Consulta a los Pueblos y Comunidades Indígenas y Afromexicanas en Jalisco
Iwaurika mat+ari kiekatari kiekari manumanet+ka hapa+na afromexicanas ana temamunu’uwa xeikiekariya jalisco
TLATSINTOKILITSTLI IPAN MASEWALALTEPEMEH WAN MASEWALCHINANKOMEH TLEN TEKICHIWALLI MASEWALTLAMACHTILISTLI MA MOKWALTLALIS IPAN AMATLANAWATILI TLEN TLAMACHTILISTLI TLEN XALIXKO ATLEPETL
ACUERDOS
Niuki p+y+’n+ni
Capítulo VI
De la educación Indígena
Objeto de la educación indígena
Artículo 40. En el estado de Jalisco se garantizará el ejercicio de los derechos educativos, culturales y lingüísticos a todas las personas, pueblos y comunidades indígenas o afromexicanas, migrantes y jornaleros agrícolas. Las acciones educativas de las autoridades respectivas contribuirán al conocimiento, aprendizaje, reconocimiento, valoración, preservación y desarrollo tanto de la tradición oral, y escrita indígena, como de las lenguas indígenas de la entidad como medio de comunicación, de enseñanza, objeto y fuente de conocimiento.
La educación indígena debe atender las necesidades educativas de las personas, pueblos y comunidades indígenas con pertenencia cultural y lingüística; además de basarse en el respeto, promoción y preservación del patrimonio histórico y las culturas del Estado.
“Capítulo” ‘Ataxewirieka mieme
‘+kit+arika ta niukitsie mieme
Tita ‘+k+ ta ‘+kit+arikatsie ta niukitie m+timieme
“Artículo” Huta tewiyari. ‘+k+ ‘ena “Estado”
tsie “Jalisco” p+ta ‘+wiyarieni
‘uximayatsikatsie mieme ‘+k+ parewiya “derechos” ‘+kit+arikatsie, tayeiyaritsie metatsiere ta niukitsie mieme yunaime wa hetsie mieme, meripai kiekataritari metatsiere hik+ teteuniut+ temukumane yat+ni tewa mayeix+aka kwieyaritsie mematei, yat+ni me mu’uwa metatsiere tewa yukie mem+teu’uximayatat+ka. ‘+k+
‘uximayatsika ‘+kit+arikatsie mieme ‘its+kate mana m+k+tsie mem+te’uximaya mep+teparewieni maiyatsie mieme,
‘+kit+arikatsie, pemetimatiwatsie,
‘a’uximayatsika metimatiwa, mepi’+wiyani metatsiere ‘aix+ ‘anemek+ yuyeweiyanik+ ‘ik+ tayeiyari niukiyari, metatsiere taniuki
‘ut+arikayari, ‘ik+ wa taniuki ‘ena “Jalisco” tsie mematei yat+ni niukit+arika memanutuaya,
‘+kit+arikatsie, ‘ik+tsie timieme metatsiere
‘+kit+arikatsie mieme.
‘Ik+ ‘+kit+arika hik+ tem+teukatsie mieme
‘ik+tsie parewiya wa+kawa p+xuaweni tita m+reuyewetse ‘ik+ ‘+kit+arikatsie mieme, kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane yu yeiyari mayexeiyat+ metatsiere yu niukik+ me ‘utiniet+; yaxeik+a tsiere ‘ik+tsie wa+kawa ‘ax+ ‘anemek+ p+yu’+wiyani, yukuxatani metatsie mepi’+wiyani ‘ik+ meripait+ timieme metatsiere yeiyari ‘ik+ “Estado” tsie timieme.
Capítulo VI
Masewaltlamachtilistli
Asitlistli tlen masewaltlamachtilistli
Tlanawatilkayotl 40. Xalixko altepepan kinelchiwas ma motsontlalana tlatechpoli tlen tlamachtilistli, nemiliskayotl wan tlahtolli ika nochi tlakame, altepemeh wan chinankomeh masewalmeh o afromexikoewanih, tlen sehkoyok ewanih wan miltekitineh. Tekichiwalistli tlen tekowihmeh moneki kimapalewis tlahlamikilistli, tlamachtilistli, tlatepanilistli, tlamokwitlawilistli wan tsontlalanalistli tlen inintlahtol wan inintlakwiloltlahtol, tlen masewaltlahtolli tle ni altepepan ika motlahtolmatiltiseh, momachtiseh, moasitiliseh wan motlahlamiktiseh.
