Tööerakond 1917
Eesti tööerakonna konverents 13. dets 1917

Alternatiivajalugu

Narva lahing 1918

 

Peeti pühapäeval ja esmaspäeval Tallinnas ära. Esitatud olid enamlaste kõik osakonnad, muu seas Rakverest, Paidest, Viljandist, Narvast, Tapalt jne.

Erakonna töösiht praeguses olukorras.

Konverents algas praeguse poliitilise seisukorra harutamisega. Toonitati, et Eesti tööerakonna osaks on praegusel ajal – sammuda nende Eestimaa elanikkude eesrinnas, kus kõikumata ning kõrgetest juhtmõtetest tahavad kinni pidada, mille eest kõigi maade demokraatia seni võidelnud, ja selle poole püüab, et Venemaal ja meie kodumaal rahvavalitsust maksma panna. Praegu on selgeste näha, et nüüdne võimulolev erakond, enamlased, kes ennast küll äärmiseks pahempoolseks nimetab, mtte rahvavalitsuse maksmapanemise poole ei püüa, vaid seda päris avalikult takistada tahab, selle asemel oma, s. o ainult väikse osa Venemaa elanikkude võimu isevalitsuse vägivalla ja terrori abil püsti hoides. Seejuures tallatakse kõik kodanlised vabadused, nagu sõna- ja trükivabadus, isikupuutumatus jne armuta jalge alla. Venemaa asutavat kogu, kes nii laialisel demokraatlisel alusel valitud, nagu seda seniajani veel terves maailmas pole tuntud, ja kes sellepärast ometi kõige õiglasem terve rahva tahtmise avaldaja peab olema, ei lasta kokku tulla, keelatakse selle liikmeid isegi erakoosolekuid pidada, võetakse neid vangi, aetakse soldatite abil toorelt asutava kogu ruumidest välja jm. Ka Eesti asutava kogu ja ühes sellega Eesti rahva enesemääramise õiguse kohta on enamlaste poolt juba ette surmaotsus mõistetud, sest nende ettepanekul võeti hiljutisel maatameeste „kongressil” Tallinnas nõudmine vastu, et Eesti asutav kogu peab praeguse nõukogude valitsuse ja selle korraldused Eestis maksvaks tunnistama.

Eesti parempoolsed erakonnad, kes eelseisvatele Eesti asutava kogu valimistele ühise väerinna, demokraatliku bloki nime all lähevad, kuulutavad valijate ees ennast niisama mitmesuguste kõrgete demokraatiliste põhjusmõtete eest võitlejaks, kuid pole loota, et need põhjusmõtted nende poolt tegelikult ka tõeste küllast kindlat kaitset leiaksid. On ju teada, et demokraatiline blokk ainult varandusega ringkondi esindab ja need ringkonnad on alati valmis demokraatilisi põhjusmõtteid oma majanduslike huvide kasuks ohverdama kui see neile aga kuidagi võimalik.

See seisukord määrab Eesti tööerakonna osa praegusel ajal iseenesest kindlalt ära, tal tuleb ühelt poolt vastu seista enamlaste katsetele, mis rahvavalitsuse võidulepääsemist püüavad takistada, teiselt poolt aga valvel seista, et teine äärmus, meie parempoolsed rühmad meie elukorda ainult varandusliste kihtide majandusliste huvide kohaselt korraldama ei saaks hakata.

Seisukoht Eesti asutava kogu vastu

Eesti Tööerakond tunnistab, et kõige demokraatilisema valitsusõiguse põhjal valitud Eesti asutav kogu, missugune selle enamus ka ei seaks, kõige õiglasem ja selgem rahva tahtmise arvestaja on ja sellepärast temal ka täieline võim ja iseseisvus peab olema. Eesti maa ja rahvas saatuse korraldamisele asuda. – kui enamlaste seisukohaga leppida, et Eesti asutavale kogule tema kohused nende poolt juba aegsaste ette kirjutatakse, siis ei maksaks ju kulukaid valimisi mitte ette võtta.

Kas föderatsioon või iseseisvus

Seni pidas Eesti tööerakonna programm Eestile kõige kohasemaks autonoomiat föderatiivsel alusel muu Venemaaga, seejuures silmas pidades meie majanduslisi huvisid, riigikaitset jne. Kuid viimasel ajal on olud Venemaal sedavõrd muutunud, et see nõudmine mitte enam küllalt kohane pole. Nimelt tähendati konverentsil võimaluse peale, et mitmed rahvad, muu seas ka Ukraina Venemaast täieste lahku võivad lüüa, ja siis ei suudaks järelejääjad väikerahvad Venemaaga föderatsioonis olles Suur-Vene rahvusele selleks enam küllalt tugevat vastukaalu pakkuda, nagu see nende rahvusliste huvide kaitseks tarvilik. Sellepärast tuleb meil Venemaa föderatsiooni kõrval ühtlasi ka teisi võimalusi kaalumise alla võtta, mis meie maa ja rahva huvisid paremine suudaksid kindlustada. Niisugustest võimalustest leidsid mitmed konverentsi liikmed (Kukk Ajutise valitsuse siseminister jt.) kõige kohasema olevat selle, kui Eestist erapooletu iseseisev vabariik luuakse, kelle iseseisvus ja huvid kõigi suurriikide kaitse all seisavad. Konverents otsustas programmi selle vaatepunkti kohaselt täiendada. Soome-Eesti union, Põhjamaa riikide liit ja ühine Balti leiti kõik vähe soovitavad olevat, täieste vastuvõtmatuks aga peeti Eestimaa ühendamist Saksamaa külge, sest viimase rahvusline pealesurumine ja ümberrahvustamise visadus oleks nii tugev, et mõne aastakümne järele Eesti rahvusest ja kulturist enam midagi järgi ei jääks.

Lõpuks seati Eesti asutava kogu kandidaadid üles, kelle hulgas suur hulk meie kõige tuttavamaid seltskonnategelasi.

Originaal: 13.12.1917 Uus Päevaleht nr 780, lk.3