KRÜPTOGRAAFIA JA KOODID

Sümbolite dekodeerimine

Käesolev ülesanne on KüberNööpNõel võistluse mõistatuste (krüptograafia) valdkonna hulgas, mis testib 1.-2. klassi õpilaste oskust tõlgendada visuaalseid sümboleid ja mõista nende tähendust. Ülesandes tuleb analüüsida pilti, millel on kujutatud sümbolite kombinatsioon, ning valida õige tõlgendus pakutud variantide seast. See on sissejuhatus krüptograafia ja koodide maailma, mis arendab visuaalset analüüsi, loogilist mõtlemist ja mustrite tuvastamise oskusi. Ülesanne on kohandatud noorimate õpilaste kognitiivsetele võimetele ja kasutab tuttavaid sümboleid.

Selle ülesande puhul on viis peamist viga, mida õpilased sageli teevad. Esiteks, üksikute sümbolite eraldi vaatlemine - õpilased võivad keskenduda ainult ühele sümbolile, mitte nähes kogu pilti tervikuna, mistõttu nad võivad valida vastuse, mis sobib ainult ühe elemendiga, mitte kogu kombinatsiooniga. Teiseks, liiga keerulise tõlgenduse otsimine - õpilased võivad püüda leida varjatud või keerukat tähendust, mitte mõistes, et 1.-2. klassi ülesanded on loodud olema lihtsad ja otsesed, mistõttu nad võivad mööda vaadata ilmsest vastusest. Kolmandaks, konteksti ignoreerimine - õpilased võivad mitte arvestada, et tegemist on igapäevaste olukordade või reeglitega, ja otsida liiga abstraktseid või ebatavaliseid tõlgendusi. Neljandaks, sümbolite järjekorra eiramine - õpilased võivad mitte märgata, et sümbolite järjekord või paigutus on oluline sõnumi mõistmiseks, ja tõlgendada neid juhuslikult. Viiendaks, tuttavate sümbolite mitte äratundmine - õpilased võivad mitte ära tunda igapäevaseid sümboleid nagu keelumärgid, inimfiguurid või objektid, mistõttu nad ei oska neid õigesti tõlgendada või kombineerida.

Lahendus samm-sammult:

1. Vaata pilti tervikuna ja tuvasta üksikud elemendid. Esmane analüüs: Alusta pildi üldise vaatlusega, et saada aimu kogu kompositsioonist. Seejärel keskenduge üksikutele elementidele ja püüdke tuvastada iga sümbol eraldi. Kas näete inimesi, objekte, märke või geomeetrilisi kujundeid? Kas sümbolid on tuttavad igapäevaelust? Kas nad meenutavad midagi konkreetset? Esimene mulje on sageli õige, kuid tuleb kontrollida detaile.

2. Otsi seoseid sümbolite vahel ja nende järjekorda. Loogiline ühendamine: Sümbolid ei ole tavaliselt juhuslikud, vaid moodustavad loogilise ahela või jutustuse. Vaadake, kas sümbolid on paigutatud kindlas järjekorras (vasakult paremale, ülevalt alla) või kas nad moodustavad mingi mustri. Kas üks sümbol täiendab teist? Kas nad on vastandlikud? Kas nad kirjeldavad tegevust või olukorda? Seoste leidmine on võti õige tõlgenduse juurde.

3. Mõtle kontekstile ja võimalikele tõlgendustele. Tähenduse otsimine: Arvestage, et tegemist on lastele mõeldud ülesandega, seega sümbolid peaksid olema lihtsad ja arusaadavad. Mõelge igapäevastele olukordadele ja tegevustele, mida lapsed teavad: inimeste tegevused, reeglid, keelud, objektid. Kas sümbolid võiksid kirjeldada mingit reeglit, hoiatust või juhist? Kas nad räägivad mingist kohast või olukorrast?

4. Võrdle oma tõlgendust vastusevarinatidega. Valikute analüüs: Vaadake läbi kõik pakutud vastusevariandid ja mõelge, milline neist sobib kõige paremini teie nähtud sümbolite kombinatsiooniga. "Kell" viitab ajale, "mees jalutab" tegevusele, "ei või siseneda" keelule, "uks" objektile, "lumi" ilmale, "ei või nutikat kasutada" tehnoloogia keelule. Milline neist kõlab kõige loogilisem teie nähtud sümbolite kontekstis?

