1.Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine
1) Alakompetents- tervise hoidmine Kirjelda, kuidas enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest hoolitsed. Too näide, kuidas toetad kolleege tervise hoidmisel.
Vastus:
Kui peaksin enda vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu viie palli süsteemis hindama, siis tulemused oleks järgmised: VH- hinne 4, FH-hinne 3, SH-hinne 4, EH- hinne 4. Nüüd põhjendan oma hindeid. Kõige madalam on füüsiline heaolu, mis on tingitud ilmselt ealistest iseärasusest, aga ka mind kimbutavast barrelioosist. Sellega tegelen juba üle aasta ja loodan lähitulevikus haiguse kontrolli alla saada. Kõik teised heaolu aspektid said hindeks 4, sest tervis ei lase praegu maksimaalselt hästi ennast tunda. Kuidas olen saavutanud nii hea tulemuse?
Pikk kogemus ja loodan ka, et professionaalsus asjade planeerimisel, erinevate gruppidega suhete loomisel ja nende hoidmisel on esmatähtis. Usun, et olen sellega hästi hakkama saanud
Olen õppinud EI ütlema ja enda soovide ning vajadustega rohkem arvestama. Näiteks lahkusin ajutiselt Selja Lauluseltsingust (kuna ei suuda üle 10 min püsti seista ilma, et selg valutama hakkaks) ning pidasin kooli juhtkonna töös osalemises 3 aastase pausi (lapselaste saabumine minu ellu osutus olulisemaks).
Kuna olen loomult introvert, kes näib sageli ekstraverdina oma töö tõttu, siis olen sotsiaalset suhtlust vähevajav inimene. Siiski on suhtlust teistega mul pigem rohkem kui vähem. Püüan hoida seda heas tasakaalus. Olen juba selles eas, et saan suhtluspartnereid ehk ka sõpru ise valida; ei pea teistele meeldimise pärast midagi tegema.
Emotsionaalset heaolu aitab saavutada suhtumine- tunnen rõõmu väikestest asjadest ja püüan leida igas inimeses ning olukorras midagi head. Võtan ebaõnnestumisi kui õppetunde. Minu tass on enamasti pooltäis või täis. Samuti olen järginud igapäevaelus seda põhimõtet, et ära ürita teisi muuta vaid muuda oma suhtumist nendesse. Enda vaimse tervise mõttes on see väga hea elamise moto.
Kõike seda, mida ise enda heaoluks kasutan püüan edasi anda ka oma kolleegidele. Niipalju, kui nad ise seda soovivad. Tunnen, et mul on väga head suhted poole kollektiiviga ja head suhted ülejäänutega. Sellises olukorras on lihtne positiivsust hoida ja teisi ka uutele tegevustele innustada. Näiteks innustasin nii oma klassi tüdrukuid kui ka kolleege aprillis toimunud Sammuväljakutses osalema. Läksime 4 kolleegiga nii hoogu, et päeva keskmine sammude hulk tuli 13000-15 000 sammu. Olen mitmeid kordi olnud alustavate õpetajate mentoriks ja püüdnud neile edasi anda oma parimat kogemust.
2) Alakompetents- tasakaalu hoidmine Mida tähendab Sinu jaoks enda töö- ja eraelu tasakaalus hoidmine? Too näide, kuidas toetad kolleegide tasakaalu hoidmist.
Vastus: Töö- ja eraelu tasakaalus hoidmine ei ole minu jaoks kunagi probleem olnud, sest puhkan alati ühest teises ehk siis kodus puhkan tööst ja tööl puhkan kodust. Mõlemas liinis rahulolu ja tasakaalu saavutamine on minu jaoks eluliselt tähtis. Kuidas ma olen selleni jõudnud? Ilmselt valisin endale 33 aastat tagasi õige mehe ja leidsin töötamiseks ning elamiseks õige koha- looduskaunis Tori võlus mind esimesest päevast ja ma ei ole kordagi nende aastate jooksul tahtnud vahetada ei elukohta ega töökohta. Olen endale ja oma lastele kasvatanud siin juured. See on minu koht! Olen tugeva missioonitundega inimene; tõenäoliselt on selliseks mind kasvatanud varane iseseisvumine ja tööelu alustamine 1991.a. See aeg kasvatas meie põlvkonna ja sellised me oleme- töökad, ausad, veidi rahvuslased (mitte ülemäära ja teisi pisendades!), otsekohesed ja Eestit armastavad. Kõigi nende tõekspidamistega püüan hoida ka oma armsaid kolleege ja kaasteelisi. Nad teavad, et on minu poolt hoitud!
Kolleege olen kaasanud matkadele, kohalikele sündmustele, trennidesse jne. Kohtumistel püüan vältida, et räägime ainult tööst. Aga vahel on ka tööga seotud asju mõnus vabas olemises arutada st mitte kooliseinte vahel.
Sellel õppeaastal olen valitud kolleegide poolt taas kooli juhtkonda (tõestav dokument), et esindada seal õpetajate huve. Minu peamiseks ülesandeks iganädalastel kogunemistel on anda plaanidele, koolitusvajadustele, uutele projektidele jne õpetajapoolne vaade. Vahel ehk ka mõned asjad ära jätta, et õpetajatele ei lisataks taas ülearust ja põhitööd segavat koormust.
3) Alakompetents- Karjääritee kujundamine (kujundab teadlikult enda kui õpetaja karjääriteed ja õppimist, toetudes enda professionaalse tegevuse refleksioonile) Missugust refleksioonimudelit oled kasutanud? Koosta ja lisa portfooliosse enda karjääriplaan, mis tugineb sinu professionaalse tegevuse refleksioonile. Too näide, kuidas toetad kolleege karjääritee kujundamisel.
Vastus: Olen oma karjääri planeerimisel olnud üsna nutikas. Hetkel töötades väikeses maakoolis on mul tööd nii palju, et ei jõua ära teha. Aastatuhande vahetusel sain aru, et ühe loovaine (muusika) õpetajana mul koormust piisavalt ei jätku. Asusin lisaks õppima teist (käsitöö ja kodundus). Nüüd olengi kahe loovaine õpetaja, mis on sisuliselt päris suur koormus, aga tundide koormuses annab täiskoha tundide arvu vabalt täis. Iseasi, kas jõuan seda koormust pensionini kanda. Peamiseks tagasiside andjaks minu tööle on olnud minu õpilased ja nende vanemad. Seejärel koolijuht, kolleegid ja kogukonna inimesed. 33 aasta jooksul olen saanud väga vähe negatiivset tagasisidet (siiani ei ole neid unustanud, sest need on olnud kõik minu õppetunnid) ja seda ka peamiselt esimese viie tööaasta jooksul, kui ma iga nädala lõpus mõtlesin, kas see on ikka minu jaoks. Pärast seda kõik muutus ja seda kindlasti tänu eneseanalüüsi ja refleksiooni oskuse omandamisele. Olen jõudnud sellisele tasemele, et teen seda iga päev ja lausa iga tunni järel c´10 min oma peas. Püüan vastata umbes sellistele küsimustele- mis oli minu eesmärk; mida ma kogesin; kas õpilastega side oli olemas ja kas see jäi ka tunni lõpuni alles; kas nad said aju tööle ja piisavalt iseseisvust, et teadmistega uuele levelile liikuda; mida saaks veel teha, et rohkem oleks kaasatud ka HEV lapsed jne. Endiselt teen märkmikusse iga tunni eel ja järel lühikesi märkmeid. Tänaseks tean juba enda nõrkusi, mida pean jälgima ning tugevamaid külgi, mis väga ettevalmistust ei vajagi. Kuna olen aastate poolest juba karjääri lõpuspurti alustamas, siis karjääriplaan ei saa enam olla liiga pikk. Samas, olen väga õpihimuline ja uued väljakutsed nn käivitavad mind sageli uue hooga. Nagu näiteks AI- jõudmine kooli. Olen väga motiveeritud seda endale selgeks tegema ja juba mingil määral ka õpilastele viipade tegemist õpetama. Tuleviku kool ehk hariduse suund huvitab mind väga.
Minu karjääriplaan oleks järgmine:
Viia lõpuni minu 9.klass st kõik 22 lõpetavad põhikooli ja leiavad endale koha järgmisel õpitasemel.
Lõpetada mikrokraad (Kaasav haridus koolis) Tallinna Ülikoolis ja suunata õpetamisteravik ehk prioriteet järgmise 5 aasta jooksul HEV lastele ning kolleegide toestamisele selles valdkonnas. Vastavasisulistel koolitustel olen ka varasematel aastatel palju käinud. Nüüd oli aeg terviklikumaks lähenemiseks teemale.
65-ndaks eluaastast näen ennast töötamas väikeklassi õpetajana või kooli HEV koordinaatorina.
Kolleegide karjääritee kujundamisel olen ikka veidi abiks olnud. 2 aastat tagasi olin mentoriks Noored Kooli projekti raames alustavale matemaatikaõpetajale, kes töötab siiani koolis (Kaidi Vabrit, Sindi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja). 2025.a olin praktika juhendajaks meie kooli huvijuhile (Juta Pertel), kes sai magistrikraadi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias (kunstide ja tehnoloogia õppesuund). Varasematel aastatel on õnnestunud kahte õpetajat veenda ka vanemõpetaja kutset taotlema, aga rohkem ei ole see õnnestunud, sest inimesed ei jaksa; vanematel kolleegidel on koormused suured ja noored peavad muid tegevusi olulisemaks.
Tõendamine
https://drive.google.com/drive/folders/1wJ5rhSC_LSH0CRVfaJpwWK6TgAn0W1ag?usp=drive_link J.Perteli töökavad ja praktikaaruanne
J.Perteli praktika aruanne
J.Perteli diplom- foto
Direktori käskkiri, kus mind määrati Kaidi Vabriti mentoriks
4) Alakompetents- Teadmiste ajakohastamine Hoiab ennast kursis valdkonna ning õpetamise-ja õppimisalaste uuenduste, teaduskirjanduse ja uuringutega ning toetab kolleegide õppimist ja arengut). Lisa kolm konkreetset näidet valdkonna ning õpetamise ja- õppimisalast hiljutist uuendust. Millised on kaks hiljuti loetud teaduskirjanduse avastust või uuringut? Too näide, kuidas toetad kolleegide õppimist ja arengut.
