditeta ära tunda.
Kasuta pildi-põhist otsingut (Reverse Image Search). Kui sa maali ära ei tunne, on see kõige kindlam meetod. Tee pildil paremklõps ja vali "Otsi pilti Google'iga" (Search image with Google). Alternatiivina salvesta pilt oma arvutisse ja laadi see üles mõnele pildiotsingu lehele (nt images.google.com või tineye.com).
Analüüsi otsingutulemusi ja tuvasta kunstiteos. Otsingumootor kuvab nimekirja veebilehtedest, kus see maal esineb. Tulemustes on peaaegu alati kohe näha maali pealkiri ja kunstniku nimi. Otsi linke, mis viitavad usaldusväärsetele allikatele nagu Vikipeedia, muuseumide kodulehed või kunstientsüklopeediad.
Loe ülesande küsimus ja leia vastus. Nüüd, kui tead maali nime ja autorit, loe hoolikalt läbi ülesandes esitatud küsimus. See võib küsida näiteks maali loomise aastat, asukohta, kunstniku nime või mõnda muud detaili. Kasuta leitud allikaid (nt Vikipeedia artiklit maali kohta), et leida vastus sellele konkreetsele küsimusele.
Sisesta vastus. Sisesta leitud vastus (nt aastaarv, nimi) ülesande vastusekasti. Veendu, et vastus oleks täpselt sellises formaadis, nagu küsitakse.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei seosta ülesande pealkirja "Heledus" pildi sisuga ja proovib rakendada valesid meetodeid, nagu metaandmete otsimine või faili avamine tekstiredaktoris. Teiseks, tal puudub kogemus või teadmine pilditöötlusprogrammide kasutamisest ega oska leida funktsioone heleduse ja kontrasti muutmiseks. Kolmandaks, isegi kui pilditöötlusprogramm avatakse, ei muudeta heledust piisavalt drastiliselt – peidetud tekst on sageli väga madala kontrastsusega ja nõuab seadete muutmist äärmustesse, et see nähtavale ilmuks.
"Võrgukaablite rägastik" on visuaalpõhine tehnilise analüüsi ülesanne, mis õpetab lahendajale võrguinfrastruktuuri põhimõtteid ja kaablite jälgimise oskusi. Ülesande keskmes on serveri kapi foto, kus on näha patch panel ja switch koos arvukate omavahel põimunud võrgukaablitega. Lahendaja peab visuaalselt jälgima iga kaabli kulgu alates patch panelist kuni switchi pordini, et määrata õige ühendus. See on praktiline sissejuhatus võrguadministraatori töösse ja arendab süstemaatilist lähenemist keerukate tehniliste probleemide lahendamisel.
Harjutuse peamine väärtus seisneb tähelepanelikkuse, kannatlikkuse ja metodoloogilise lähenemise arendamises. Lahendaja peab õppima keskenduma detailidele ja järgima loogilist järjestust ka siis, kui visuaalne informatsioon on keerukas ja segadust tekitav. See treenib oskust töötada päris maailma tehniliste süsteemidega, kus dokumentatsioon võib puududa ja tuleb tugineda visuaalsele analüüsile. Ülesanne annab praktilise kogemuse võrgukomponentide tundmaõppimiseks ja on aluseks edasisele võrgutehnoloogiate õppimisele.
Lahendus samm-sammult
Tutvu ülesande ülesehitusega. Vaata hoolikalt serveri kapi fotot. Tuvasta peamised komponendid: ülemine rida on patch panel (kust kaablid algavad), alumine rida on switch (kuhu kaablid lähevad). Pane tähele, et mõlemad seadmed on nummerdatud - patch paneli pordid üleval ja switchi pordid all. Sinu ülesanne on leida, milline patch paneli port ühendub millise switchi pordiga.
Alusta süstemaatilisest jälgimisest. Vali üks patch paneli port (näiteks port 1) ja jälgi sellest väljuvat kaablit. Kasuta sõrme või pliiatsit, et kaabli kulgu jälgida. Pane tähele kaabli värvi ja tekstuuri - see aitab seda teistest eristada. Jälgi kaablit läbi kõigi põimingute ja keerude, kuni jõuad switchi pordini.
Märgi tulemused üles. Loo tabel või nimekiri, kuhu märgid iga patch paneli pordi ja vastava switchi pordi paari. Näiteks: "Patch panel port 1 → Switch port 5". Kontrolli oma tulemust, jälgides kaablit tagasi switchist patch panelini, et veenduda õigsuses.
Jätka kõigi portidega. Korda sama protsessi kõigi patch paneli portidega. Ole kannatlik - mõned kaablid võivad olla eriti keeruliselt põimunud. Kui kaotad kaabli jälje, alusta uuesti ja jälgi aeglasemalt.
Koosta flag. Kui kõik ühendused on leitud, järjesta switchi pordi numbrid patch paneli portide järjekorras. Näiteks, kui patch panel port 1 läheb switchi porti 5, port 2 läheb porti 12 jne, siis flag oleks "512...". Flag koosneb 18 numbrist, mis tähendab, et on 9 kaabliühendust.