5. Kontrolli oma valikut veel kord. Kinnituse otsimine: Vaadake pilti uuesti ja kontrollige, kas teie valitud tõlgendus tõesti sobib kõigi nähtud sümbolite ja nende paigutusega. Kas kõik elemendid toetavad teie valikut? Kas midagi ei jää seletamata? Kas tõlgendus on loogiline ja arusaadav? Kui midagi ei klapi, proovige teist varianti.

6. Kasuta elimineerimise meetodit. Välistamise strateegia: Kui te ei ole kindel õiges vastuses, proovige välistada ilmselgelt valed variandid. Näiteks kui pildil ei ole midagi, mis meenutaks kella või aega, siis "kell" ei ole õige vastus. Kui ei ole näha inimest liikumas, siis "mees jalutab" ei sobi. See meetod aitab kitsendada valikuid ja jõuda õige vastuseni.

7. Usalda oma esimest muljet, kui see on loogiline. Intuitiivne valik: Sageli on esimene mulje õige, eriti kui see on loogiline ja sobib kõigi nähtud elementidega. Ärge mõelge liiga keeruliselt - 1.-2. klassi ülesanded on loodud olema arusaadavad ja otsesed. Kui miski tundub ilmselge ja loogiline, siis see tõenäoliselt ongi õige vastus.

Puuduva tähe leidmine mustri järgi

Selle ülesande puhul on kuus peamist viga, mida õpilased sageli teevad. Esiteks, tähestiku järjekorra mitte teadmine - õpilased võivad mitte täpselt teada tähestiku järjekorda, eriti keskmisi tähti nagu m, n, o või s, t, u, mistõttu nad ei suuda õigesti määrata, milline täht peaks tulema järgmisena või puuduma. Teiseks, mustri vale tuvastamine - õpilased võivad näha mustrit seal, kus seda ei ole, või valesti tõlgendada tegelikku mustrit, näiteks arvates, et tegemist on juhuslike tähtedega, kui tegelikult on kindel seaduspärasus. Kolmandaks, suure ja väikese tähe segamine - ülesandes on selgelt öeldud kasutada väikest tähte, kuid õpilased võivad kirjutada suure tähe, mis on tehniliselt vale vastus, isegi kui täht ise on õige. Neljandaks, ainult osalise mustri analüüsimine - õpilased võivad vaadata ainult lähimaid tähti küsimärgi ümber, mitte kogu mustrit, mistõttu nad ei näe suuremat pilti ja võivad teha vale järelduse. Viiendaks, keerukuse üle hindamine - õpilased võivad otsida liiga keerukat mustrit, kui tegelikult on tegemist lihtsa tähestiku järjekorraga, mistõttu nad mööda vaatavad ilmsest vastusest. Kuuendaks, kontrollimise puudumine - õpilased ei kontrolli oma vastust, et näha, kas see tõesti sobib kogu mustriga, vaid lähevad esimese ideega, mis võib olla vale.

Lahendus samm-sammult:

1. Analüüsi kogu mustrit ja tuvasta võimalikud seaduspärasused. Üldpildi moodustamine: Vaata kogu esitatud jada või mustrit tervikuna. Kas näed tähestiku järjekorda (a, b, c, d...)? Kas tähed liiguvad tagurpidi (z, y, x, w...)? Kas on mingi hüpe või vahe tähte vahel (a, c, e, g...)? Kas muster kordub (a, b, a, b...)? Kas on mingi muu loogiline seos? Esimene samm on alati üldise mustri tuvastamine.

2. Määra kindlaks puuduva tähe asukoht mustris. Positsiooni analüüs: Vaata täpselt, kus küsimärk asub. Kas see on jada alguses, keskel või lõpus? Millised tähed on selle ees ja järel? Kas need annavad vihje mustri kohta? Näiteks kui näed "a, b, ?, d", siis on ilmselge, et puuduv täht on "c". Kui muster on keerukam, siis analüüsi lähemalt.

3. Kontrolli tähestiku järjekorda ja positsioone. Alfabeetiline analüüs: Meenuta tähestiku järjekord: a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, w, x, y, z. Loe läbi esitatud tähed ja vaata, milline peaks olema järgmine või puuduv. Kui muster läheb tagurpidi, siis järjekord on vastupidine. Kui on hüppeid, siis loe, mitu tähte vahele jäetakse.

4. Testi oma hüpoteesi teiste elementidega. Mustri kinnitamine: Kui arvad, et leidsid mustri, siis kontrolli seda teiste elementidega jadas. Kas sama reegel kehtib kogu jada kohta? Näiteks kui arvad, et muster on "iga teine täht", siis kontrolli, kas see kehtib kõigi nähtavate tähtede puhul. Ainult siis, kui muster on järjepidev, on see õige.