Vastus: Kõige põnevamat infot saab Õpetajate Lehest. Olen regulaarne lugeja ja õpetajate toas teemade tõstataja aruteludeks. Usun, et mõnda kolleegi võib see isegi vahel häirida. Õpetajate Leht meeldib mulle just seetõttu, et seal on enamasti praktikute seisukohad ja siis on hea enda mõtlemisega võrrelda- kas olen nõus või vaidlen vastu. Lisaks annab see osaduse tunde- me ei ole oma koolis oma probleemidega üksi vaid meiega koos on suur õpetajate kogukond. Häid viiteid leian ka sotsiaalmeedia õpetajate kogukondadest- kolleegid jagavad oma kogemust ja vahvaid leide FB gruppides ning hariduse eestvedajad (näit Tallinna Ülikool-HUT, Tartu Ülikool) omavad oma veebikeskkondi, mis jagavad teaduse rubriigis põnevaid lõputöid ja teadusalaseid uuringuid.
Näide1- Tehisintellektiga koostööks leidsin suunised Tartu Ülikooli veebilehelt (siin). Sealt leiab väga head soovitused nii õpilasele kui ka õpetajale.
Näide2 Kui sai teatavaks, et aastat 2024 käivitub õppekavas suur muudatud just tehnoloogiaainetes, siis oli minu jaoks väga oluline juba varakult ennast riigi ootustega ja enda võimalustega kurssi viia. Selleks läbisin ühe üsna põhjaliku koolituse -Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi täiendõppeprogrammi " Õppija toetamine oskusainetes tähenduslike õpikogemuste loomise abil". Selle koolituse raames pidime algatama ühe projekiõppe oma aines. Mina läbisin koos 4. kl ja 8. kl õpilastega projekti Nukk. Tunnistus asub siin , tunnistuse lisa siin ja projekti tutvustus asub siin.
Näide3- Olen asunud õppima ja lõpetan detsembriga Tallinna Ülikooli mikrokraadi Kaasav haridus koolis.
Näide4- sellel õppeaastal osalen ka kogu kooli hõlmavas Noored Kooli koolitusprogrammis, mis keskendub ennastjuhtiva õppija arendamisele. Innustasin noort koolipsühholoogi programmis kaasa lööma ja otsustasime koolitusel moodustada paari, kes üksteise tööd jälgib ja tagasisidestab.
Minu viimatised teaduskirjanduse kogemused on loomulikult seotud praeguse vanemõpetaja tase7 kompetentside analüüsiga ja lisaks ka kooli arengukava töörühma juhtimisega. Minu vedamisel tuli arengukavasse peatükk Õppiv koolipere.
1) Lugesin läbi Kristel Undi magistritöö- siin- sain teada kolleegide probleemidest ja rõõmudest seoses uue õppekava käivitamisega 2024.a
2) Õppimise ABC (Talving, Aus ja Arro)- siin- ennastjuhtivale õppimisele aluspõhja ladumise olulisemad teesid
5) Alakompetents- Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks - analüüsib ja täiustab enda õpetamisoskust, rakendades uurimuslikku lähenemist. Algatab ning viib läbi tegevusi ja projekte oma organisatsioonis või piirkonnas. Mida tähendab sinu jaoks uurimusliku lähendamise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks? Lisa enda õpetamisoskuse analüüs koos plaaniga enda oskust täiustada/koolitusplaan. Missuguseid tegevusi ja projekte professionaalsuse arendamiseks olete algatanud ja läbi viinud oma organisatsioonis või piirkonnas?
Vastus: Enda õpetamisoskust analüüsin ja täiustan igapäevaselt. Eelkõige ikka oma ainete õpetamise kaudu. Oskan märgata, kui teema jääb kaugeks ja ei kõneta. Siis otsin uue lähenemisviisi- õpilaste puhul on kõige toimivam muidugi avastuslik õppimismeetod. Enda õppimisvõime tagasisidestamiseks vajan siiski kolleegide abi. Aasta jooksul on meie koolis võimalus ja kohustus külastada kolleegi tunde ja läbi viia avatud tunde kolleegidele. Teha nendest analüüs ja hiljem arutada see läbi õppealajuhatajaga või direktoriga. Selleks, et me oskaks paremini nii kolleegi kui ka ennast analüüsida ettevõtlikuspädevuse arendamise osas, läbisime kogu kollektiiviga 2023.a Ettevõtliku Kooli TULEM-i koolituse. TULEM tööriist on üks õpetajale mõeldud tööriist, mis aitab n-ö rajal püsida ja hoida fookuses ettevõtliku hoiaku kujundamist. Oma õppetööd planeerides ja läbi viies on TULEMi näol „abiline“, mis tuletab meelde, kuidas õpetajana toetada ettevõtlikkuspädevust ja rakendada vastavat metoodikat. Tunnivaatlus toimub järgmise plaani alusel- vaatlusleht. Tunni järel analüüsitakse koos vaatlejaga tunni kõiki etappe ja sellest saan siis tagasisidet, kuidas planeerituga hakkama sain.
Minu algatusel on õpetajatele kutsutud koolitust läbi viima Pärnu tuntud väitlusõpetaja ja Kodula Gümnaasiumi ajalooõpetaja Siim Ruul, kes on ühtlasi minu endine õpilane. Kuna pean elus väga oluliseks oskuseks argumenteeritud arutelusid, siis arvan, et seda tuleb kindlasti õpetada ka vanemas kooliastmes. Tänu sellele algatusele võtavad nüüd Tori PK õpilased juba mitu aastat osa Väitluskoolitusest Argument. Ka sellel õppeaastal on plaanis liituda.
Minu õpetamisoskuse analüüs:
2.Õppijate toetamine
1) Õppijate tundmaõppimine - (õpib tundma igat õppijat ja õppijate rühma, sh nende eripärasid, ja toetab selles kolleege. Kujundab meetodeid õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil.) Too näide enda tööst, kuidas õpid tundma igat õppijat sh nende eripärasid. Lisa konkreetseid näiteid, kuidas toetad kolleege õppijate tundmaõppimisel. Missuguseid meetodeid oled kujundanud oma organisatsiooni tasandil õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks?
2) Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine Kuidas lood õppijatega head suhted? Too konkreetseid näiteid, kuidas kujundad õppimiseks turvalise ja kaasava keskkonna ning hoolid iga õppija arengust? Kuidas toetad kolleegi õppijatega heade suhete loomisel. Kuidas juhendad kolleege turvalise ja kaasava keskkonna loomisel. Missuguseid meetodeid oled välja töötanud keskkonna kujundamiseks oma organisatsioonis?
3) Õpetamise kavandamine ja õpetamine Visualiseeri õppeprotsessi kui tervikut ühe tunni ja ühe õppeperioodi näitel, lisades juurde töökava, tunnikava, töölehed, näite õppematerjalist, diferentseeritud ülesanded, hindamise alused. Lisa selgitused, põhjendused, mille alusel oled õppetööd kohandanud. Lisa näiteid tervist hoidvatest tegevustes, sh liikumisega lõimitud õppetegevustest, sirutus ja liikumispausidest. Kuidas kohandad õppeprotsessi lähtudes õppijate vanusest, võimetest, vajadustest, vaimsest ning füüsilisest heaolust? Milline on teie roll õppekava arenduses? Kuidas juhendate ja toetate kolleege õppekava arenduses?
4) Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine - valib, kohandab, koostab ja jagab õppijatele kohast õppevara, arvestades õppijate eripärasid, ning toetab selles kolleege. Mida väärtustad õppevara juures? Too kaks näidet enda kasutatud, kohandatud ja jagatud õppevarast. Too näiteid enda koostatud õppijatele kohase õppevara kohta. Kuidas oled toetanud kolleege õppijate eripärasid arvestava õppevara kohandamisel ning koostamisel?
Vastus: Varasematel aastatel olen loonud mitmeid õpimaterjale ka e-koolikotti, aga tänase seisuga on neid seal alles vaid üks õpilugu. Aga olen märganud, et minu veebilehe kasutajaid on järjest lisandunud- iganädalaselt annan loa minu koostatud esitlusi kasutada vähemalt 2-3 õpetajale. Suure valiku minu koostatud õppematerjale leiab samalt veebilehelt Torimuusika- https://sites.google.com/site/torimuusika - Muusika 4.-9.kl
Õppevara juures pean oluliseks, et see võimaldaks mul loominguliselt läheneda ehk siis teha ise muudatusi vastavalt vajadusele ja sealjuures arvestada ka autoriõigustega. Näit kohandada õppegrupi iseärasustega, grupi suurusega, HEV õpilaste olemasoluga jne. Lisaks on mulle oluline, et materjal võimaldab õpetada ka üldpädevusi ehk siis kaks ühes. Hea õppematerjal peaks võimaldama ka korduvkasutust, mängulisust ja tagasisidestamise võimalust.
Näide1 Kordavad Kahootid ja Kuldvillakud-
Näide 2 Rock-muusika teemat 8.klassis alustame ühistööahendi kasutamisega ehk iga õpilane saab teha 2 slaidi ühe rock-muusika stiili kohta ja samal ajal näeb ka teiste töid. Ühistöövahend asub siin. See vahend õpetab lapsi põhjalikult tutvuma juhendiga, juhendi järgi töötama ja ka teiste tööst lugu pidama (ei sodi, ei kustuta jne). Õpetajal omakorda võimaldab lihtsalt anda sisulist tagasisidet. Kasutan seda töövahendit igal aastal ja tulemused on ajas järjest paranenud.
