Tunnel Särevere mõisa all

Mõisaaegsetest asjadest on küll räägitud, et siin pidi tunnel olema. Aga võib-olla et see on kuskilt veel kaugemalt, see kuuldus. See kuulduse järgi pidi see vist kas mitu kilomeetrit minema edasi kiriku juurde, on üks jutt. See tunnel viis kiriku juurde. Algas sellesama puust peahoone alt. Seal on üks kelder. See Puula, kutsume seda. Kus on muuseum ja raamatukogu.

Niisuke jutt on, et üks mees ongi läind ja mitu kilomeetert ära läind, aga kas ta tagasi tuli, seda ma ei tea, mis säält edasi sai. Igatahes edasi sealt ei ole teada, aga meie oma inimesed siin, Hiob Einar, see oli ka kuulnud ja uurind seda asja. Sääl selle Puula all, veranda all oli üks kelder, on praegu ka. Seda kutsuti Nuka keldriks, sest pärast oli seal üks elanik, kelle korteri keldrist sai sinna. Aga see avaus olevat olnud küllalt väike. Et poisike küll oleks saand minna sinna. Siis pidi nii kaugele vist läind olemagi üks poiss, et siis näha oli, et see pöördub täiesti kõrvale. Vist pööras siis tagasi.

Siin selle raamatukogu kohal on üks vana jääkelder. Mitu meetert sügavasse läheb alla. Vat säält oleks võib-olla pidanud vaatama, kas sääl ka mingit ühendust on. Mina ise hakkasin oma rumala pääga mõtlema, et äkki oli see lihtsalt jõest, jõe juurde kuskil läks ja tuli tagasi, et äkki oli lihtsalt selle jää transportimiseks ilma pinnale tõstmata. Ei oska öelda, see on segane asi.

ERA, MD 112 (27) < Türi khk, Särevere k – T. Potter < Virve Ollino, 84 a (2003) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/


Särevere mõisa kahekorruseline puidust peahoonele on ehitatud 18. sajandi lõpus Mõisaansamblis  väärivad veel tähelepanu paekivist kelder ning maakivi, tellise ja dolomiidi kooskasutusega kuivati. Mõisahooneid ümbritseb keskmise liigirikkusega 3,2 ha suurune segastiilis park, mis on väga heas korras.

Esimesed teated Särevere mõisast pärinevad aastast 1611, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla ja veski Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli sellal Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744.

Alates 1811. aastast olid mõisa omanikud von Schillingid. Viimaseks mõisaomanikuks oli Walter von Schilling (surn. 1923). Mõisahoone kuulub Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolile ja seal töötavad kooli käsitööklassid, raamatukogu ja muuseum.