5. Arvesta võimalike erijuhtudega ja variatsioonidega. Keerukamad mustrid: Mõnikord võib muster olla keerukam kui lihtne järjekord. Näiteks võib olla "kasvav hüpe" (a, b, d, g, k...), kus vahe suureneb. Või "korduvad grupid" (abc, abc, a?c), kus muster kordub. Või "peegeldus" (a, b, c, b, a). Analüüsi hoolikalt, kas lihtne järjekord ei sobi.

6. Kontrolli vastuse formaati ja nõudeid. Tehnilised detailid: Ülesandes on selgelt öeldud "Täht kirjuta väikese tähena!", seega veendu, et kasutad väikest tähte, mitte suurt. See on oluline detail, mis võib mõjutada vastuse õigsust. Samuti veendu, et sisestad ainult ühe tähe, mitte sõna või mitut tähte.

7. Tee lõplik kontroll ja kinnita vastus. Verifitseerimine: Enne vastuse andmist kontrolli veel kord: kas leitud täht sobib mustri loogikat järgides? Kas see on õiges formaadis (väike täht)? Kas see on ainuke mõistlik vastus? Kui kõik tundub õige, siis võid olla kindel oma vastuses.

Koristusroboti koodide analüüs

Käesolev ülesanne on KüberNööpNõel võistluse mõistatuste (krüptograafia) valdkonna hulgas, mis testib 5.-6. klassi õpilaste oskust analüüsida algoritme ja mõista robotite juhtimise põhimõtteid. Ülesandes tuleb analüüsida erinevaid koode või algoritme, mis juhivad koristusrobotit, ning määrata, milline neist viib roboti õigesse sihtkohta - prügini. See on praktiline sissejuhatus algoritmilisse mõtlemisse, programmeerimise alustesse ja robotite tööpõhimõtetesse. Ülesanne arendab loogilist järjestust, sammhaaval mõtlemist ja tulemuste prognoosimise oskusi.

Selle ülesande puhul on seitse peamist viga, mida õpilased sageli teevad. Esiteks, kiire ülevaatamine ilma detailse analüüsita - õpilased võivad püüda "ära arvata" vastust, mitte sammhaaval läbi töötada iga koodi, mistõttu nad võivad valida vale vastuse, mis tundub õige, kuid tegelikult ei vii robotit õigesse kohta. Teiseks, koordinaatide või suundade segamine - õpilased võivad segada üles-alla või vasakul-paremal suundi, eriti kui pilt on keeruline või ebatavaline nurga alt, mistõttu nad jälgivad roboti liikumist valesti. Kolmandaks, takistuste ignoreerimine - õpilased võivad keskenduda ainult käskudele, mitte märkates, et robot võib kokku põrgata seina või takistusega, mistõttu nad arvavad, et kood töötab, kuigi see tegelikult ei ole teostatav. Neljandaks, sammude vale loendamine - õpilased võivad teha arvutusvigu sammude loendamisel või unustada mõne käsu, mistõttu nad jõuavad vale lõppkohani ja teevad vale järelduse koodi õigsuse kohta. Viiendaks, ainult ühe koodi analüüsimine - õpilased võivad analüüsida ainult esimest koodi ja kui see tundub õige, siis valida selle, mitte kontrollides teisi võimalusi või võrdlemata kõiki variante. Kuuendaks, "kõik õiged" või "ükski õige" variantide mitte kaalumise - õpilased võivad automaatselt eeldada, et üks konkreetne kood peab olema õige, mitte mõeldes võimalusele, et kas kõik või ükski kood ei pruugi töötada. Seitsmeks, visuaalse informatsiooni vale tõlgendamine - õpilased võivad mitte õigesti mõista pilti, segades roboti alguspositsiooni, sihtkoha asukohta või takistuste paigutust, mis viib kogu analüüsi valele rajale.

Lahendus samm-sammult:

1. Analüüsi algolukorda ja sihtkoha asukohta. Situatsiooni kaardistamine: Vaata hoolikalt pilti ja tuvasta roboti alguspositsioon ning prügikasti asukoht. Kas robot peab liikuma üles, alla, vasakule või paremale? Mitu sammu on vaja? Kas teel on takistusi? Kas on mitu võimalikku marsruuti? Selge arusaam algolukorrast ja eesmärgist on algoritmi analüüsi alus.

