"TalTech veeb" on interneti ajaloouurimise ülesanne, mis õpetab lahendajale digitaalse ajaloo uurimise oskusi ja tutvustab Wayback Machine'i võimalusi. Ülesande keskmes on TalTech (tollal Tallinna Tehnikaülikool ehk TTÜ) esimese veebilehe leidmine aastast 1997, kasutades interneti ajalooarhiivi. Lahendaja peab navigeerima ajas tagasi ja leidma ülikooli esimese veebilehe, seejärel analüüsima menüüstruktuuri, et moodustada flag menüülinkide esimestest tähtedest. See on praktiline sissejuhatus digitaalse arheoloogia ja veebiarhiivide kasutamisse.
Harjutuse peamine väärtus seisneb ajaloolise perspektiivi ja digitaalse uurimistöö oskuste arendamises. Lahendaja õpib mõistma, kuidas internet ja veebilehed on aja jooksul arenenud, ning omandab oskuse kasutada Wayback Machine'i kui olulist uurimisvahendi. See treenib kannatlikkust ja süstemaatilist lähenemist ajalooliste allikate otsimisel ning annab praktilise kogemuse sellest, kuidas digitaalne informatsioon säilitatakse ja arhiveeritakse. Ülesanne on oluline ka meediakultuurilisest aspektist, näidates varase veebi esteetikat ja struktuuri.
Lahendus samm-sammult:
1.Ava Wayback Machine. Mine veebilehele archive.org ja vali "Wayback Machine" või mine otse aadressile web.archive.org. See on interneti ajalooarhiiv, mis salvestab veebilehtede varasemaid versioone.
2.Otsi TalTech/TTÜ veebilehte. Sisesta otsingusse "ttu.ee" või "taltech.ee". Pane tähele, et 1997. aastal oli ülikool veel Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), mitte TalTech. Seega kasuta pigem "ttu.ee" domeeni.
3.Vali õige aasta ja kuupäev. Wayback Machine näitab ajajoont, kus on märgitud, millal lehte salvestati. Otsi 1997. aastat ja vali mõni salvestatud versioon sellest aastast. Tavaliselt on esimesed salvestused aasta alguses või keskpaiku.
4.Ava arhiveeritud veebileht. Klõpsa valitud kuupäeval, et avada 1997. aasta veebileht. Leht võib laadida aeglaselt või mõned elemendid ei pruugi töötada - see on normaalne arhiveeritud sisu puhul.
5.Leia menüülingid. Vaata hoolikalt veebilehe ülaosa või külgmenüüd, kus asuvad navigatsioonilinkid. Need võivad olla kujul nagu "Avaleht", "Teaduskonnad", "Sisseastumine" vms. Pane tähele täpselt, millises järjekorras need on esitatud.
6.Moodusta flag esimestest tähtedest. Võta iga menüülingi esimene suur täht ja kirjuta need järjest üles ülevalt alla. Näiteks, kui menüüs on "Avaleht", "Teaduskonnad", "Uurimistöö", siis flag oleks "ATU". Jälgi täpselt järjekorda, nagu see lehel näidatud on.
7.Kontrolli tulemust. Sisesta moodustatud flag ülesande kontrollkasti ja vajuta "Kontrolli". Kui vastus on vale, kontrolli uuesti menüülinkide järjekorda ja esimesi tähti.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei leia õiget aastat või veebilehe versiooni, vaid valib hilisema või varasema aasta, kus menüüstruktuur on erinev. Selle vältimiseks tuleb täpselt jälgida, et valitud versioon oleks tõesti 1997. aastast. Teiseks, menüülinkide järjekorra määramisel tehakse vigu - kas loetakse linkide järjekorda valesti (näiteks vasakult paremale horisontaalse menüü asemel) või ei märgata kõiki menüüpunkte. Kolmandaks, esimeste tähtede võtmisel tehakse vigu - kas kasutatakse väikesi tähti suurte asemel või aetakse segamini eesti ja inglise keelsed menüüpunktid, kui leht sisaldab mõlemat.