Masewaltlamachtilistli moneki kintlahtlalanas nochi tlen monekiliyah ipan tlamachtili tlen tlakameh, altepemeh wan masewalchinankomeh ahki moixmati ‘ika ininnemiliskayo wan inintlahtol; kampa nohkiya ma motlachili ‘ika tlatepanilistli, tlamoyawilistli wan tlamokwitlawilistli tlen towehka tonemiliskayo wan tlen Altepetl inemiliskayo.
Consulta de buena fe y de manera previa, libre e informada a pueblos y comunidades indígenas
Artículo 41. Las autoridades educativas del estado de Jalisco deberán consultar de buena fe y de manera previa, libre e informada, de acuerdo con las disposiciones legales estatales nacionales e internacionales en la materia, cada vez que prevea medidas en materia educativa, relacionadas con los pueblos y comunidades indígenas y afromexicanas, respetando su autodeterminación en los términos del artículo 2o. de la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos.
‘Iwaurika ‘ax+ ‘anemek+ metatsiere
hayumatsi+kamek+, tinakemek+ metatsiere xatsunimek+ hayuhek+akamek+ ‘ik+ kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukunane wahetsie mieme
“Artículo” huta tewiyari heimana xewí. ‘Ik+
‘its+kate ‘+kit+arikatsie timieme ‘ena ‘ik+ “Estado” tsie “Jalisco” m+k+ ‘iwairika mep+wewieka ‘ax+ ‘anemek+ metatsiere hayuhek+akamek+, tinakemek+ metatsiere xatsunimek+ hayuhek+akamek+, ‘ik+ ‘ena reuyenakemek+ xapate “estados” tsie, “Mexico” tsie metatsiere tewa tsiemieme ‘ik+
‘+kit+arikatsie mieme, kepauka ‘ik+tsie niukit+arika m+yuwewieni ‘ik+ ‘+kit+arikatsie,
‘ik+ wahetsie mieme meripaikiekaritari
metatsiere hik+meteuniut+ memukumane yat+ni tewa meyek+neka ‘ena kwieyaritsie mematei, tinakemek+ mei’+wiyat+ ‘ika waniukit+arika ‘ik+ ‘ena “artículo” Huta tsie maka ‘uxa ‘ik+ xapatsie “Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos”
Tlatsintokilistli ika melawak wan niman tematiltilistli, mahatok wan inintlahlamihkapa altepehmeh wan masewalchinankomeh
Tlanawatilistli 41. Tekowihmeh tlen tlamachtilistli tlen ni Xalixko altepetl moneki tetlatsintokiliseh ika melawak wan ninan temaktiltiseh tlahtolli, mahatokeh wan initlahlamihkapa, kenihki moamatlaltok ipan tlanawatilkayotl altepepan, mexikotlaalpan wan ipan nochi tlaaltipan tle ni tekitl, kampa motlachilis nochi tekichiwalistli tlen tlamachtilistli, kampa kinahasi tlen altepemeh wan masewalchinankomeh wan afromexikoewanih, ma kintlepanitlakah keninki yawantih moyekanah kenihki moamatlaltok ipan tlanawatilistli 2º tlen ni Amatlanawatili tlahtoli tlen Mexikameh Nechikolistli Sentlanawatiloyan
Acciones en materia de educación indígena
Artículo 42. En materia de educación indígena, las autoridades educativas estatal y municipales podrán realizar lo siguiente, entre otras acciones:
I. Fortalecer las escuelas de educación indígena, los centros educativos integrales y albergues escolares indígenas, en especial en lo concerniente a la infraestructura escolar, los servicios básicos y la conectividad.
II. Desarrollar programas educativos que reconozcan la herencia cultural de los pueblos y comunidades indígenas o afromexicanas, y promover la valoración de distintas formas de producir, interpretar y transmitir el conocimiento, las culturas, saberes, lenguajes y tecnologías.
III. Elaborar, editar, mantener actualizados, distribuir y utilizar materiales educativos, en las diversas lenguas de la entidad.
IV. Fortalecer las instituciones públicas de formación docente, la adscripción de los docentes en las localidades y regiones lingüísticas a las que pertenecen, así como impulsar programas de formación y actualización de maestras y maestros en las lenguas de las regiones correspondientes.
