Türi kiriku leidmine. Põhjasõjaajal põletanud vaenlane kiriku torni ja katuse ära. Katk möllanud maal ja hävitanud kõik elanikud. Türi kirikule kasvanud suur mets ümber. Peale sõja tulnud uued elanikud ja hakanud uut kirikut ehitama. Kiriku ehitamine aga pole sugugi edenenud, mis päeval tehtud, lõhutud öösel maha. Küsitud targalt nõu, see käskinud härja vankri ette panna, kivikoorma peale laduda ja omapead minna lasta. Härg jõudnud metsa ja hakkanud seal ammuma. Inimesed läinud sinna ja leidnud vana kiriku üles. Vana kirik parandatud ära ja jätkatud seal jumalateenistusi.< xml="true" ns="urn:schemas-microsoft-com:office:office" prefix="o" namespace="">

ERA II 221, 405 (27) < Türi l < Pilistvere khk, Sagevere k – V. Tõnissoo < Karl Tõnissoo, 41 a (1939)

 

Linnud nimeandjaks. Türi kirikust räägib rahvas nii, et keegi ei teadnud kuhu kirikut ehitada. Siis pandud härgadele kivikoorem peale ja kuhu härjad seisma jäid, sinna ehitati kirik ja linnud laulnud: "Türrii, türrii, türrii!" Siis pandi kiriku nimeks Türi. Praegu on seal Türi linn.

RKM II 182, 573 (7) < Simuna khk, Rakke k – T. Lehtla < Aleksander Lehtla, snd 1890 (1960)

 

Seitse venda kirikus. Kui Türi kirikut ehitatud, üeldud, et seitse venda korraga Türi kirikusse minna ei tohi. Siis vajuvat kirik maa alla. Kord läinud 6 venda kirikusse ja kirik vajunud 4 jalga allapoole maapinda. (Türi kiriku põrand on 4 jalga allapoole maapinda.) See olnud inimestele hoiatuseks, sellest ajast peale valvatud hoolega, et seitse venda kirikusse ei pääseks.

ERA II 221, 409 (29) < Türi l < Pilistvere khk, Sagevere k – V. Tõnissoo < Karl Tõnissoo, 41 a (1939)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

Türi kolmelööviline kodakirik on ehitatud tõenäoliselt 13.saj. lõpul ning pühitsetud Pühale Martinile. Kaks paari ümarsambaid kannavad roieteta võlve. Nelinurkse lõikega vööndkaared toetuvad otsaga konsoolidele, mistõttu seinad on liigendamata. Võidukaar on kõrge.

Türi kirikus on rida detaile, mis muudavad ta teiste Järvamaa kirikute seas omanäoliseks. Üks oluline erinevus oli algselt läänetorni puudumine. Läänefassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (esmakordselt Kesk-Eestis), mille kohal on ebatraditsiooniline pikk teravkaarne aken. Idafassaad on kaunistatud petikniššide kompositsiooniga. Erinevalt teistest Järvamaa kirikutest on Türil peale lääneportaali ka lõunaportaal, mis oma rikkaliku kujunduse järgi oletades kaunistas kiriku tähtsamat sissepääsu. Kaheastmelise palestiku nurkadesse on paigutatud tüvesevõrudega sambad. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik pea. Interjööri kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses travees on konsooliotstes ainulaadsed raidmaskid.

Esimene torn ehitati kirikule alles 1741.a., kivitorn aga 1865.-1867.a.

Kiriku interjööri kaunistavad 1630. aastatest pärinev kantsel ja 1693.a. valminud Chr. Ackermanni altar ning D.Hoffmanni vaimustavad akna vitraažid  ja hiljuti valminud kivipõrand. (Aino Pung 2002)