Peks Kabala mõisas
Õigust mõistnud maal vallakohtud. Harilikuks karistuseks oli vallakohtu poolt peks – 15–20 hoopi.

Üks mees oli alati nutnud, kui ta oli rääkinud, kuidas Kabala mõisas oli kord peksetud üht talumeest karbuga – talumehel oli tagumik täiesti puru, naha- ja lihatükid olnd ripnenud. Mees oli peale peksu läinud mõisahärra juurde, kummardanud ja ütelnud nutuselt: "Tänan, härra!" Seepeale "härra" oli teda löönud jalaga, nii et mees kukkunud katkise kohaga porisele muldpõrandale ja oli kiristanud: "Mine, sa igavene elajas!" Valevandujad ja mõrvarid olevat saadetud Siberisse.

ERA II 240, 200/1 (30) < Pilistvere khk, Kõo v, Kirivere k – M. Mõtuste < Mart Saar, 61 a (1939

 


Mõisnikud võitlevad vallapiiride pärast

Suureli talu taga soos olevat kord Kabala Must-Major ja Kõo mõisa kindral Hans Veltmar riielnud mõõkadega valla piiride pärast. Kindral andnud järele ja siis jäänudki Kurla küla, mis kuulunud enne Kõo vallale, Kabala valla juurde.

ERA II 240, 217 (61) < Pilistvere khk, Kõo v, Kirivere k, Reinu t – M. Mõtuste < Johan Rei, 89 a (1939) ) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 


 


Kabala mõisa peahoone ehitamist alustati 18.sajandi teisel poolel parun Hans George von Uexkülli poolt.Esinduslik varaklassitsistlik hoone valmis 1774.aastal. Kabala mõis on kuulunud mitmele omanikule, viimased neist olid Liphartid ja Vietinghoffid. Seotud on ka Taubedega, kuna Sofie Vietinghoff oli abielus Laupa mõisniku poja Victor Taubega. Victor Taube suri 1914.a. ja on maetud Meossaares asuvasse mõisnike matusepaika. Mõisaproua Sophie Taube lahkus Saksamaale. 1919.a. mõis riigistati.

Aegade jooksul on tehtud mõisamajas mitmeid ümberehitusi, kuid põhiliselt on ruumide jaotus säilinud.

Omapärane ja suure kunstiväärtusega on mõisniku kabinet. Seda just mõisnike vappide ja puitseinapaneelide ornamentika poolest.

Märkimist väärivad mitmed esinduslikud kahhelahjud. Säilinud on huvitav puulift, kitsad keerd-puutrepid, huvitavad kapid ja uksed ning arhiivikamber.

Peahoonet ümbritseb vabakujulise planeeringuga park, mis on rajatud 19.sajandi kolmandal veerandil. Peahoone ette on kujundatud ovaalne muruväljak, mida kaarjalt ääristab sõidutee.

Kabala mõisa peahoone ja park on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Ümbruses on säilinud teisigi mõisaga seotud ehitisi. Ilusas ruumikas valitsejamajas asuvad nüüd Kabala kultuurimaja ja raamatukogu. Säilinud on üks mõisaaegne ait ning kasvuhoone ehk lillemaja. Märkimist väärivad mõisaansamblist 3 km kaugusel asuv Meossaare karjamõisa peahoone ning Kabala mõisa omanike Vietinghoffide matusekabel ja -aed. Samuti viimase mõisniku poolt ehitatud jahiloss Rassi külas ning Tõrvaaugu lähedal paiknev tõrvaahi.

Koolil puuduvad märkimisväärsed sidemed mõisa endiste omanikega. Taubede järglased elavad Kanadas ja Saksamaal. 1999.a. kingiti koolile viimase mõisniku järglaselt Evert Taubelt saadud fotokoopiad 1862.a. mõisamaalidest.Kabala kool kuulub turismimarsruuti "Järvamaa mõisad", sest oma ajaloolise mineviku ja omalaadsusega on ta tõeline vaatamisväärsus turistidele ning ideaalne kontsertide korraldamise koht. (Tekst: http://www.hot.ee/kabalakool/ )