"Nimede statistika" on andmeanalüüsi ja loogilise järeldamise ülesanne, mis õpetab lahendajale statistiliste andmete tõlgendamist ja mustrite tuvastamist. Ülesande keskmes on Eliis, kes soovib teada perekond Karu statistikat, et otsustada, millised perekonnanimed Eestis tuua esimesena kingid ja millised viimasena. Lahendaja peab analüüsima antud andmeid perekond Karu kohta ja tegema järeldusi nende põhjal. See on praktiline sissejuhatus andmeanalüüsi, statistilisse mõtlemisse ja tõenduspõhisesse otsustamisse.
Harjutuse peamine väärtus seisneb andmete analüüsi ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamises. Lahendaja õpib lugema ja tõlgendama struktureeritud andmeid, tuvastama mustreid ja tegema nende põhjal loogilisi järeldusi. See treenib tähelepanelikkust detailide suhtes ja õpetab eristama olulist ebaolulisest suurtes andmehulkades. Ülesanne arendab ka statistilist kirjaoskust, mis on tänapäeval hädavajalik oskus nii igapäevaelus kui ka erialases tegevuses. See annab praktilise kogemuse sellest, kuidas andmeid kasutatakse otsuste tegemiseks.
Lahendus samm-sammult:
1.Analüüsi antud andmeid hoolikalt. Vaata ülesandes toodud perekond Karu statistikat. Pane tähele iga rea sisu: kes on perekonnaliige, millal nad sündinud on, ja mis muud olulist informatsiooni seal on. Märgi üles kõik kuupäevad ja nimed.
2.Tuvasta muster või reeglipära. Otsi andmetest mingit mustrit või seaduspärasust. Võib-olla on kuupäevad mingis järjekorras, või on nimede ja kuupäevade vahel mingi seos. Pane tähele, kas mõni element kordub või eristub teistest.
3.Mõista ülesande eesmärki. Ülesanne küsib, millised perekonnanimed tuua "esimesena kingid" ja millised "viimasena". See viitab mingile järjestusele või prioriteedile. Mõtle, mis võiks olla loogiline alus selliseks järjestamiseks.
4.Otsi väliseid andmeallikaid (kui vaja). Kui ülesanne viitab Eesti nimede statistikale üldisemalt, võid vajada täiendavat informatsiooni. Otsi internetist "Eesti nimede statistika" või "populaarsemad perekonnanimed Eestis" ja võrdle neid ülesandes antud andmetega.
5.Tee järeldus andmete põhjal. Kasutades kogu kogutud informatsiooni, tee järeldus selle kohta, millised nimed peaksid olema esimesed ja millised viimased. Põhjenda oma valikut loogiliselt.
6.Vormista vastus õigesti. Ülesanne võib nõuda konkreetset formaati vastuse jaoks. Kontrolli, kas küsitakse nimesid, numbreid või mingit muud informatsiooni. Veendu, et vastus on selge ja täpne.
7.Kontrolli tulemust. Kasuta lehel olevat kontrollmehhanismi, et veenduda oma vastuse õigsuses. Kui vastus on vale, vaata üle oma analüüs ja proovi leida, kus võis viga tekkida.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, lahendaja ei analüüsi andmeid piisavalt põhjalikult ja jätab tähelepanuta olulisi detaile nagu täpsed kuupäevad või nimede kirjapildid, mis võivad olla võtmetähtsusega mustri tuvastamisel. Selle vältimiseks tuleb olla väga tähelepanelik ja märkida üles kõik andmed süstemaatiliselt. Teiseks, ülesande eesmärgi valesti mõistmine - lahendaja ei saa aru, mida täpselt küsitakse, ja vastab vale küsimuse peale. Kolmandaks, väliste andmeallikate vale kasutamine või nende ignoreerimine, kui need on vajalikud ülesande lahendamiseks - kas otsitakse valet tüüpi statistikat või ei kasutata üldse täiendavaid allikaid, kui need on vajalikud.
