Consulta a los Pueblos y Comunidades Indígenas y Afromexicanas en Jalisco

Iwaurika mat+ari kiekatari kiekari manumanet+ka hapa+na afromexicanas ana temamunu’uwa xeikiekariya jalisco


TLATSINTOKILITSTLI IPAN MASEWALALTEPEMEH WAN MASEWALCHINANKOMEH TLEN TEKICHIWALLI MASEWALTLAMACHTILISTLI MA MOKWALTLALIS IPAN AMATLANAWATILI TLEN TLAMACHTILISTLI TLEN XALIXKO ATLEPETL

ACUERDOS 

Niuki p+y+’n+ni 

Capítulo VI

De la educación Indígena

 

Objeto de la educación indígena

 


Artículo 40. En el estado de Jalisco se garantizará el ejercicio de los derechos educativos, culturales y lingüísticos a todas las personas, pueblos y comunidades indígenas o afromexicanas, migrantes  y  jornaleros agrícolas. Las acciones educativas de las autoridades respectivas contribuirán al conocimiento, aprendizaje, reconocimiento, valoración, preservación y desarrollo tanto de la tradición oral, y escrita indígena, como de las lenguas indígenas de la entidad como medio de comunicación, de enseñanza, objeto y fuente de conocimiento.

La educación indígena debe atender las necesidades educativas de  las personas, pueblos y comunidades indígenas con pertenencia cultural y lingüística; además de basarse en el respeto, promoción y preservación del patrimonio histórico y  las  culturas del Estado. 

“Capítulo” ‘Ataxewirieka mieme

‘+kit+arika ta niukitsie mieme

 

Tita ‘+k+ ta ‘+kit+arikatsie ta niukitie m+timieme


“Artículo” Huta tewiyari. ‘+k+ ‘ena “Estado”

tsie         “Jalisco”    p+ta         ‘+wiyarieni

‘uximayatsikatsie mieme ‘+k+ parewiya “derechos” ‘+kit+arikatsie, tayeiyaritsie metatsiere ta niukitsie mieme yunaime wa hetsie  mieme,  meripai  kiekataritari metatsiere hik+ teteuniut+ temukumane yat+ni  tewa  mayeix+aka  kwieyaritsie mematei, yat+ni me mu’uwa metatsiere tewa yukie        mem+teu’uximayatat+ka.   ‘+k+

‘uximayatsika ‘+kit+arikatsie mieme ‘its+kate mana m+k+tsie mem+te’uximaya mep+teparewieni        maiyatsie   mieme,

‘+kit+arikatsie,               pemetimatiwatsie,

‘a’uximayatsika metimatiwa, mepi’+wiyani metatsiere ‘aix+ ‘anemek+ yuyeweiyanik+ ‘ik+ tayeiyari niukiyari, metatsiere taniuki

‘ut+arikayari, ‘ik+ wa taniuki ‘ena “Jalisco” tsie mematei  yat+ni  niukit+arika  memanutuaya,

‘+kit+arikatsie,  ‘ik+tsie  timieme  metatsiere

‘+kit+arikatsie mieme.

‘Ik+  ‘+kit+arika  hik+  tem+teukatsie  mieme

‘ik+tsie parewiya wa+kawa p+xuaweni tita m+reuyewetse ‘ik+ ‘+kit+arikatsie mieme, kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane yu yeiyari mayexeiyat+ metatsiere yu niukik+ me ‘utiniet+; yaxeik+a tsiere ‘ik+tsie wa+kawa ‘ax+ ‘anemek+ p+yu’+wiyani, yukuxatani metatsie mepi’+wiyani ‘ik+ meripait+ timieme metatsiere yeiyari ‘ik+ “Estado” tsie timieme. 

Capítulo VI

Masewaltlamachtilistli


Asitlistli tlen masewaltlamachtilistli


Tlanawatilkayotl 40. Xalixko altepepan kinelchiwas ma motsontlalana tlatechpoli tlen tlamachtilistli, nemiliskayotl wan tlahtolli ika nochi tlakame, altepemeh wan chinankomeh masewalmeh o afromexikoewanih, tlen sehkoyok ewanih wan miltekitineh. Tekichiwalistli tlen tekowihmeh moneki kimapalewis tlahlamikilistli, tlamachtilistli, tlatepanilistli, tlamokwitlawilistli wan tsontlalanalistli tlen inintlahtol wan inintlakwiloltlahtol, tlen masewaltlahtolli tle ni altepepan ika motlahtolmatiltiseh, momachtiseh, moasitiliseh wan motlahlamiktiseh.