2. Loe läbi iga kood eraldi ja jälgi roboti liikumist. Sammhaaval jälgimine: Võta esimene kood ja jälgi sammhaaval, kuhu iga käsk robotit viib. Näiteks kui käsk on "liigu üles 2 sammu", siis märgi roboti uus asukoht. Jätka kõigi käskudega järjest. Kas robot jõuab lõpuks prügikasti juurde? Tee sama teiste koodidega. See nõuab kannatlikkust ja täpsust.

3. Kontrolli iga käsu täpsust ja teostatavust. Käskude valideerimine: Kas kõik käsud on võimalikud? Näiteks kas robot ei liigu seina sisse või välja kaardilt? Kas käsud on piisavalt täpsed? Kas robot saab käske täita? Mõnikord võib kood olla teoreetiliselt õige, kuid praktiliselt mitteteostatav takistuste või piirangute tõttu.

4. Võrdle erinevate koodide tulemusi. Tulemuste analüüs: Pärast kõigi koodide läbitöötamist võrdle tulemusi. Milline kood viis roboti täpselt prügikasti juurde? Milline viis valesse kohta? Milline jäi poolele teele? Kas mitu koodi andsid sama tulemuse? See võrdlus aitab leida õige vastuse.

5. Arvesta võimalike alternatiivide ja erijuhtudega. Keerukamad stsenaariumid: Mõnikord võib olla mitu õiget marsruuti või ükski kood ei pruugi olla täiuslik. Analüüsi, kas "kõik on õiged" või "ükski ei ole õige" võiksid olla õiged vastused. Kas kõik kolm koodi viivad roboti prügini? Või ei vii ükski? Need on samuti võimalikud vastused.

6. Kontrolli oma järeldusi veel kord. Verifitseerimine: Enne lõpliku vastuse andmist kontrolli oma analüüsi veel kord. Jälgi uuesti vähemalt seda koodi, mida pead õigeks. Kas tõesti jõuab robot prügini? Kas ei teinud arvutusvigu? Kas arvestasin kõiki takistusi? See kontroll aitab vältida lihtsaid vigu.

7. Vali kõige loogilisem ja täpseim vastus. Lõplik otsus: Kui oled veendunud oma analüüsis, vali vastus, mis kõige paremini vastab sinu järeldustele. Kui üks kood viib täpselt prügini, vali see. Kui mitu koodi töötab, vali "kõik on õiged". Kui ükski ei tööta, vali "ükski ei ole õige". Usalda oma hoolikat analüüsi.

Ohtlike koodide tuvastamine

Käesolev ülesanne on KüberNööpNõel võistluse mõistatuste (krüptograafia) valdkonna hulgas, mis testib 5.-6. klassi õpilaste oskust ühendada algoritmilise mõtlemise ja turvalisuse aspekte. Ülesandes tuleb analüüsida erinevaid koode või algoritme ja tuvastada, milline neist on ohtlik või ebasoovitav. Konkreetselt käsitleb ülesanne olukorda, kus ussike peab valima koodi, kuid peab vältima seda, mis viib ta koristusroboti poolt prügilasse. See on praktiline sissejuhatus riskianalüüsi, ohutu käitumise ja ennetava mõtlemise põhimõtetesse.

Selle ülesande puhul on kuus peamist viga, mida õpilased sageli teevad. Esiteks, ohu alahindamine - õpilased võivad mitte täielikult mõista, kui ohtlik on prügilasse sattumine, ja valida koodi, mis tundub huvitav või põnev, mitte arvestades tagajärgedega, mistõttu nad ei võta riskianalüüsi piisavalt tõsiselt. Teiseks, roboti käitumise vale mõistmine - õpilased võivad arvata, et robot on sõbralik või ei märka ussikest, mitte mõistes, et koristusrobot on programmeeritud prügi kokku korjama, sealhulgas väikeseid liikuvaid objekte nagu ussike. Kolmandaks, ainult esimeste sammude analüüsimine - õpilased võivad vaadata ainult seda, mis juhtub kohe pärast koodi valimist, mitte mõeldes pikaajaliste tagajärgede peale, mistõttu nad võivad valida koodi, mis alguses tundub ohutu, kuid hiljem viib probleemidesse. Neljandaks, kõigi koodide mitte võrdlemine - õpilased võivad analüüsida ainult ühte või kahte koodi ja teha kiire otsuse, mitte võrreldes kõiki võimalusi ja nende riske, mistõttu nad võivad mööda vaadata kõige ohutumast valikust. Viiendaks, "kõik" või "ükski" variantide ignoreerimine - õpilased võivad automaatselt eeldada, et üks konkreetne kood peab olema vale, mitte kaaludes võimalust, et kas kõik koodid on ohtlikud või kõik on ohutud, mis võib olla õige vastus. Kuuendaks, emotsionaalne otsustamine - õpilased võivad lasta end mõjutada sellest, milline kood tundub "põnevam" või "huvitavam", mitte tehes ratsionaalset riskianalüüsi, mistõttu nad valivad südamega, mitte peaga.