Kolleege olen toetanud sellega, et olen sügiseti teinud ühe koolituse klassijuhatajatele, kus annan nippe ja praktilisi tegevusi selle töö labiviimiseks; eelkõige klassijuhatajatundide läbiviimiseks. Nii ka sellel aastal toimub see 19. sept. Seal tutvustan lisaks muule (ekskursioonide korraldamine, matkade korraldamine jt) enda koostatud õppematerjale väärtuskasvatuse ja karjäärialase töö kohta.
5) Ainesisu käsitlemine Kuidas tekitad enda aine vastu huvi – too kolm võimalikult konkreetset näidet. Mida tähendab sinu jaoks teadus- ja tõenduspõhine ainesisu käsitlemine? Kuidas seda enda töös rakendad? Kuidas saad toetada enda tunnis sügavat õppimist? Kuidas toetate kolleege ainesisiu mõtestamisel ja aine vastu huvi tõstmisel? Tooge konkreetseid näiteid.
Vastus:
Näide 1- Kõige toimivam õppimine on siis, kui suudan tekitada lastes teema vastu huvi. Viimati praktiseerisime koos 7. ja 8.kl tehnoloogiõpilastega materjalide määramist põletamise teel ja alles seejärel haarasime õpikud ning uurisime, mis tulemustele ise jõudsime ja millise teadmise saime õpikust. Minu jaoks tähendabki uurimusliku lähenemise rakendamine, et õpilased pannakse mingisse teemakohasesse olukorda, kust kasvab välja järgmine õpitav teema. Usun, et sügav õppimine toimub siis, kui teemat puuritakse mitmel erineval meetodil. Pooldan spiraalset õppimisviisi ehk läbi kooliastme erinevates ainetes sama teema juurde jõudmist ning sellega koos teadmise uuele tasandile viimist.
Näide2-
6) Väärtuste kujundamine ja järgimine - kujundab ja järgib koos õppijatega ühiselt kokkulepitud väärtusi ning toetab selles kolleege ja panustab oma organisatsiooni tasandil kokkulepete väljatöötamisse. Too konkreetseid näiteid, kuidas kujundad ja järgid õppijatega kokkulepitud väärtusi? Kuidas toetate väärtuste kujundamisel ja järgimisel kolleege? Analüüsige oma panust kokkulepete väljatöötamisse organisatsiooni tasandil?
Vastus: Kokkulepitud väärtused Tori PK-s on nähtavad kooli kodulehel ja arengukavas. Nende kokkulepete osas on kaasatud kõiki õpetajaid, õpilasesindust ja lastevanemate hoolekogu. Väärtused tulevad esile ka kooli kodukorras- siin (ptk 14 ja 15). Minu panus kooli arengukava uuendamises (2025) oli olla ühe töörühma juht (Õppiv koolipere lk 9-10), samas osaleda teiste töörühmade aruteludes.
Näide 1 Olen koostanud klassijuhatajana mitu tunnikava väärtuskasvatuse teemadel Paar näidet; siin, siin ja siin.
Näide 2 Olen väärtuste jälgimist teinud regulaarselt; peamiselt klassijuhatajana, kui trimestri lõpus on vaja hinnata käitumist ja hoolsust. Siis võtame hindamise eelneval nädalal õpilastega ette oma kooli olulised väärtused ja kodukorra ning analüüsime neid kahel viisil. Kõigepealt enesehindamine ja siis grupina kaaslaste hindamine. Ei maksa arvata, et lapsed ei ole enesekriitilised- ON. Ja üsna ausad ka! Enda väljatöötatud meetodit olen tutvustanud mitmel sügisel ka kolleegidele ja aeg-ajalt tuletan seda noorematele kolleegidele taas meelde. Minu meetod põhineb kujundava hindamise metoodikal: kõigepealt hindab laps ennast, seejärel kaaslasi, siis hindavad last õpetajad ja viimasena klassijuhataja. Neljast hinnangust kujuneb kokkuvõttev hinne. Selle tabeli, kuidas hinne kujunes, panen tunnistuse vahele õppeaasta lõpus. Olen saanud väga positiivset tagasisidet lapsevanematelt, et kõik on arusaadav ja selge, kuidas lapse käitumishinne kujuneb.
Näide 3 Usun, et üheks viimase aja tõestuseks on ka see, kui juhendajana uurisime loovtöö jaoks endiste lastekoori lauljate mälestusi ja arvamusi koorilaulust Tori PK-s. Vastas üle 50 endise laulja ja sain sealt enda jaoks väga toredat tagasisidet. Tundus, et seeme oli langenud viljakasse pinnasesse ja rahvakultuuri väärtustamine on minu õpilastel jätkuvalt südameasi.
Näide 4 Väärtuste kujundamine algab kohe, kui uue klassi saan. Reeglid räägime lastega läbi ja nendest kinnipidamisel olen väga järjekindel. See toimib 98% õpilaste puhul. On väga üksikud erandid, kes ei taha kokkulepetest ka siis kinni pidada, kui oleme kõik nn "puust ja punaseks" läbi arutanud.
7) Üldpädevuste arendamine - toetab õppijate üldpädevuste arengut. Juhendab õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege ja loob organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks. Too kaks näidet, kuidas sina enda tundides või tunniväliselt õppijate igat üldpädevust arendad. Kuidas juhendad ja toetad õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege? Kuidas lood organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks?
Vastus:
Näide1- Kultuurilist pädevust toetab kõige paremini avastuslik õppimismeetod nn lähemalt kaugemale. Näit uuel nädalal läheme 8.kl õpilastega näitusele Pits ja pulm (Tori rahvamaja), kus saab jälgida kohalike inimeste viimase 100 aasta pulmakombeid (fotod ja sündmuse kirjeldused) ja ka riietust (20 pulmariiete komplekti mannekeenide seljas ja lugu juures). Sellele järgneb nähtu analüüs ja uus teema Moe ajalugu. Edasi juba laiemalt ja põhjalikumalt.
8) Õppijate võimestamine - võimestab õppijaid sihipäraselt ning suunab neid aktiivselt vastutust võtma oma õppimise ja arengu eest. Toetab oma organisatsiooni kolleege õppijate võimestamisel. Teadvustab stereotüüpide mõju, sh enda hoiakutes, ning väldib nende kinnistamist oma töös. Too kaks näidet, kus oled 1) õppijaid sihipäraselt võimestanud, 2) suunanud neid aktiivselt enda õppimise ja arengu eest vastutust võtma. Kuidas väldid enda hoiakutes stereotüüpide mõju kinnistamist? Kuidas olete toetanud kolleege oma organisatsioonis õppijate võimestamisel?
Vastus: Tõestuseks salvestan siia ühe endise õpilase üsna emotsionaalse kirja, kui ta aastaid Austraalias elas (hiljem töötas mitmes arenguriigis vabatahtliku õpetajana), aga suhtleme temaga veebi teel siiani.
Kuna alustan käsitöö õpetamist juba 4.klassis, siis paari aastaga on näha, kes satub sellest vaimustusse ja veel paari aastaga näen, kes on juba sõltuvuses (näit paari kirikinnaste asemel koob kaks paari ja lihtsa salli asemel koob Haapsalu salli). Seega saan öelda, et olen paljudele oma õpilastele rajanud tee käsitöösõltuvuseni. Üks viimastest sellistest õpilastest on Ragne Rohtla, kes saavutas Pärnumaa käsitööolümpiaadil 2023.a 1.koha ja esindas Pärnumaad vabariiklikul olümpiaadil. Vt tõestusmaterjal. Võimestavalt olen suutnud mõjuda ka ühe HEV neiu arengule, kes 4.kl pigem kartis või siis ei suutnud käsitööle keskenduda, aga täna, olles juba 9.kl, teeb ka oma loovtöö käsitöös ja teeb seda ülihästi. Vt tõestusmaterjal fotodena.
9) Tagasiside andmine ja hindamine Lisa kolm näidet sinu antud edasiviivast tagasisidest õppijale. Lisa kolm sinu tunnis kasutusel olevat hindamismeetodit. Too näiteid kolleegide toetamisest sobivate tagasiside ja hindamismeetodite kasutamisel.
3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine
1) Eesmärkidest ja väärtustest lähtumine - juhindub organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest ning enda õigustest ja kohustustest. Kujundab neile vastavat organisatsioonikultuuri. Too kaks näidet, kus oled juhindunud enda töös organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest ning kaks näidet, mis näitavad, et juhindud enda õigustest ja kohustustest. Analüüsi oma organisatsioonikultuuri. Milline on sinu panus organisatsioonikultuuri kujundamisel .
2) Koostöö kolleegidega oma organisatsioonis Lisa kaks näidet koostööst kolleegidega. Millist koostööd kolleegidega oled algatanud? Analüüsi enda tegevust mentorina ja/või juhendajana (seda võib, aga ei pea).
3) Turvaline töökeskkond Lisa kaks näidet toetava ja turvalise töökeskkonna kujundamisest koos kolleegidega. Analüüsi turvalist töökeskkonda. Missuguseid turvalise töökeskkonna arendusvõimalusi oled märganud ja tähelepanu juhtinud?
4) Kolleegide professionaalse arengu toetamine - toetab kolleegide professionaalset arengut ja koostöist õppimist, juhtides õpikogukondi. Kuidas toetad kolleegide professionaalset arengut ja koostöist õppimist? Missuguseid metoodilisi võtteid/metoodikaid ja õppematerjale oled jaganud? Kuidas toetad koostöist õppimist? Too näiteid õpikogukondadest, mida oled juhtinud.
5) Suhtlemine ja koostöö lapsevanematega Milline on sinu koostöö lapsevanematega? Miks ja kuidas seda teed ning korraldad? Missuguseid suhtlemise aluspõhimõtteid rakendad? Lisa näiteid/teemasid kolleegide juhendamisest koostöös lastevanematega.
6) Info ja andmed organisatsioonis - töötleb infot vastutustundlikult, järgides konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtteid, hinnates info väärtust ja mõju ning võttes vastu otsuseid selle töötlemise kohta. Millised on kõige olulisemad info ja andmete jagamise põhimõtted, mida järgid. Palun too kolm näidet. Lisa näiteid, kus oled võtnud vastu otsuseid info töötlemise kohta info väärtuse ja mõju hindamise põhjal.