"Internetiotsing" on mitmekeelne infootsingu ülesanne, mis õpetab lahendajale efektiivsete otsingustrateegiате kasutamist ja keelebarjääride ületamist. Ülesande keskmes on Eliise, kes peab leidma vastused kolmele erinevale küsimusele, millest üks on hiina keeles. Lahendaja peab demonstreerima oskust kasutada erinevaid otsingumootorite võimalusi, tõlketeenuseid ja spetsiifilisi otsingutehnikaid. See on praktiline sissejuhatus tänapäevase infoühiskonna põhioskustesse ja mitmekeelsesse digitaalsesse keskkonda.
Harjutuse peamine väärtus seisneb infopädevuse ja keeleliste barjääride ületamise oskuste arendamises. Lahendaja õpib kasutama erinevaid otsingustrateegiaid, tõlketeenuseid ja spetsiifilisi märksõnu, et leida täpset informatsiooni mitmekeelses internetikeskkonnas. See treenib kriitilise mõtlemise oskust allikate usaldusväärsuse hindamisel ja õpetab eristama kvaliteetset informatsiooni valeinfost. Ülesanne arendab ka kultuuridevahelist kompetentsust ja näitab, kui oluline on keeleoskus globaalses inforuumis navigeerimisel.
Lahendus samm-sammult:
1.Alusta esimese küsimusega: "Kes leiutas veebi?" Otsi Google'is märksõnadega "kes leiutas veebi" või "who invented the web". Leiad, et vastus on Tim Berners-Lee, kes lõi World Wide Web'i 1989-1991. Kontrolli informatsiooni mitmest allikast, et olla kindel.
2.Tõlgi hiinakeelne küsimus. Teine küsimus "誰是中國首富？" on hiina keeles. Kasuta Google Translate'i või mõnda muud tõlketeenust, et tõlkida see. Küsimus tähendab "Kes on Hiina kõige rikkam inimene?" või "Who is China's richest person?"
3.Otsi vastust hiinakeelsele küsimusele. Otsi Google'is märksõnadega "China richest person" või "Hiina rikkeim inimene". Pane tähele, et rikkaimad inimesed muutuvad aja jooksul, seega kontrolli värskeid andmeid. Tavaliselt on see mõni tehnoloogiaettevõtja nagu Jack Ma, Pony Ma või mõni muu.
4.Lahenda programmeerimiskeele küsimus. Kolmas küsimus küsib esimest kõrgetasemelist programmeerimiskeelt, mis loodi 1942-45. Otsi märksõnadega "first high-level programming language 1942-1945" või "esimene programmeerimiskeel 1940ndad". Vastus on tõenäoliselt Plankalkül (Konrad Zuse, 1942-1945) või Short Code.
5.Kontrolli ja täpsusta vastuseid. Iga vastuse puhul kontrolli informatsiooni vähemalt kahest erinevast allikast. Pööra tähelepanu allikate usaldusväärsusele - eelistada Wikipedia, entsüklopeediaid ja tunnustatud tehnoloogiaportaale.
6.Vormista vastused õigesti. Ülesanne võib nõuda konkreetset formaati. Kirjuta vastused selgelt ja täpselt, kasutades õigeid nimesid ja termineid. Näiteks: "Tim Berners-Lee", mitte lihtsalt "Berners-Lee".
7.Sisesta ja kontrolli. Sisesta kõik kolm vastust ülesande kontrollsüsteemi ja veendu, et need on õiged. Kui mõni vastus on vale, kontrolli uuesti oma otsingutulemusi ja allikaid.
Selle ülesande puhul on kolm peamist viga. Esiteks, hiinakeelse küsimuse vale tõlkimine või tõlkimata jätmine - lahendaja ei kasuta tõlketeenuseid või tõlgib küsimuse valesti, mis viib vale vastuseni. Selle vältimiseks tuleb kasutada usaldusväärseid tõlketeenuseid nagu Google Translate ja kontrollida tõlke mõistlikkust. Teiseks, aegunud informatsiooni kasutamine, eriti rikkaimaid inimesi käsitlevate küsimuste puhul - lahendaja leiab vana informatsiooni ega kontrolli värskeid andmeid. Kolmandaks, ebausaldusväärsete allikate kasutamine või ühe allika peale toetuminen - lahendaja ei kontrolli informatsiooni mitmest allikast või kasutab ebausaldusväärseid veebilehti, mis võivad sisaldada valeinfot.