V. Tomar en consideración, los sistemas de conocimientos de los pueblos y comunidades indígenas y afromexicanas, en las que opiniones que emita la Secretaría para la elaboración de los planes y programas de estudio con el fin de favorecer la recuperación cotidiana de las diferentes expresiones y prácticas culturales de cada pueblo en la vida escolar.
VI. Crear mecanismos y estrategias para incentivar el acceso, permanencia, tránsito, formación y desarrollo de los educandos y con un enfoque intercultural y plurilingüe.
VII. Establecer esquemas de coordinación entre diferentes instancias de gobierno para asegurar que existan programas de movilidad e intercambio, nacional e internacional, dando especial apoyo a estudiantes de los pueblos y comunidades indígenas o afromexicanas, en un marco de inclusión y enriquecimiento de las diferentes culturas.
‘Uximayatsika ‘ik+ tsie mieme ‘+kit+arika
hik+ mem+teuniuka
“Artículo” huta tewiyari heimana huta. ‘Ik+
tsie mieme ‘+kit+arika hik+ mem+teuniuka,
‘ik+ ‘its+kate ‘+kit+arikatsie mieme ‘ena “Jalisco” metatsiere “municipios” tsie m+k+ mep+y+wawe mem+teu parewieni ‘ik+tsie, yat+ni tsiere hipame ‘uximayatsikatsie mieme:
Xewi. Parewiya m+ra ‘+kit+arietsie mieme
‘ik+ ‘+kit+arika taniukitsie mieme, m+ra
‘+kit+arietsie tinait+ metatsiere t++ri mem+
‘+wiyarietsie hik+ mem+teuniuka, wa+kawa
‘ik+ hetsiemieme kii wewiya muwa m+tiwa
‘+kit+arie, tinait+ tita m+reuyewetse p+tixuaweni metatsiere tinait+ p+reuw+t+kani tita m+reuyeweste.
Huta. Mepi’uximayaka wa+kama parewiya
‘+kit+arikatsie mieme mana tinakemek+
‘ik+tsie meripait+ timieme ke mem+teuhukai meripai kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane yat+ni tewa mayeix+aka ‘ena kwieyaritsie mematei, metatsiere mepikuxatani ‘aix+ ‘anemek+ wa+kawamek+ kehepa+ matsi m+tiuwewieni, m+tiutixata metatsiere mayuhek+aka ta
‘uximayatsika, ta maiya, ta niuki metatsiere tita m+tixuame tewa timieme.
Haika. Mepiwewieka, mepi’ut+aka, mepihekwat+aka, mepiyetuaka metatsiere mepi’uximayaka ‘ik+ tita m+tiyukuma+wa
‘+kit+arikatsie timieme, ‘ik+ wa+kawa hik+ tem+teuniukatsie ‘ik+ ‘ena “estado” tsie tematei.
Nauka. Mepikuxatani mem+ta’+kit+arietsie
‘ik+ teyu’+kitamete memak+ne, m+k+ mana
hakewa memekietari teyu’+kit+wamete metatsiere ke’anemek+ memutiniuka m+k+ mana yukiekaritsie mep+te ‘+kit+aka, yaxeik+atsiere mepi’uximayaka wa+kawa parewiya mem+teyu’+kit+atsie metatsiere hekwamek+ mep+te’+kit+arieka ‘ik+ ‘ukari metatsiere ‘ukitsi ke’anemek+ memutiniukak+ hakewa meme’uwak+.
‘Auxuwi. Tinakemek+ mepi ‘uximayaka, ‘ik+ maiyatsie timieme meripai kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane metatsiere tewa mayeix+aka ‘ena ‘ik+ kiekaritsie mematei, m+k+ niukit+arika memanuyetuaya ‘+kit+arika tiwayewiyatsie “Secretaría” wayu’uximayatsie ‘ik+ kehepa+ mitiyu’uximayaka metatsiere parewiya ‘aix+
‘anemek+ yu’uximayaka ‘ik+ wa+kawa tinakemek+ hik+ kehepa+ wa+kawamek+ tem+teuhu m+yukuxatanik+ metatsiere tayeiyari temayexeiya kiekaritari temukumane ‘ik+ ti’+kit+arikatsie timieme.