Masewaltlamachtilistli moneki kintlahtlalanas nochi tlen monekiliyah ipan tlamachtili tlen tlakameh, altepemeh wan masewalchinankomeh ahki moixmati ‘ika ininnemiliskayo wan inintlahtol; kampa nohkiya ma motlachili ‘ika tlatepanilistli, tlamoyawilistli wan tlamokwitlawilistli tlen towehka tonemiliskayo wan tlen Altepetl inemiliskayo.


Consulta de buena fe y de manera previa, libre e informada a pueblos y comunidades indígenas


 

 Artículo 41. Las autoridades educativas del estado de Jalisco deberán consultar de buena fe y de manera previa, libre e informada, de acuerdo con las disposiciones legales estatales nacionales e internacionales en la materia, cada vez que prevea medidas en materia educativa, relacionadas con los pueblos y comunidades indígenas y afromexicanas, respetando su autodeterminación en los términos del artículo 2o. de la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos.

‘Iwaurika ‘ax+ ‘anemek+ metatsiere

hayumatsi+kamek+, tinakemek+ metatsiere xatsunimek+ hayuhek+akamek+ ‘ik+ kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukunane wahetsie mieme

“Artículo” huta tewiyari heimana xewí. ‘Ik+

‘its+kate ‘+kit+arikatsie timieme ‘ena ‘ik+ “Estado” tsie “Jalisco” m+k+ ‘iwairika mep+wewieka ‘ax+ ‘anemek+ metatsiere hayuhek+akamek+, tinakemek+ metatsiere xatsunimek+ hayuhek+akamek+, ‘ik+ ‘ena reuyenakemek+ xapate “estados” tsie, “Mexico” tsie metatsiere tewa tsiemieme ‘ik+

‘+kit+arikatsie mieme, kepauka ‘ik+tsie niukit+arika m+yuwewieni ‘ik+ ‘+kit+arikatsie,

‘ik+ wahetsie mieme meripaikiekaritari

metatsiere hik+meteuniut+ memukumane yat+ni tewa meyek+neka ‘ena kwieyaritsie mematei, tinakemek+ mei’+wiyat+ ‘ika waniukit+arika ‘ik+ ‘ena “artículo” Huta tsie maka ‘uxa ‘ik+ xapatsie “Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos” 


Tlatsintokilistli ika melawak wan niman tematiltilistli, mahatok wan inintlahlamihkapa altepehmeh wan masewalchinankomeh


Tlanawatilistli 41. Tekowihmeh tlen tlamachtilistli tlen ni Xalixko altepetl moneki tetlatsintokiliseh ika melawak wan ninan temaktiltiseh tlahtolli, mahatokeh wan initlahlamihkapa, kenihki moamatlaltok ipan tlanawatilkayotl altepepan, mexikotlaalpan wan ipan nochi tlaaltipan tle ni tekitl, kampa motlachilis nochi tekichiwalistli tlen tlamachtilistli, kampa kinahasi tlen altepemeh wan masewalchinankomeh wan afromexikoewanih, ma kintlepanitlakah keninki yawantih moyekanah kenihki moamatlaltok ipan tlanawatilistli 2º tlen ni Amatlanawatili tlahtoli tlen Mexikameh Nechikolistli Sentlanawatiloyan 

Acciones en materia de educación indígena

Artículo 42. En materia de educación indígena, las autoridades educativas estatal y municipales podrán realizar lo siguiente, entre otras acciones:

 

  

I. Fortalecer las escuelas de educación indígena, los centros educativos integrales y albergues escolares indígenas, en especial en lo concerniente a la infraestructura escolar, los servicios básicos y la conectividad. 


II. Desarrollar           programas educativos que reconozcan la herencia cultural de los pueblos y comunidades indígenas o afromexicanas, y promover la valoración de distintas formas de producir, interpretar y transmitir el conocimiento, las culturas, saberes, lenguajes y tecnologías.


III. Elaborar,      editar, mantener actualizados, distribuir y  utilizar materiales educativos, en las diversas lenguas de la entidad.

 

IV. Fortalecer      las instituciones públicas de formación docente, la adscripción de los docentes en las localidades y regiones lingüísticas a las que pertenecen, así como impulsar programas de formación y actualización de maestras y maestros en las lenguas de las regiones correspondientes.


V. Tomar  en  consideración,  los sistemas de conocimientos de los pueblos y  comunidades indígenas  y  afromexicanas,  en las que opiniones que emita la Secretaría para la elaboración de los   planes   y   programas   de estudio con el fin de favorecer la recuperación cotidiana de las diferentes expresiones y prácticas culturales de cada pueblo en la vida escolar.

 

VI. Crear mecanismos y estrategias para incentivar el acceso, permanencia, tránsito, formación y desarrollo de los educandos y con un enfoque intercultural y plurilingüe.