4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
1) Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse - panustab aktiivse meeskonnaliikmena oma eriala ja valdkonna tegevusse väljaspool oma haridusorganisatsiooni, õppides teistelt ning jagades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi kolleegidega. Kuidas panustad enda valdkonna- ja/või erialaühenduse töösse? Miks peaksid seda tegema? Lisa näiteid, kuidas panustad enda valdkonna- ja/või erialaühenduse töösse väljaspool organisatsiooni. Kuidas jagad oma teadmisi, oskusi, kogemusi?
Vastus: Kuna olen kahe aine (muusika ja tehnoloogia) õpetaja, siis toon välja mõlema aine puhul, kuidas olen oma erialade valdkonna tegevustesse panustanud väljaspool kooli. Erialaühendustega on mul tihe side. Igal sügisel toimuvad mõlema ainesektsiooni kogunemised, kus alati osalen, mõtlen kaasa, teen ettepanekuid jne. Kuna olen oma õpilastega osalenud aastaid kõigil muusika- ja käsitöö ning kodunduse olümpiaadidel ning mõnel korral neid ka võitnud (2016, 2018, 2020 muusikas ja 2023 käsitöös), siis on tihe suhtlus ainesektsiooni esimehega paratamatu ja väga vajalik. Kui muusika ainesektsioonis olen pigem kaasalööja (ehkki just selles ainesektsioonis innustasin esmakordselt teisi õpetajaid vanemõpetaja kutset taotlema ja tutvustasin enda kogemust), siis käsitöö ja kodunduse ainesektsioonis olen aktiivsem aineühenduse liige. Minu ettepanekul valiti Pärnumaa sektsiooni juhiks Saima Tõigast ja see on osutunud väga heaks valikuks. Teen temaga tihedat koostööd juba mitu aastat ning loodan, et olen olnud talle moraalseks toeks ja innustajaks. Olen ainesektsioonis tutvustanud oma koolis toimivat pearaha põhist käsitöötarvete hankimist ehk siis kooli eelarvesse on iga lapse kohta sisse arvestatud 10 eurot vajalike vahendite hankimiseks. Usun, et olin abiks ka viimase olümpiaadi läbiviimise idee juures, kus pidime liikmetega ise välja mõtlema kogu temaatika, hindamise ja korraldusliku poole. Hetkel (2025 sügis) on korraldamisel õpetajate sügisene väljasõit koos õpitoa ja tänuüritusega Levikivi talus Pärnumaal (Tori naaberküla). Olen kohapealne kontaktisik ja aitan sündmust korraldada. Kui enda panust erialaühenduste töösse ausalt hinnata, siis siin oleks arenguruumi kindlasti. Siinkohal on pärssivaks teguriks minu mitme aine õpetaja ja klassijuhataja staatus oma koolis ning logistiline pool (liigun vaid liinitranspordiga). Samas, pean oma rolli aktiivse kaasalööjana mitte vähem väärtuslikuks ja näiteks kõigil Pärnumaa õpilastööde virtuaalnäitustel olen panustanud maksimaalselt st keskendunud tööde mitmekesisusele ja kvaliteedile ning ka ilusatele fotodele. Meenub veel, et eelmise olümpiaadi eel (2023) võttis minuga ühendust Tallinna Ülikoolist Tiia Artla, kes soovis tegevõpetaja arvamust olümpiaaditeema ja läbiviimise plaanide kohta. Usun, et sain abiks olla.
2) Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö - teeb koostööd kohaliku tasandi avaliku ja/või erasektori organisatsioonidega. Millist koostööd kohalikul tasandil avaliku ja/või erasektori organisatsioonidega teed? Mida see Sulle annab ja mida Sinult nõuab?
Vastus: Väikeses kogukonnas pikalt elades (34 a) on lausa loomulik, et oled leidnud kontakti peaaegu kõigi kohalike avaliku sektori organisatsioonidega ja ka päris mitmete erasektori esindajatega. Eelkõige tekib selline võimalus seetõttu, et inimestega aktiivselt suheldes pakutakse ise sageli abi, aga ka minu poolselt abi otsides ei söandata eitavat vastust anda; näeme ja suhtleme ju üsna sageli ning suhete hoidmine on kogukonnas elades väga tähtis. Avaliku sektori koostöö on peamiselt rahvamajaga, lasteaiaga, vallamajaga, muuseumiga, raamatukoguga ja sotsiaalmajaga. Erasektori koostöö on alguse saanud peamiselt lastevanemate kaudu, aga ka juba vilistlastel on siin oma roll. Toon mõned näited.
Näide1. Muuseumi ja rahvamajaga koostöö on hädavajalik kodulooliste uurimistööde juhendamisel. Olen suur koduloo fänn ja seetõttu on enamik minu juhendatud töid koduloolised. Nii muuseumi kui ka rahvamaja juhivad mitmendat põlve kohalikud. Seega, nende teadmised ja abi on nii isiklik kui ka organisatsiooni kaudu. Hetkel on käsil just uurimistöö juhendamine teemal Tori Näidissovhoos, kus vajan mitmete kohalike asutuste abi. Vastukaaluks olen lastega käinud esinemas rahvamaja korraldatud eakate päevadel, vabariigi aastapäeval, hõbelusikapäevadel jm
Näide 2. Corona tõttu ja vahel ka talvistel haigusperioodidel on avaliku sektori inimesed olnud valmis appi tulema õpetajaid asendama. Sama teevad nad karjääripäevadel, lõimingupäevadel ja juhtus nii ka õpetajate streigi ajal. Leian, et meie koostöö on läbi aastate olnud väga hea.
Näide 3. Erasektoris olen palju tuge ja abi saanud loodusmatkade ja kanuumatkade korraldamisel ja transpordi korraldamisel. Lisaks on mitmed pereettevõtted toetanud vähemkindlustatud perede lapsi ekskursioonide maksmisega (üks pere lausa igal aastal!) ja mulle on pakutud ka tootmisjääke tehnoloogiaõpetuse tarbeks ning annetatud pille pilliõpilastele.
Viies Aastaaeg OÜ (Algis Martsoo ja Aivar Ruukel) on teinud minu klassi õpilastele soodsa hinnaga raba- ja kanuumatkasid. (Olemas 4 fotot)
Kui nüüd vastata küsimusele, mida see mulle annab ja mida minult nõuab, siis nõuab väga vähe, sest suhted on loodud pika aja jooksul ja need on vastastikku austavad ning usaldusväärsed. Annab aga kuuluvustunde ja teadmise, et olen õpetajana kohalike poolt hoitud.
3) Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine - on eeskujuks õpetaja rollis ning panustab ühiskonnas õpetajast positiivse kuvandi loomisse ja õpetajaameti väärtustamisse. Millega oled ühiskonnas eeskujuks õpetaja elukutsest positiivse kuvandi kujundamisel ja õpetajaameti väärtustamisel?
Vastus: Esimesena tahaks vastata, et kõige enam olen eeskujuks oma pikaaegse panustamisega ehk koolis töötamisega (34 a). Selle tõestuseks on ka mitmed õpilased, kes on valinud elukutse haridusvaldkonnas sh ka koolis. Veel suurem eeskuju olen olnud (tahtmatult!) oma kahele tütrele, kes tänaseks on valinud õpetaja ameti- vanem tütar matemaatikaõpetajana (Tori PK) ja noorem lasteaiaõpetajana (2 a Saue lasteaed Midrimaa ja hetkel Pärnu Kesklinna lasteaed). Päris mitmed minu õpilased on õppinud või töötanud/töötavad selles ametis: Kristi Tohv (lasteaiaõpetaja), Maarja Keskpaik (Ristiku PK arendusjuht), Siim Ruul (ajalooõpetaja), Siim Usin (kitarriõpetaja enda loodud koolis Drive It Up), Elmo Soomets (digitaalne tootedisainer, kes ka õpetab Kunstikool Pallases), Rita Leesmäe (tehnoloogiaõpetaja), Elizabeth Meedla (muusikaõpetaja), Elin Soomets (muusikaõpetaja), Dagne- Anete Soontalu (eesti keele õpetaja), Geidi Mitt (keemiaõpetaja), Reili Rohtla (klassiõpetaja), Eliise Tominga (klassiõpetaja) jt . Näit Siim Ruul on Pärnu Kodula Gümnaasiumi ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpetaja ning väitlusringi juhendaja juba aastaid. Sellel aastal kohtusime Paides Hariduse tuleviku arutelualal. Ta osales TI-hüppe teemalises arutelus. Ülimalt tore on sellistes kohtades oma õpilasi kohata. Kogukonnas ja sõprade ringkonnas olen pidevalt avanud nn teist vaatenurka, et ei tekiks vastandumist õpetajate ja lapsevanemate vahel. Et olen suutnud olla eeskujuks, selle tõestuseks valis Tori valla hariduskomisjon mind Aasta õpetajaks 2022. Videos kõlab minu töö kirjeldamine nii: Video (alates 2.15). Hindan seda tiitlit just seetõttu väga, et esitati mind kolleegide poolt.
4) Pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas - osaleb haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmades. Levitab pedagoogilist teadmust piirkonna tasandil. Missugustel haridusvaldkonna avalikel üritustel oled osalenud? Analüüsi osalemist uurimis- või projektirühmades. Kuidas saad levitada pedagoogilist teadmust ühiskonnas? Kuidas seda seni teinud oled?