‘Ataxewí. Piyuwewieka kehepai mem+te’uximayaka metatsiere kehepa+ meyime matsi wa+kawa mep+waparewieka, memayetenik+, memek+kanik+, mem+teyu’+kit+akak+ metatsiere tinakemek+ mem+teyu’+kit+akak+ teyu’+kit+wamete metatsiere
ranutinakemek+ wa+kawa yeiyaritsie metatsiere niukit+arikatsie.
‘Atahuta. P+yu’uximayaka wa+kawa kehepai
‘aix+ mem+te’uximayaka meyuheniet+ ‘ik+
‘ena wa+kawa mana ‘its+kate mem+te’uximaya ‘aix+ ‘anemek+ parewiya m+xuawenik+ hawaik+ x+kaheyani metatsiere xa+tsie x+kareuyu’+kit+amieni,
‘ena kiekaritsie yat+ni tewapait+, m+k+ wa+kawa mewaparewiet+ kehane mem+teyu’+kit+a kietaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane yat+ni tewa mayeix+ka ‘ena memu’uwa, wa+kawa tinakemek+ yunait+ wahetsie mieme metatsiere wa+kawamatsi mayuhek+akak+ kehepa+ mem+teuhu.
Tekichiwalistli ipan masewaltlamachtilistli
Tlananawatilistli 42. Tekitl ipan masewaltlamachtilistli, tlamachtiltekichiwaneh tlen altepetl wan tlatilantli altepetl welis kichiwaseh ni wan sekihnok tekitl:
I. Kikwaltlalis nochi masewaltlamachtiloyan, tlamachtilsenkalko wan tlamachtilkochiloyan tlen masewalmeh, moneltlachilis tlen moneki motlalanas kaltlamachtiloyan, ma kipiyas aatl, kwitlakali, tlaawili wan nochi tlen monekis ika kwali pewas tekichiwas.
II. Ma mochiwas tlamachtiltekiwali kampa kitlepanitaseh nochi nemiliskayotl tlen altepemeh wan masewalchinankomeh o afromexikaewanih, wan ma kitsontlalanakah nochi tekichiwali, tlahtolkopalistli wan ma momoyawa tlen tlahlamikili, nemiliskayotl, tlahtoli wan tlen yankwik tepostlahlamikilistli.
III. Kichiwas, kiihkwilos, kisenkwaltlaltos, kimoyawas wan kitekowis tlamachtiltlatekowili ika nochi tlahtolli tlen onka ipan altepetl.
IV. Kitetilis kaltekichiwaneh ma mosenkawakah tlamachtiyaneh, ma kinkawakah tlamachtiyaneh ipan chinankomeh wan altepemeh kampa kamatih sanse tlahtolli, ihkino nohkiya motsontlalanas tekichiwalistli kampa mosenkawaseh wan moyankwilihtiyaseh siwatlamachtiyaneh wan okichtlamachtiyaneh ika tlahtolli tlen motekiwiya ipan altepetl.
V. Moneki ma kintlepanitakah tlamatilmekayolistli tlen masewalmeh wan afromexikaewanih, kema nopa Secretaria kichiwas tekichiwalistli tlen tlamachtiltekichiwalistli kampa kiaxtowitlalis ma mochikawalti nochi tlayolmatili wan tekilyochikawalistli tlen sesen altepetl ipan kaltlamachtiloyan.
VI. Ma motemo tlayekanalistli wan kenihki mochihtiyas ika momiyakilihtiyaseh, mokahtiyaseh, mosenkatiyaseh wan moweyichihtiyaseh momachtiyaneh ika nohkiya se yankwik tlachiyalistli kampa nochi nemiliskayotl wan tlahtolistli motlepanitas.
VII. Mosentlalis amatekitl ika moyekanaseh ininwaya tekowihkaltineh kampa onka tlapalewilistli wan weliseh yaseh o kinseliseh, mexikotlaaltipan o sehyok nalli, ma kinmapalewikah momachtiyaneh tlen masewalaltepemeh wan masewalchinankomeh o afromexikoewaneh, kampa ma nesi mosenpalewiyah wan motlepanita sansehko nochimeh nemiliskayotl.
ETAPA PRE-CONSULTIVA E INFORMATIVA
Tiyutsut+ani mat+ari
Mekuweni mari’iya manayeneni
ETAPA FASE DE DIÁLOGO
Manaye’neni niuki yu’eniex+ani
ETAPA FASE DE DECISIÓN
Yuye’weiyat+ ya metiyuani kem+tiy+ni