Lahendus samm-sammult:

1. Analüüsi olukorda ja tuvasta oht. Ohu määratlemine: Mõista, et eesmärk on vältida prügilasse sattumist. Prügikast on ohtlik koht ussikese jaoks, sinna sattumine on negatiivne tulemus. Koristusrobot on ohtlik tegur, kes võib ussikese prügilasse viia. Seega tuleb vältida koode, mis panevad roboti ussikese järgi tulema või viivad ussikese roboti teele.

2. Jälgi iga koodi tulemusi sammhaaval. Stsenaariumi analüüs: Analüüsi iga koodi eraldi ja jälgi, mis juhtub, kui ussike selle valib. Kas ussike satub koristusroboti teele? Kas robot märkab ussikest ja hakkab teda taga ajama? Kas ussike satub kohta, kust robot ta kergesti kätte saab? Kas kood viib ussikese otse prügikasti lähedale? Need on kõik ohtlikud stsenaariumid.

3. Hinda roboti käitumist ja reageerimist. Roboti loogika mõistmine: Mõtle, kuidas koristusrobot töötab. Robot on programmeeritud koristama ja prügi kokku korjama. Kui ussike satub roboti "nägemisvälja" või liikumistee peale, võib robot teda prügiks pidada ja üritada prügilasse viia. Seega on ohtlikud koodid need, mis panevad ussikese roboti tähelepanu alla.

4. Otsi ohutuid alternatiive ja varjupaiku. Turvalisuse strateegia: Analüüsi, millised koodid viivad ussikese ohututesse kohtadesse, kus robot teda ei märka või ei saa kätte. Kas on kohti, kus ussike saab peitu pugeda? Kas on marsruute, mis vältivad roboti liikumisteed? Ohutud koodid on need, mis hoiavad ussikese roboti eest varjus.

5. Kaaluge "kõik ohtlikud" või "kõik ohutud" võimalusi. Äärmuslikud stsenaariumid: Mõnikord võivad kõik koodid olla ohtlikud (siis vastus on "ühtegi ei tohi valida") või kõik ohutud (siis vastus on "kõiki võib valida"). Analüüsi hoolikalt, kas on olemas vähemalt üks ohutu valik või on kõik valikud ohtlikud. See nõuab kõigi variantide põhjalikku läbitöötamist.

6. Mõtle pikaajaliste tagajärgede peale. Strateegiline planeerimine: Ära vaata ainult koheseid tulemusi, vaid mõtle ka sellele, mis juhtub pärast esimesi samme. Kas ussike jääb pikemas perspektiivis ohutuse kohta? Kas robot võib hiljem tagasi tulla? Kas valitud kood tagab püsiva turvalisuse? Parim valik on see, mis tagab nii lühiajalise kui ka pikaajalise ohutuse.

7. Tee otsus ettevaatlikkuse põhimõttel. Konservatiivne lähenemine: Kui kahtled kahe variandi vahel, vali ettevaatlikum. Parem on olla liiga ettevaatlik kui riskida ussikese ohutusega. Kui üks kood tundub veidi ohtlikum kui teised, siis see on tõenäoliselt see, mida vältida tuleb. Turvalisus peaks alati olema prioriteet.

Pildimõistatuse röövel ja laps

Käesolev ülesanne on KüberNööpNõel võistluse pildimõistatuste valdkonna hulgas, mis testib 1.-2. klassi õpilaste oskust analüüsida visuaalset sisu ja teha täpseid vaatlusi. Ülesandes tuleb analüüsida mitut pilti ja tuvastada, millel neist on kujutatud nii röövel kui ka laps. See on sissejuhatus detailsesse visuaalsesse analüüsi, tähelepanelikkuse arendamisse ja objektide tuvastamise oskustesse. Ülesanne õpetab hoolikat vaatlust ja võimet eristada erinevaid tegelasi pildil.