Vastus: Olen osalenud võimalusel Tori valla hariduskonverentsidel (2023, 2024, 2025) ja Pärnumaa õpetajate Suveseminaril (2025). Viimane toimus esimest korda ja võimaldas kohtuda erinevate piirkondade õpetajatega ning nendega hetke hariduse valupunkte arutada (olümpiaadide korraldamine, ainesektsioonide rahastamise puudumine jne). Lisaks olen juba aastaid (pakun, et 6) osalenud aktiivse kuulaja ja kaasarääkijana Paide Arvamusfestivali hariduse paneelides. Saadud teadmisi olen levitanud nii oma tutvuskonnas (mis on päris mitmekülgne ja suur) kui ka oma kooli õpetajaskonnale päevakajalisi haridusteemasid kajastanud. Olen arvamusel, et kes on õpetaja kutse valinud ja seda tööd teinud juba mitut põlvkonda õpetades, see on hariduse missioonisõdur kogu elu. See on jätkuv ja pidev protsess, mis lõpeb ilmselt Õpetaja surmaga. Neid uuringuid ja magistritööde küsitlusi on olnud nii arvukalt, et keskmiseks võiks tulla 3-4 aastas ehk siis viie aasta kohta vähemalt 15-20, milles olen osalenud. Ehk siis, olen oma parimat kogemust väga laialdaselt jaganud. Viimane, mis meenub, oli Kristel Undi magistritöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekaval teemal TEHNOLOOGIAVALDKONNA ÕPETAJATE VALMISOLEK ÕPPEKAVA MUUDATUSEKS, Viljandi, 2024. Tööd saab näha siin. Enne seda (corona-ajal) osalesin ühe Lähte Gümnaasiumi õpetaja (nime enam ei mäleta) magistritöö juures aineeksperdina ja andsin intervjuu ning tagasiside tema töö kohta läbi veebi. Võtsin osa ka Käsitööseltsi Aita konverentsist Pärnus (2024), kus oli teemaks tehnoloogiaõpetuse uus ainekava. Dokument selle tõestuseks on siin.
Paide Arvamusfestivalil olen kohtunud ka oma endiste õpilastega Henry ja Siimuga (olin nende klassijuhataja), kes viimastel aastatel on olnud juba aktiivsed panelistid või moderaatorid. 1. fotol vasakult- mina, Henry Kattago (Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler) ja Tori PK direktor Pille Usin.
1.Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine
2. Õppijate toetamine
8) Õppijate võimestamine
Vabariikliku käsitööolümpiaadi 2023 koondtabel Käsitöö olümpiaadi vabariikliku vooru tulemused, 2023
3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine
4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
1) Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse
Eesti käsitööõpetajate seltsi "Aita" konverents Pärnus 19.01 2024- osalemise tõend
Konverentsi sisu: ülevaade käimasolevast õppekava muudatusest, kogemuste vahetamine koolide vahel;
vaimse tervise väärtustamine- kuidas ise ennast toetada läbi käelise tegevuse ja loomingu; oma töö väärtustamine ja ideede jagamine.
Mina istun 3. reas keskel ja koon.
Osalemine Pärnumaa õpilaste virtuaalsel käsitöönäitusel:
2021.a virtuaalnäitus "Mina ja maailm"
2022.a virtuaalnäitus "Kingitus"
2023.a virtuaalnäitus "Materjalid kui ressurss"
2024.a virtuaalnäitus "Piirideta"
2025.a virtuaalnäitus "Ideest teostuseni"
2) Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö
Fotod rabamatkadest ja kanuumatkadest, mis said toimuma tänu koostööle kohaliku ettevõtte Viies Aastaaeg OÜ abile (Algis Martsoo ja Aivar Ruukel).
Koduloolised uurimistööd, milles olid/on abiks Tori muuseum ja Tori rahvamaja:
PÕLLUMAJANDUSE ARENG TAASISESEISVUNUD EESTIS1991-2021 Mändaluse talu näitel, 2024, (33 lk)
" Fotod räägivad lugu- Tori näidissovhoos" (valmib detsembris 2025)
Keskkonnaalane uurimistöö Prügi (34 lk), mis valmis e-õppe ajal ja millesse panustasid Tori valla elanikud läbi veebi, 2021
Vanemõpetaja tase 7 kutse taotlemise kompetentsid 2016-2020
B 2.1- õpitegevuste kavandamine
Olenevalt aastast (see varieerub) saan ma uue klassikomplekti õpetamiseks kas 3. või 4. klassis. Eelnevalt olen lastega kohtunud juba mudilaskoori proovides ja teatud teadmine mul nendest juba on. Õpitegevuste kavandamisel kaasan kindlasti kooli HEV koordinaatorit ja klassiõpetajat, et kohe alguses õige lähenemisviis leida. Aastatega olen kogenud, et I kooliastmest tulles on igal klassil kujunenud oma "nägu" ja tööd kavandades püüan sellega arvestada. Näit mõnes klassis töötab paremini rühmatöö, teises jälle iseseisvam nokitsemine. Mõnes klassis tuleb töö tempo hoida üsna kiire, teises jälle võtta rahulikumalt. Loomulikult on ka kõik lapsed erinevad ja nende eelnev tundmaõppimine annab hiljem õppetöös paremaid tulemusi. HEV laste puhul kaasan protsessi kindlasti ka lapsevanema. Kogemus näitab, et kui vanem meeskonnaga ei liitu, erilisi tulemusi oodata ei ole. Sama on ka vastupidisel juhul- koostööaldis vanem on suureks toeks ja laps edeneb silmnähtavalt. Viimastel aastatel olen uurinud palju kirjandust kaasavast haridusest ja osalenud ka vastavasisuslistel koolitustel, sest see teema on praeguses koolis kõige aktuaalsem. Õppetööd planeerides olen HEV õpilasele (näit autistile) leidnud sobivaid lähenemisviise just nendelt koolitustelt.
2020.a kevad tõi kõigile koolidele uue väljakutse- kaugõppe ehk e-õppe. See ootamatu olukord võimaldas teha arengus hiigelhüppe IKT valdkonnas. Tormilises tempos arenesid nii õpilased kui ka õpetajad. Enda kohta arvan sama. 2 kuud kogemust andis teadmise, et enamusele HEV õpilastest sobis e-õpe suurepäraselt. Seda arvasid nii lapsed kui ka lapsevanemad. Edaspidises töös püüan just HEV õpilastele leida IKT-vahendeid õppeprotsessi toetamiseks.
Oma ainealastes töökavades kirjutan eraldi rea juurde HEV õpilasele, sest eraldi kava ma temale ei tee. Minu ainetes käivad HEV-id tunnis koos klassiga.
Tõendusmaterjalid:
Ivica Mägi autismikooli koolitused . 12.04 2019 koolitus Pärnu Rajaleidjas “Autistliku ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse probleemne käitumine”
Koolituse fookuses ATH ja autistliku lapse probleemne käitumine ja lahendused probleemsetele olukordadele – selle tagamaad, võimalikud lahendused, võrgustik ja selle koostöö, juhtumisanalüüsid.
Hanna Rätsep, lõputöö Pärnu Kolledźis, 2019
Koolitus Pärnu Kolledźis- 4.jaanuar 2020 OÜ MKPeets Kaasava Hariduse Õpetajakoolitus "Autismihäirega laps lasteasutuses".
Näidistööplaan- muusika 7.kl+ 1 HEV
Kokkuvõte e-õppest Tori Põhikoolis- Tori valla ajalehes
Komisjoni küsimused:
· Palun kirjeldage, kuidas olete kolleege juhendanud õpivara (sh digivahendite) valimisel ja kohandamisel?
Vastus küsimusele:
Meie koolis on traditsiooniks, et õpetajad, pärast koolitust, tutvustavad uusi teadmisi ka kolleegidele. Lepime kokku tööpäeva lõpus sobiva aja või leiame selle aja vaheaja nädalal. Tavaliselt olen koolitusmaterjalide põhjal teinud esitluse, mis jääb kooli arvutivõrgus Õpetajate kausta, et vajadusel saaks teemale uuesti pilgu peale visata. Olen koolitustel tutvunud näiteks E-koolikoti sisuga ja tutvustanud seda pärast kolleegidele. Samuti olen osalenud mitmel GAG-i IKT-alasel seminaril, kus on tutvustatud erineval interaktiivsel viisil, kuidas lõimida IKT-vahendeid õppetöösse. Väga hea koolitus oli Põhikooli ohutusõppe koolitus (2018), millelt saadud materjale tutvustasin kolleegidele ja saadud kasulikud lingid salvestasin koostatud esitluse kaudu Õpetajate kaustas. Iga õppeaasta alguses vaatan selle ise meeldetuletuseks üle ja tuletan meelde ka klassiõpetajatele. Lisaks sellele olen muusikas koostanud arvestatava koguse interaktiivseid esitlusi ja jaganud neid oma maakonna kolleegidega. Õnnestunumaid töid olen pakkunud e-Koolikotti ja neid on seal juba mitmeid.
IKT-st koolitunnis õpilastelt ja õpetajatelt , GAG-i näitel
IT-õpetus GAG-is, 2018
B 2.2 õpikeskkonna kujundamine
Õpikeskkonna kujundamisel saan lähtuda võimalustest ja püüan antud tingimustes parimal võimalikul viisil toimetada. Tehnilise poole pealt on muusikaklassis positiivsed järgmised asjaolud:
iPadi-ga ühendatud digiklaver, LP-mängija, võimendusega muusikakeskus, vajadusel saab kasutada sülearvuteid, kitarrid, väikekandled, kõlatorud jt rütmipillid
projektor, suure ekraaniga lauaarvuti, osaliselt pimendatavad aknad
astmed klassi tagaosas
Miinuseid on ka:
õpilaste arvu kohta liiga väike klassiruum; õpetajatooli seljatugi on tahvlist 50 cm kaugusel. Õpilastel on võimalus vaid istuda või püsti tõusta. Liikumistunde saame teha vaid aulas. (Vt foto)
Kooli internetivõrgustiku võimsus on väike st ei ulatu hästi minu klassini ja töötama peab koridoris või kooli aulas.
Käsitöö ja kodunduse klassis on positiivsed asjaolud:
vajaduspõhiselt sisustatud õppeköögi olemasolu (Vt foto)
6 õmbluskohta, kangasteljed, viltimisvõimalused,
kõik vajaminevad materjalid saab koolist (kangas, lõng, õmblusniit jne)
Väga positiivne on meie koolis juba aastaid olnud see, et kooli eelarves on eraldi reana õppematerjalide ostmine. Iga lapse kohta 10 eurot aastas. See on täiesti piisav summa, et hakkama saada.