VII. Establecer  esquemas       de coordinación entre diferentes instancias de gobierno para asegurar que existan programas de movilidad e intercambio, nacional  e  internacional, dando especial apoyo a estudiantes de los pueblos y comunidades indígenas o afromexicanas, en un marco de inclusión y enriquecimiento de las diferentes culturas.

‘Uximayatsika ‘ik+ tsie mieme ‘+kit+arika

hik+ mem+teuniuka

“Artículo” huta tewiyari heimana huta. ‘Ik+

tsie mieme ‘+kit+arika hik+ mem+teuniuka,

‘ik+ ‘its+kate ‘+kit+arikatsie mieme ‘ena “Jalisco” metatsiere “municipios” tsie m+k+ mep+y+wawe mem+teu parewieni ‘ik+tsie, yat+ni tsiere hipame ‘uximayatsikatsie mieme:

 

Xewi. Parewiya m+ra ‘+kit+arietsie mieme

‘ik+ ‘+kit+arika taniukitsie mieme, m+ra

‘+kit+arietsie tinait+ metatsiere t++ri mem+

‘+wiyarietsie hik+ mem+teuniuka, wa+kawa

‘ik+ hetsiemieme kii wewiya muwa m+tiwa

‘+kit+arie, tinait+ tita m+reuyewetse p+tixuaweni metatsiere tinait+ p+reuw+t+kani tita m+reuyeweste.

Huta. Mepi’uximayaka wa+kama parewiya

‘+kit+arikatsie mieme mana tinakemek+ 

‘ik+tsie meripait+ timieme ke mem+teuhukai meripai kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane yat+ni tewa mayeix+aka ‘ena kwieyaritsie mematei, metatsiere mepikuxatani ‘aix+ ‘anemek+ wa+kawamek+ kehepa+ matsi m+tiuwewieni, m+tiutixata metatsiere mayuhek+aka ta

‘uximayatsika, ta maiya, ta niuki metatsiere tita m+tixuame tewa timieme.

Haika. Mepiwewieka, mepi’ut+aka, mepihekwat+aka, mepiyetuaka metatsiere mepi’uximayaka ‘ik+ tita m+tiyukuma+wa

‘+kit+arikatsie timieme, ‘ik+ wa+kawa hik+ tem+teuniukatsie ‘ik+ ‘ena “estado” tsie tematei.

Nauka. Mepikuxatani mem+ta’+kit+arietsie

‘ik+ teyu’+kitamete memak+ne, m+k+ mana

hakewa memekietari teyu’+kit+wamete metatsiere ke’anemek+ memutiniuka m+k+ mana yukiekaritsie mep+te ‘+kit+aka, yaxeik+atsiere mepi’uximayaka wa+kawa parewiya mem+teyu’+kit+atsie metatsiere hekwamek+ mep+te’+kit+arieka ‘ik+ ‘ukari metatsiere ‘ukitsi ke’anemek+ memutiniukak+ hakewa meme’uwak+.

‘Auxuwi. Tinakemek+ mepi ‘uximayaka, ‘ik+ maiyatsie timieme meripai kiekaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane metatsiere tewa mayeix+aka ‘ena ‘ik+ kiekaritsie mematei, m+k+ niukit+arika memanuyetuaya ‘+kit+arika tiwayewiyatsie “Secretaría” wayu’uximayatsie ‘ik+ kehepa+ mitiyu’uximayaka metatsiere parewiya ‘aix+

‘anemek+ yu’uximayaka ‘ik+ wa+kawa tinakemek+ hik+ kehepa+ wa+kawamek+ tem+teuhu m+yukuxatanik+ metatsiere tayeiyari temayexeiya kiekaritari temukumane ‘ik+ ti’+kit+arikatsie timieme.

‘Ataxewí. Piyuwewieka kehepai mem+te’uximayaka metatsiere kehepa+ meyime matsi wa+kawa mep+waparewieka, memayetenik+, memek+kanik+, mem+teyu’+kit+akak+ metatsiere tinakemek+ mem+teyu’+kit+akak+ teyu’+kit+wamete metatsiere

ranutinakemek+ wa+kawa yeiyaritsie metatsiere niukit+arikatsie.

‘Atahuta. P+yu’uximayaka wa+kawa kehepai

‘aix+ mem+te’uximayaka meyuheniet+ ‘ik+

‘ena wa+kawa mana ‘its+kate mem+te’uximaya ‘aix+ ‘anemek+ parewiya m+xuawenik+ hawaik+ x+kaheyani metatsiere xa+tsie x+kareuyu’+kit+amieni,

‘ena kiekaritsie yat+ni tewapait+, m+k+ wa+kawa mewaparewiet+ kehane mem+teyu’+kit+a kietaritari metatsiere hik+ meteuniut+ memukumane yat+ni tewa mayeix+ka ‘ena memu’uwa, wa+kawa tinakemek+ yunait+ wahetsie mieme metatsiere wa+kawamatsi mayuhek+akak+ kehepa+ mem+teuhu.

