Kirna mõisniku surm

Kirna mõisnik joonud enda varanduse maha. Siis läinud ta Monte Carlosse, et kas tulla sealt rikkana välja, või surra. Ta mängis oma viimse varanduse ära ja laskis enda maha. Peale surma tulnud tema vaim Kirna mõisa ja hakkanud seal kolistama. Murdnud ahju küljest kive ja loopinud asjad mõisatubades puruks. Nüüd on mõisniku vaim koduskäimise ära lõpetanud.

ERA II 221, 397a (22) < Türi l < Türi khk, Kirna k – V. Tõnissoo < Otto Männik, 74 a (1939)


Kartulast Kirna mõisas

Mu vanaisa oli kauaaega tallitaja. Kirna mõisas old seeaeg üks kindral, see toond mõisa kartula ja aednik pand selle kasvama, teind teivaga maa sisse sügava augu ja pand kartula sinna sügavasse maa sisse. Kui nüüd kartulas hakkas õitsema, siis pärast tulid need rohelised munad otsa. Arvatud siis, et need rohelised mugulad ongi söödavad kartulad ja küpsetatud need ära ja kutsutud siis tuttavad-sõbrad kokku, et tal on uutmoodi toitu, tulgu proovima. Tuttavad tuldki, aga kes suutäie võttis, see sülitas.

Jäigi siis asi nii, et ei see söök sünni süüa, ennekui sügise, kui maad ümmer kaevati, leiti, et pealsete all on terve pesa nagu kanamune. Siis küpsetatud need jälle ära ja mõisnik kutsund jälle oma tuttavad sööma, aga ei keegi tuld enam. Aga Kirnas hakati nüüd kartulaid kasvatama, sest need maitsesid head.

Ja kord jõululaupäeva õhtul, kui mu vanaisa mõisas käind, antud talle sealt iga lapse jaoks üks kartulas kaasa pühadekingiks õunte asemel. Küpsetatud need kartulad tuha sees ära ja söödud siis. Küll old väga head.

ERA II 122, 353/5 (2) < Paide l < Türi khk, Särevere k – H. Neumann < Anton Vimberg, snd 1856

(1936)

Surnud härra kummitab

Kirna mõisa kohta on neid jutte küll olnud. Üks tuntud inimene rääkis: tema tütar olnud köögitüdrukuks ja tal olnud ka vasikat joota. Läinud ämbrit võtma – surnud ärra istund kõrval, al'l ülikond seljas, kübar peas, kepp käes. Ei tema pole välja teind. Tuld tagasi – olnd kadund. Need olid Pillardid, nende oma surnuaed oli Kirnas, Kabelimäel.

KKI 39, 462/3 (15) < Türi khk ja l < Kirna k – Ü. Tedre < Pauliine Piigert, 82 a (1966)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/