Miinuseid on siiski ka:
õpilasi on palju ja õppeköök on liialt väike. Paras on seal töötada 6-8 õpilasega, aga reeglina peavad sinna ära mahtuma 10-15 õpilast.
Kangasteljed võtavad palju ruumi ja enamuse aastast seisavad nad ilma kasutuseta
Kanalisatsioon on väga nõrk koht- sageli on torustik umbes (torustik ei ole ehitatud 1962.a kodunduse klassi tarbeks vaid see oli varem tavaline klassiruum) ja see takistab kodunduse tundide läbiviimist
Üldjoontes olen praeguse sisustusega üpris rahul. Saab kenasti töötada.
Et õpikeskkond oleks turvaline ja meeldiv nii tunnis kui ka väljaspool tunde, on koolil loodud sisekorrareeglid. 2020.a kevadel vaatasime need mitmel tasandil (õpetajad, õpilased, hoolekogu) üle ja uuendasime. Kuulun aineõpetajate esindajana kooli juhtkonda ja sain selles protsessis aktiivselt kaasa lüüa. Kuna olen ka klassijuhataja, siis rääkisime klassis ka kõik reeglid läbi. Eelmisest aastast on reeglina sees selline uuendus, et 1.-6.kl õpilased ei kasuta koolipäeva jooksul oma nutiseadmeid (va õpieesmärgil). Loodud on helistamise ala, kus vajadusel saab toimingu ära teha. See reegel on üllatavalt hästi vastu võetud nii lapsevanemate kui ka laste poolt.
Vaimse ja emotsionaalse õpikeskkonna loomisel püüan tõsta õpilaste enesehinnangut st innustan ja tunnustan igal võimalusel. Proovin luua õppijatele positiivse meeleolu ja teadmise, et kõik saavad varem või hiljem hakkama. Et tunnis sundimatut ja mõnusat meeleolu hoida püüan kasutada erinevaid metoodikaid- võimalusel tõuseks püsti, kasutaks laulmisele lisaks kehapilli, tantsiks, teeks paaris ja rühmas tööd ning väsimuse korral ka mängiks.
Esmaabi teadmistes on oluline osa 6.kl projektil "Kaitse end ja aita teist". Enda klassiga osalesin selles projektis 2018/19 õppeaatal ja saime jälle kõik targemaks ning ehk ka julgemaks, et oma teadmisi kasutada. (Vt foto)
Tõendusmaterjal:
Kodunduse klassis ja KEAT laagris Pärnus- fotod
Playback- Rasputin- 6.kl (minu klass)- foto ja video
Elustamise töötuba III kooliastmele, 2019, foto
Kitarriring muusikaklassis ja liikumistund aulas
Lauluproovid muusikaklassis ja minu klass playbackil Tori põhikoolis ja Strandis, kooli esindamas.
Komisjoni küsimus: Kuidas olete juhendanud kolleege õpikeskkonna kujundamisel ja arendamisel?
Vastus komisjoni küsimusele: Õpikeskkonna kujundamisel juhendan kolleege jooksvalt; vastavalt vajadusele st kui keegi kolleegidest soovib kasutada muusikaklassi tehnilisi võimalusi või kodunduse klassi, siis alati instrueerin neid eelnevalt. Olenevalt tegevuse soovist mõtleme alti koos läbi, kuidas ruumi ja vahendeid optimaalselt kasutada. Alati lähtun töö korraldamisel tervisekaitsenõuetest st juhin kolleegide tähelepanu klassis kehtivatele reeglitele, mis asuvad nähtavas kohas klassi seinal. 2 korda aastas teen seda ka lõimingupäeval st kuna minu õpetada on koolis 2 loovainet, siis minuga liitub tavaliselt mõni matemaatikaõpetaja, inglise keele või kehalise-kasvatuse õpetaja. Selleks päevaks loome koos (reeglina minu eestvedamisel) inspireeriva õpikeskkonna (kasutame mõõteriistu, valmistame toitu, teeme katseid, oleme jõusaalis, koridorides, õues, aulas jne) ja rõõmurohked loovad tegevused. Sellele lisaks on minu eestvedada 7.klassi projektiõpe (Sõbrapäev), mille läbiviimiseks kaasan igal aastal tehnoloogiaõpetajat. Väga palju olen pidanud talle nõu ja jõuga abiks olema (segagruppide moodustamine, aja planeerimine, päeva läbiviimine, kokkuvõte ja hindamine). Vaimse ja emotsionaalse õpikeskkonna loomisel olen abiks olnud just klassijuhatajatele- igal minu organiseeritud klassi- ja/või kooliüritusel on vaba, sundimatu õhkkond, sest hindan head planeerimist, infovahetust, täpsust enne sündmust, koostööd ja üksteisega arvestamist ning huumorit ja vahetut kontakti sündmuse ajal nii kolleegidega kui ka õpilastega. Alati jälgin, et oleks kaasatud ka HEV õpilased. Usun ja tean, et olen oma tegevusega eeskujuks mitmele kolleegile. Selle info olen saanud igakevadiselt arenguvestluselt koolijuhiga.
B 2.3 Õppimise ja arengu toetamine
Minu läbiviidav õppeprotsess on alati eesmärgistatud lähtuvalt kahest aspektist- omandatavast materjalist ja õppija eripärast. Arvestades, et minu õpetatavates ainetundides käivad õpilased, hoolimata nende eripäradest, alati koos, siis püüan tunni nii läbi mõelda, et tegevuses st arengus oleksid kõik õpilased. See eeltingimus seab mulle sageli väga suure väljakutse ja mõne tunni ettevalmistamseks kulub 3x rohkem ressurssi kui tunni enda jaoks. Planeerimisel on suureks abiks kujundava hindamise põhimõtted. Sügisel, kui tööga alustame, seame ühised eesmärgid ja lepime kokku hinnatavad ülesanded. Arvestan võimalusel alati õpilaste ettepanekutega. Selline lähenemine hoiab ära hilisemad probleemid, seal hulgas teismeliste protesti, et "Miks ma pean seda tegema?". Eraldi olen koostanud eesmärgid HEV õpilastele st nende võimeid ja arengutaset arvestades. Olen veendunud, et mida põhjalikum on õppeprotsessi eesmärgistamise etapp seda paremad on tulemused. Jooksvalt toetan õpilaste arengut suulise ja kirjaliku tagasisidestamise näol st kui õpilane esitab mõnda hindelist ülesannet, siis hiljemalt järgmiseks tunniks on tal tagasiside saadud. Alati annan võimaluse tulemust paremaks lihvida st tööd uuesti esitada.
Õppeprotsessi olen korraldanud nii, et kaasõpilaste ja vanemate nõusolekul on LÕK-õpilasel klassis oma tugiõpilane (kui tal ei ole juba tugiisikut). Sellest on suur abi nii lapsele kui ka õpetajale . Tavaliselt on see õpilane LÕK-õpilase sõber.
Hindamisel on suureks abiks ühiselt koostatud hindamismudelid. Neid me teema tavaliselt siis, kui on valmimas mõni mahukam töö. Õpilastele, kes tervislikel põhjustel või mõnel muul põhjusel, on palju puudunud, olen andnud videoülesandeid, mis neile väga meeldivad. (vt Tõendusmaterjal, kartulitoidud)
Õppijate arengu kohta annan tagasisidet ka õpilaste klassijuhatajale. Seda juhul, kui valmistutakse arenguvestlusteks. Läbi nende vestluste saan hiljem ise tagasisidet lastevanematelt, et kas minu õpimetoodika on vastuvõetav ja arusaadav kõigile. Vajadusel (seda on juhtunud väga harva) saan perega ühendust võtta ja oma seisukohti selgitada.
Olles ise klassijuhata, viin samuti arenguvestlusi läbi; nii õpilaste kui ka peredega. Sellele eelnevad alati põhjalikud eneseanalüüsid ning õpetajate õppemeetodite analüüsid. Koos vanematega arutame need kohtumisel läbi ja vajadusel teen kooli juhtkonnale eritoe osas ettepanekuid. Olen võtnud kontakti ka probleemse aine õpetajaga ja püüdnud teda konkreetse lapse puhul nõustada- enamasti kannab selline lähenemine vilja. Õpilase arengu jälgimiseks olen koostanud igale õpilasele õpimapi, mis sisaldab läbi aastate eneseanalüüse, arenguvestluste kokkuvõtteid ja erinevaid teste ning mille õpilane saab 9.kl lõpus endale.
E-õppe perioodil (2020 märts-juuni) viisin Google Forms´i abil 2x läbi õpilaste toimetuleku testi. See võimaldas jooksvalt olukorrast aru saada ja võimalikult kiiresti viia töösse sisse muudatusi. Jagasin tulemusi oma kolleegide ja kooli juhtkonnaga. Sain tagasisidet, et nendest testidest oli abi; õpetajad vähendasid koduste tööde mahtu ja õpilased tulid paremini toime.
Klassijuhatajana olen pidanud klassi kui grupi arengut juhtima. Näiteks on oluline erivajadustega laste kaasamine klassi tegemistesse st leida neile jõukohased ülesanded, et neid kaasata. Praeguse klassiga on suureks väljakutseks olnud 6.klassis liitunud õpilane, kes saabus Soomest ja pole varem Eesti koolisüsteemis õppinud. Tänaseks saab juba öelda, et kõik on laabunud ja õpilane tunneb ennast hästi ning lapsevanem on rahul. Lisaks õpib meie klassis tugevate autistlike joontega noormees. Näiteks 6.kl, kui valmistusime KEAT laagriks, sattus tema loosi tahtel võistkonda ja oli väga õnnelik. Teades aga tema iseärasusi (ootamatult võib tegevusest keelduda) kauplesin meeskonnale ühe lisakoha, mida meile ka võimaldati. Ettevaatus oli asjakohane, sest seda lisaliiget läks meil kahel korral vaja. Ometigi sai laps vägeva elamuse ja ühistegevusse kaasatud.