Tekichiwalistli ipan masewaltlamachtilistli

Tlananawatilistli 42. Tekitl ipan masewaltlamachtilistli, tlamachtiltekichiwaneh tlen altepetl wan tlatilantli altepetl welis kichiwaseh ni wan sekihnok tekitl:


I.    Kikwaltlalis nochi masewaltlamachtiloyan, tlamachtilsenkalko wan tlamachtilkochiloyan tlen masewalmeh, moneltlachilis tlen moneki motlalanas kaltlamachtiloyan, ma kipiyas aatl, kwitlakali, tlaawili wan nochi tlen monekis ika kwali pewas tekichiwas.


II.   Ma mochiwas tlamachtiltekiwali kampa kitlepanitaseh nochi nemiliskayotl tlen altepemeh wan masewalchinankomeh o afromexikaewanih, wan ma kitsontlalanakah nochi tekichiwali, tlahtolkopalistli wan ma momoyawa tlen tlahlamikili, nemiliskayotl, tlahtoli wan tlen yankwik tepostlahlamikilistli.


III.  Kichiwas, kiihkwilos, kisenkwaltlaltos, kimoyawas wan kitekowis tlamachtiltlatekowili ika nochi tlahtolli tlen onka ipan altepetl.

IV.       Kitetilis kaltekichiwaneh ma mosenkawakah tlamachtiyaneh, ma kinkawakah  tlamachtiyaneh ipan chinankomeh wan altepemeh kampa kamatih sanse tlahtolli, ihkino nohkiya motsontlalanas tekichiwalistli kampa mosenkawaseh wan moyankwilihtiyaseh siwatlamachtiyaneh wan okichtlamachtiyaneh ika tlahtolli tlen motekiwiya ipan altepetl. 

V.     Moneki ma kintlepanitakah tlamatilmekayolistli tlen masewalmeh wan afromexikaewanih, kema nopa Secretaria kichiwas tekichiwalistli tlen tlamachtiltekichiwalistli kampa kiaxtowitlalis ma mochikawalti nochi tlayolmatili wan tekilyochikawalistli tlen sesen altepetl ipan kaltlamachtiloyan.


VI.   Ma motemo tlayekanalistli wan kenihki mochihtiyas ika momiyakilihtiyaseh, mokahtiyaseh, mosenkatiyaseh wan moweyichihtiyaseh momachtiyaneh ika nohkiya se yankwik tlachiyalistli kampa nochi nemiliskayotl wan tlahtolistli motlepanitas.


VII.  Mosentlalis amatekitl ika moyekanaseh ininwaya tekowihkaltineh kampa onka tlapalewilistli wan weliseh yaseh o kinseliseh, mexikotlaaltipan o sehyok nalli, ma kinmapalewikah momachtiyaneh tlen masewalaltepemeh wan masewalchinankomeh o  afromexikoewaneh, kampa ma nesi mosenpalewiyah wan motlepanita sansehko nochimeh nemiliskayotl.


ETAPA PRE-CONSULTIVA E INFORMATIVA

Tiyutsut+ani mat+ari 

Mekuweni mari’iya manayeneni

GALERÍA PRIMERA MESA DE TRABAJO

GALERÍA SEGUNDA MESA DE TRABAJO

GALERÍA TERCERA MESA DE TRABAJO

GALERÍA TERCERA MESA DE TRABAJO

GALERÍA CUARTA MESA DE TRABAJO

GALERÍA QUINTA MESA DE TRABAJO

GALERÍA SEXTA MESA DE TRABAJO

ETAPA DE DELIBERACIÓN INTERNA

Yuye weiyat+ niuki meyatuani yu hetsie mieme

MESA DE TRABAJO SOBRE EL CONTENIDO DEL TEXTO DE LA LEY SUJETO A CONSULTA 14-02-2023

ETAPA FASE DE DIÁLOGO

Manaye’neni niuki yu’eniex+ani

GALERÍA CONSULTA 29 DE OCTUBRE 2022

GALERÍA CONSULTA 05 DE NOVIEMBRE 2022

GALERÍA CONSULTA 21 DE FEBRERO 2023

GALERÍA CONSULTA 16 DE MARZO 2023

GALERÍA CONSULTA 24 DE MARZO 2023

ETAPA FASE DE DECISIÓN

Yuye’weiyat+ ya metiyuani kem+tiy+ni