Selle ülesande puhul on viis peamist viga, mida õpilased sageli teevad. Esiteks, küsimuse vale mõistmine - õpilased võivad arvata, et küsitakse pilte, kus ON röövel ja laps, mitte pilte, kus EI OLE mõlemat tegelast, mistõttu nad valivad täpselt vastupidise vastuse sellele, mida tegelikult küsitakse. Teiseks, kiire ülevaatamine ilma detailse analüüsita - õpilased võivad vaadata pilte liiga kiiresti ja mitte märgata väikseid või osaliselt varjatud tegelasi, mistõttu nad teevad vale järelduse tegelaste olemasolu kohta. Kolmandaks, tegelaste vale tuvastamine - õpilased võivad segada röövlit teiste tegelastega (näiteks politseinik, superkandeline) või mitte ära tunda last (arvates, et tegemist on täiskasvanuga), mistõttu nad analüüsivad vale informatsiooni põhjal. Neljandaks, "mõlemad peavad olema" kriteeriumi ignoreerimine - õpilased võivad keskenduda ainult ühele tegelasele (kas röövel või laps) ja mitte kontrollida, kas mõlemad on samal pildil, mistõttu nad ei vasta küsimuse täpsele nõudele. Viiendaks, vastuse formaadi segadus - õpilased võivad mitte mõista, kuidas valida õiget vastust, kui on mitu pilti, mis vastavad kriteeriumile, või kuidas käituda, kui ükski või kõik pildid vastavad kriteeriumile.

Lahendus samm-sammult:

1. Vaata iga pilti eraldi ja hoolikalt. Süstemaatiline lähemine: Alusta pildist A ja vaata seda tähelepanelikult. Loe kõik tegelased, kes pildil on. Seejärel tee sama piltidega B ja C. Ära kiirusta - võta aega, et märgata kõiki detaile. Mõnikord võivad tegelased olla väikesed või osaliselt varjatud, seega vaata kogu pilti hoolikalt läbi.

2. Tuvasta röövel tegelased igas pildis. Röövel tunnuste otsimine: Otsi tegelasi, kes võiksid olla röövlid. Röövel võib kanda: musta maski silmade ümber, triibulist särki, musta mütsit, kahtlast välimust, raha või väärtesemeid käes. Samuti võib röövel olla kujutatud põgenemas või varjus. Märgi üles, millistel piltidel sa röövlit näed.

3. Tuvasta lapse tegelased igas pildis. Lapse tunnuste otsimine: Otsi tegelasi, kes on selgelt lapsed. Laps on tavaliselt: väike kasvu, kannab lapsikut riietust, võib mängida mänguasjadega, näeb süütu välja, võib olla koos vanematega. Lapsed on tavaliselt kergesti äratuntavad oma suuruse ja välimuse poolest. Märgi üles, millistel piltidel sa last näed.

4. Kontrolli iga pilti mõlema tegelase olemasolu suhtes. Kombinatsiooni analüüs: Nüüd kontrolli iga pilti: kas seal on nii röövel kui ka laps? Pilt, kus on mõlemad tegelased, vastab küsimuse kriteeriumile "röövel ja laps". Pildid, kus on ainult üks neist või kumbagi ei ole, ei vasta kriteeriumile.

5. Tuvasta pildid, kus ei ole mõlemat tegelast. Välistamise meetod: Küsimus küsib pilte, kus EI OLE röövel ja laps. See tähendab pilte, kus: puudub röövel (aga võib olla laps), puudub laps (aga võib olla röövel), puuduvad mõlemad. Ainult pildid, kus on nii röövel kui ka laps, ei sobi vastusesse.

6. Kontrolli oma järeldusi veel kord. Verifitseerimine: Vaata uuesti neid pilte, mida kavatsed vastuseks valida. Kas tõesti ei ole seal mõlemat tegelast koos? Kas võib-olla jäi midagi märkamata? Kas tegelased on selgelt äratuntavad? See kontroll aitab vältida vigu.

7. Vali õige vastus formaadi järgi. Vastuse vormistamine: Kui leidsid kaks pilti, kus ei ole mõlemat tegelast, siis vali vastus, mis sisaldab mõlemaid tähti (näiteks kui need on pildid A ja C, siis otsid vastust, mis sisaldab neid mõlemaid). Kui on ainult üks selline pilt, vali selle täht. Kui kõigil piltidel on mõlemad tegelased, siis "sobilikku vastust pole"

Page updated

Google Sites

Report abuse