Õppija arengut arvestades olen ellu kutsunud alates 2013.a kitarriringi neile, kellel huvi pillimängu vastu tekkis ja säilis pärast klassitunde. Ringis osalevad õpilased 4.-8.klassini. Grupp ei ole suurem kui 10 õpilast ja võimaldab õpetamisele individuaalsemalt läheneda. Vt foto (kitarriringi õpilased kevadpeol).
Õpilase arengut toetab õppeprotsessi mitmekesistamine- kooliüritused ja koolivälised tegevused. Siinkohal toon mõned möödunud õppeaasta näited:
Projekt "Peakokk koolis"- eesti toidu tutvustamine
Ans Põhja-Tallinn- räppmuusika tutvustamine
Kohtumine lastekirjanik Mika Keräneniga
Mondo veebitund- Kultuuriline mitmekesisus- islam
Karjääripäev- lapsevanemad kohtuvad õpilastega ja tutvustavad oma erialast karjääri
Erasmuse projekt- Parantsusmaa, Kreeka ja Eesti märgalad
Ettevõtlusõpe- loodusturism III kooliastmele
Tõendusmaterjal:
Ühiselt püstitatud õpieesmärgid, 7.kl- esitlus
Kodutöö Sügise sünnipäevaks- kartulitoidud
E-õppe tagasiside- Google Forms´i test 7. klassis
Mõistekaardi hindamismudel 7.kl
Ans Põhja-Tallinn Tori Põhikoolis-foto
Loodusturism/ettevõtlus Tori vallas-foto
Erasmuse projekt- 4 videot
Komisjoni küsimused:
· Kirjeldage teie poolt rakendatavaid rühma ja õppija õpivajaduste analüüsimise meetodeid ja teoreetilisi aluseid. Tooge näide omandatud teadmiste jagamisest kolleegiga.
· Kirjeldage klassi/rühma reeglite väljatöötamise protsessi koostöös õppijatega (käik, ettetulnud probleemid, nende ületamise võimalikud lahendused), reeglite rakendamisest oma igapäevatöös.
Vastused komisjoni küsimustele:
Õppijate õpivajaduse aluseks on õppekava. Sellest lähtuvalt koostan tööplaanid (arvestades ka õppijate erisusi) nii muusikas kui ka käsitöös. Ära ei saa unustada ka klassijuhata tegevuse töökava, sest just üldpädevusi toetavat tegevus saab väga edukalt läbi viia klassijuhatajatundides ning klassi- ja koolisündmustel. Töökavad teen perioodide kaupa ning iga uue perioodi eel vaatan eelmise hooaja omad üle ja viin õpilaste tasemest ning eripäradest lähtuvalt sisse muudatused ja ka IKT-alased uuendused ning täiendused. Saades uue klassikomplekti, vestlen eelnevalt klassiõpetajaga, et veidi aimu saada klassi üldisest õpihimust ja olen saanud ka kasulikke näpunäiteid erivajadustega laste kaasamiseks õpiprotsessi ning nende arengu iseärasustest. Juba esimese perioodiga saab selgeks, millised on nii grupi kui ka üksikute õppijate õpivajadused ja motivatsioon. Klassijuhatajana olen pidanud klassi kui grupi arengut juhtima. Näiteks on oluline erivajadustega laste kaasamine (kaasava hariduse kontseptsioon) klassi tegemistesse st leida neile jõukohased ülesanded, et neid kaasata. Praeguse klassiga on suureks väljakutseks olnud 6.klassis liitunud õpilane, kes saabus Soomest ja pole varem Eesti koolisüsteemis õppinud. Tänaseks saab juba öelda, et kõik on laabunud ja õpilane tunneb ennast hästi ning lapsevanem on rahul. Klassis õpib ka üks väga tugevate autistlike joontega poiss. Läks mitu aastat tema tundmaõppimiseks ja alles pärast Ivica Mägi autismikoolitust suutsin lahendada probleemi, miks ta aeg-ajalt keeldub klassitundi minemast. Jagasin oma teadmist kõigi kolleegidega, kes noormehega töötavad. Sellest oli edasises suhtluses nii poisi kui ka vanematega, suur abi.
Klassijuhatajana kogun iga arenguvestluste perioodi eel kõigilt õpetajatelt laste kohta kokkuvõtted st nende edusammud ja arengukohad. Samuti hindab laps ise minu koostatud küsimustiku põhjal enda arengut. Vt (näide1, näide2) Vanematega kohtudes arutame need koos lapse ja vanemaga läbi ning seame järgnevale perioodile uued sihid.
Õpimotivatsiooni hoidmiseks ja tõstmiseks püüan õpilastesse sisendada õpivajaduse mõistmise oskust- lapsel peab säilima uudishimu uute teadmiste järele ja üsna sageli tuleb selgitada, miks või millise kaugema eesmärgi saavutamiseks me mingit oskust omandame- seda nii muusikas (näit noodiõpetus) kui ka käsitöös (näit töövahendite õige st ergonoomiline kasutamine). Positiivne ja julgustav õhkkond klassitunnis ning ka väljaspool seda, on õpihimu hoidmiseks väga oluline. Näit on meie koolis väga tavaline, et õpilased koovad/ heegeldavad vahetundidest kooli koridorides või vahest ka vargsi mõnes ainetunnis, kui tunniülesanne on täidetud ja tekkib vaba moment. Õpivajaduse analüüsimiseks kasutan peamiselt kujundava hindamise põhimõtteid (Vt koolituse materjalid): 1) enesehindamist perioodi lõpus ning mahukamate tööde puhul olen koostanud mõned küsimused, millele vastates nad saavad aru, kui hästi on teema omandatud ja millised võiksid olla uued eesmärgid, 2) õpimapi koostamist (4.kl muusikas)- õpimapp sisaldab ootusi ainele, eesmärke, töölehti, omaloomingut, hindamismudeleid, perioodi lõpus eneseanalüüse); 3) loovülesandeid vastavalt õpilase või grupi arengutasemele (näit e-õppel olles muusika loomine veega täidetud klaasidega- muusikat lisaks õppivad lapsed mängisid ja salvestasid enda valikul ühe lastelaulu; teised võisid improviseerida); 4) hindamismudeleid enese ja kaaslaste hindamiseks (Vt näidis)- võimaldab nii ennast kui ka kaaslasi adekvaatselt hinnata ja märgata, millisel tasemel oma õpiteel olen. Kasutades hindamismudeleid juba üle 5 aasta olen märganud, et õpilased hindavad ennast järjest adekvaatsemalt; ei ole märgata pidevat ala- või ülehindamist ei enda ega klassikaaslaste puhul.
Oma hindamismudeleid olen jaganud (arutades läbi, kuidas need toimivad ja mida oleks vaja ainest lähtuvalt muuta) noore alustava kolleegiga(mentorina) ning ka mõne teise muusikaõpetajaga (oma majas kui ka väljaspool seda).
Näide grupireeglite väljatöötamise protsessist koostöös õppijatega.
Iga perioodi alguses tutvustan klassile teemasid, mida hakkame uurima. Seejärel pakun välja meetodid teadmiste omandamiseks, mille hulgast valime 1-2 sobivamat (demokraatliku hääletamise teel). Kui hääled jäävad 50:50, siis kasutame mõlemat varianti. Seejärel lepime kokku, kuidas ja millal toimub hindamine. Kas tunnitööde hindamise koondhinne, väiksemate lõikude kaupa teadmiste kontroll või üks suurem kontrolltöö? Kas iseseisev loovtöö või paaristöö? Kas koostatud esitlus antud teemal või mõistekaart? Enesekontrolliks- kas koostatud valikvastustega test learningapps.org keskkonnas või õpetaja koostatud kordava testi lahendamine ( näit Kahoot). Uue asjana on lisandunud IT- vahendite kasutamine õppeprotsessis (Opiq.ee , moodle.hitsa.ee). Kogemus näitab, et kui reeglid on esimestes tundides põhjalikult läbi räägitud, siis erilisi probleeme ei tekki. Vahel tuleb neid ainult meelde tuletada.
Teine, väga selgelt kokkulepitud reeglitega sündmus on igaaastane klassiöö. Kuna õpetaja viibib koolimajas üksi, koos kõigi oma klassi õpilastega (10-20 õpilast), siis lepime kokku nn päevakava ehk siis öökava ja erinevate lõikude eest vastutavad õpilased (mängud, söömine, magamismadratsite toomine/viimine, välisuste kontroll, tegevused spordisaalis, arvutis jne). Kui tegevused ja reeglid on paigas, sujub kõik ladusalt.
Õpetamine; komisjoni küsimused:
· Kirjeldage õpperühma õpivajaduste arvestamist ja õppekavas fikseeritud õpiväljundite saavutamist illustreerides neid näidetega isiklikust praktikast. Analüüsige kogemuse jagamise tulemuslikkust endale ning kolleegidele.
· Kuidas arvestate grupi arengufaase klassi juhatamisel?
· Analüüsige vähemalt kolme oma töös kasutatavat meetodit ning kirjeldage vähemalt kolme rutiinset toimingut.
· Palun kirjeldage kuidas juhendate kolleege õppijaid toetaval tagasisidestamisel ja hindamisel?
Vastused komisjoni küsimustele:
Õpperühma õpivajaduste arvestamine. Näide.
Käsitöös ja kodunduses saan lapsed õpetamiseks 4.klassis. Esialgu liituvad minuga tüdrukud. Augustis, kui uus õppeaasta algab, vestlen lastest esmamulje saamiseks nende klassiõpetajaga ja vastavalt sellele korrigeerin oma tööplaani. I perioodi jooksul jälgin nende käelist arengut ja teen korrektuurid oma plaanidesse. Need, kes vajavad individuaalsemat õpetamist, kutsun tugiõppetundi ja nad saavad paari korraga asjad nii selgeks, et edaspidi on harva vaja neil lisatundi tulla. Poistegrupiga kohtun alles kevadel ja nendega õpime vaid kodundust. Selles aines on enamik poistest samal tasemel. Olen oluliseks pidanud, et alates 5.klassist saaksid poisid ja tüdrukud õppida vahetatud gruppides vähemalt 2-3 nädalal aastas. Nendel nädalatel lähevad tüdrukud tehnoloogiaõpetusse ja poisid tulevad kodundusse.