Kontrolli tulemust. Kasuta lehel olevat kontrollnuppu, et veenduda oma vastuse õigsuses. Kui vastus on vale, kontrolli uuesti kõige keerulisemaid ühendusi
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja kaotab kaabli jälje keerulistes põimingutes ja järgib kogemata vale kaablit, mis viib vale ühenduseni. Selle vältimiseks tuleb olla eriti tähelepanelik kaabli värvi ja tekstuuri suhtes ning vajadusel alustada uuesti. Teiseks, numbrite järjestamisel tehakse viga - kas patch paneli portide järjekord aetakse segamini või switchi pordi numbrid kirjutatakse valesti üles. Kolmandaks, mõned lahendajad püüavad "ära arvata" ühendusi, selle asemel et iga kaablit hoolikalt jälgida, mis viib süstemaatiliste vigadeni.
"Kus on pilt tehtud" on digitaalse uurimistöö ülesanne, mis õpetab lahendajale fotode metaandmete analüüsi ja geolokatsiooni tuvastamise oskusi. Ülesande keskmes on Eliise lugu, kes leidis vanematelt foto, kuid keegi ei mäleta, kus see tehtud on. Lahendaja peab kasutama tehnilisi meetodeid ja digitaalse uurimistöö võtteid, et kindlaks teha pildi tegemise asukoht. See on praktiline sissejuhatus EXIF-andmete analüüsi, piltide metaandmete uurimisse ja digitaalse kriminalistika põhimõtetesse.
Harjutuse peamine väärtus seisneb digitaalse kirjaoskuse ja tehnilise analüüsi oskuste arendamises. Lahendaja õpib mõistma, et digitaalsed failid sisaldavad palju rohkem informatsiooni, kui silmaga näha on, ning õpib kasutama spetsiaalseid tööriistu selle informatsiooni kättesaamiseks. See treenib süstemaatilist lähenemist digitaalse tõendusmaterjali uurimisele ja annab praktilise kogemuse sellest, kuidas tehnoloogia salvestab meie tegevuste jälgi. Ülesanne on oluline ka privaatsuse teadlikkuse seisukohalt, näidates, kui palju informatsiooni võivad fotod endast paljastada.
Lahendus samm-sammult
Salvesta pilt oma arvutisse. Paremklõpsa pildil ja vali "Salvesta pilt kui..." või "Save image as...". Salvesta see oma arvuti kausta, kus saad seda hiljem hõlpsasti leida. Pane tähele faili nime ja formaati.
.Kontrolli pildi metaandmeid (EXIF). Metaandmed ehk EXIF-andmed sisaldavad informatsiooni pildi tegemise kohta. Meetod A (Windows): tee parem klõps pildifailil, vali "Properties" → "Details". Otsi sealt GPS-koordinaate või asukoha teavet. Meetod B (Online tööriist): Otsi internetist "EXIF viewer online" ja lae pilt üles. Meetod C (Spetsiaalne tarkvara): Laadi alla EXIF-andmete lugemise tarkvara nagu ExifTool.
Otsi GPS-koordinaate. Kui metaandmetes on GPS-koordinaadid (Latitude ja Longitude), kopeeri need. Koordinaadid võivad olla kujul nagu "59.4370° N, 24.7536° E" või kümnendkujul "59.4370, 24.7536".
Tõlgi koordinaadid asukohaks. Sisesta leitud koordinaadid Google Maps'i või teise kaarditeenusesse. Koordinaadid näitavad täpset asukohta kaardil. Vaata, millises riigis, linnas või piirkonnas see asukoht asub.
Analüüsi visuaalseid vihjeid (kui metaandmed puuduvad). Kui GPS-andmed on eemaldatud, vaata pilti hoolikalt. Otsi arhitektuuri, looduse, märkide või muude tunnusjoonte järgi vihjeid asukoha kohta. Kasuta Google'i piltide otsingut (reverse image search), et leida sarnaseid pilte.
Vormista vastus. Ülesanne küsib riiki ja linna/regiooni. Vormista vastus selgelt, näiteks "Eesti, Tallinn" või "Soome, Helsinki". Kontrolli õigekirja ja täpsust.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei oska leida või lugeda EXIF-metaandmeid ning jätab selle sammu vahele, kuigi just seal peitub kõige olulisem informatsioon. Selle vältimiseks tuleb kasutada õigeid tööriistu ja olla kannatlik metaandmete otsimisel. Teiseks, GPS-koordinaatide tõlkimisel tehakse vigu - kas koordinaadid kopeeritakse valesti või kasutatakse vale formaati kaarditeenuses. Kolmandaks, vastuse vormistamisel tehakse vigu - kas riigi või linna nimi kirjutatakse valesti või kasutatakse vale keelt (näiteks inglise keele nimesid eesti keele asemel).