7.klassisi on traditsiooniliselt 2 kuud kestev segagruppides õpe nn projektiõpe.
Kuna c´25% käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õppemahust peab jääma projektitööle, siis oleme koolis selle korraldanud nii, et jaanuar ja veebruar tehakse 7. klassi õpilastest segagrupid ning ühiselt (koostöös) valmistatakse ette Sõbrapäeva kohvik ja töötoad. Päeva lõpus saame tehnoloogiaõpetajaga kokku ja analüüsime, kas seatud eesmärgid täitusid ning kirjutame mõtted üles, mida võiks järgmisel aastal muuta või lisada, et protsess veel tõhusam oleks. Kuna ka lapsed on päeva lõpus täitnud eneseanalüüsi lehe, siis vaatame koos ka need läbi ja püüame vastavad järeldused teha. Lisaks sellele saavad kõik 5.-8.kl õpilased 4-6 ainetundi vahetatud nii, et käsitöö ja kodunduse rühm on tehnoloogias ja vastupidi. Segagruppides õppimine toob protsessi elevust ja uusi värve. Seda kogemust oleme nüüd juba 2 aastat jaganud lõimingupäeva meeskondadega ja isegi I kooliaste võttis sellel aastal kasutusele gruppide segamise st kogu koolipäevaks moodustatakse segagrupid kõigist ühe kooliastme õpilastest.
Grupi arengufaasidega arvestamine klassi juhatamisel. Näide.
Kuna minu klass (8.kl) õpib 4 tüdrukut ja 7 poissi, siis eelmisel aastal korraldasime koos 7. kl õpilastega (kus on jälle tüdrukuid tublisti rohkem kui poisse) kooliväliseid sündmusi nii, et tegime koostöös 7. kl klassijuhatajaga ja ka lastega kokkuleppel 1 ürituse poistele (Durhtek Airsoft) ning teise tüdrukutele (SPA külastus). Mõlemad grupid said teostada oma unistuse ja sündmustega jäädi väga rahule. 7.kl õpilased on veel väga seiklushimulised; Valgeranna seikluspargi külastus pakkus tegevust nii julgematele kui ka arematele. Meelsasti ühinesid meiega ka mõned lapsevanemad ja see ei olnud laste jaoks mingi probleem.
3 oma töös kasutatavat õpetamise meetodit ning rutiinset toimingut. Näited.
1) Teemakohase probleemi püstitamine ning lahenduse leidmine lähtuvalt olemasolevatest teadmistest ja infootsimise oskuste tasemest. Tavaliselt annan uuele teemale eelnevas tunnis kodutööna otsida mingit infot, mis teemaga seotud. Seejärel räägime saadud info suuliselt tunnis läbi. Sõnastame probleemi või õpiülesande ja kaardistame infoallikate olemasolu ning hindame kriitiliselt nende sisu. Seejärel asume tööle (väga sageli kasutame tunnis sülearvuteid).
2)Mõistekaardi koostamine (olemasolevad teadmised+ uued, saadud teadmised pärast õppematerjali omandamist). Õpetaja koostatud teemat käsitleva esitluse põhjal teevad õpilased endale väikese konspekti; märksõnad. Lisavad sellel enda otsitud info ja valmistavad koos illustreerivate jooniste ning piltidega mõistekaardi. Mõistekaarte hinnatakse hindamismudeli põhjal (see on eelnevalt kokku lepitud). Vt (näide valminud tööst)
3) Semestri teemade tutvustamine, õppeesmärkide ning hindamismeetodite kokkuleppimine. Igal perioodil valmistan esimeseks kontakttunniks esitluse eesootavate teemadega. Pakun välja töömeetodid ja hindamise meetodid. Lapsed saavad ise otsustada, millised valivad. Paneme need esitlusse kirja ja vajadusel tuletame jooksvalt meelde. Vt (näidis)
Kolleegi juhendamine õppija tagasisidestamisel ja hindamisel
Vähemalt 1x aastas külastavad kõik meie kooli õpetajad kolleegide tunde. Mida vaadeldakse ja kelle tundi külastatakse, lepitakse omavahel kokku. Pärast tundi toimub tagasisidestamine- mis jäi silma, mis meeldis, mida annaks paremaks teha jne. Tavaliselt olegi valinud sellise tunni,, kus toimub hindamise tagasisidestamine. Õpin teistelt ja jagan oma kogemusi. Sellel aastal saan enda toimivaid meetodeid jagada oma menteega. Meil on toimunud juba üks kohtumine, kus oli teemaks, millist tagasisidet ja kuidas kajastada eKoolis.
Hindamisel olen soovitanud noorele kolleegile 7. klassis tunnitööde hindamiseks kasutada sümbolite süsteemi, mille ta märgib tunni jooksul tahvlile ja 1x nädalas on lastel näha, kui töökad ja motiveeritud nad sellel nädalal olid.
B 2.4 reflektsioon ja professionaalne enesearendamine
Reflektsioon on õpetajatöös igapäevaselt vajalik tegevus, sest päevad ei ole vennad ja laste käitumine ning valmisolek õppeööse sukelduda on alati erinev; ka ühe lapse puhul.
Seetõttu töötleb minu aju saadud infot igal vabal hetkel ja teeb ka plaane vastavalt ettesattunud olukorrale või lapse probleemile. Kuna tagasisidet saab ka koolijuhilt ning lapsevanematelt (arenguvestlustel) ja kolleegidelt (igapäevaselt), siis vastavalt oma oskustele ja teadmistele käib pidev reflekteerimine. Abiks selles protsessis on kogemused ja koolitustelt saadud teadmised. Jooksvad probleemid ja nende lahendamisvajadus annavad vihjeid koolitusvajadusteks. Viimastel aastatel olen vähem rõhku pannud ainealastele koolitustele ja rohkem ennast harinud kaasava hariduse prioriteete silmas pidades. Olen õppinud rohkem tundma ATH ja autismispektri häiretega lapsi ja tunnen, et igapäevaselt on nendest teadmistest märgatav abi; nii mulle endale kui ka lastele.
Hoian ennast kursis uuemate suundadega nii pedagoogikas kui ka infotehnoloogias; seda läbi IT-lahenduste (sotsiaalmeedia, grupilistid, Geenius jt) kui ka ajakirjanduse (Õpetajate Leht, Digi). Näitena toon kevadel tekkinud uue olukorra (e-õppele üleminek), kus liitusin kohe FB grupiga IKT ja muusika hariduses (admin. Aet Mikli) ning postitasin sinna enda koostatud õppematerjale ja kasutasin ka teiste omi. Hoolimata pingelisest ja kiirest ajast, suutsin liituda HITSA pakutud Moodle koolitustega ning õppisin juurde uue oskuse- Moodle kursuse loomise, mille kohe ka rakendasin (9.kl muusika). Vt tõendusmaterjal.
Sotsiaalmeedias ja koolitustel saadud ideid levitasin ka kolleegide hulgas.
Kogemustele tuginedes suudan märgata ka kolleegi muret või probleemi ja julgen ning suudan temaga vestelda ning abi pakkuda. Kuna mind ümbritsevad kollektiivis kogemustega kolleegid, siis märkan sageli nende professionaalsust ja alati ka tunnustan, kui selleks võimalus avaneb. Usun, et olen kollektiivis hinnatud kolleeg oma empaatiavõime tõttu.
Enim olen saanud aidata klassijuhatamise valdkonnas: kuidas viia läbi arenguvestlusi, kuidas korraldada klassiöid, matku ja ekskursioone jne. Mõned korrad olen pakkunud huvilistele kolleegidele mõne põneva veebilehe tutvustamist, mida oma töös kasutada. Näit padlet.com, learningapps.org ja wordart.com, kizoa.com jt
Enda koolitustelt saadud kogemusi olen alati kolleegidega jaganud.
Tõendusmaterjal.
IKT-st koolitunnis, GAG, 2015
Ohutusõppe koolitus 2018
IT-koolitus GAG-is, 2018
Supervisioon,kovisioon, coaching, 2017
Autismi olemus ja võrgustikutöö, 2019
Minu töö analüüs arenguvestluseks kooli direktoriga, 2016
Minu Moodle kursus, 9.kl muusika
Minu koostatud tööjuhend e-õppe perioodil, jagatud FB grupis
Komisjoni küsimused:
· Kuidas koostate enda professionaalse arengu kava ja määrate arenguvajaduse?
· Tutvustage teie juhendamisel läbi viidud ühte tegevusuuringut. Andke ülevaade uuringust ning analüüsige selle mõju oma praktikale.
Vastused komisjoni küsimustele:
Igal kevadel (juba üle 10 aasta järjest), kui valmistun arenguvestluseks koolijuhiga, teen tagasivaatava analüüsi möödunud õppeaasta seatud eesmärkidest ja teostuse kvaliteedist ning tulemustest. Alati lisan sinna ka oma isiklikus professionaalses arengus esinevad puudujäägid ning koolitusvajaduse. Kuna see tegevus on järjepidev, siis professionaalne areng on seda samuti.
Minu juhendamisel läbi viidud tegevusuuring.
Tegevusuuringu olen pidanud läbi viima klassijuhatajana. Saades 5.klassis klassijuhatajaks autistlike joontega noormehele, olen teda kõigepealt tundma õppinud, saamaks aru tema erivajaduse iseärasustest. Olen sõnastanud probleemi(d), konsulteerinud kolleegide ja erialaspetsialistidega. Korraldanud ümarlaudu- lapsevanem+ õpetaja, lapsevanem+ laps+ õpetaja, kooli HEV koordinaator+ direktor+ lapsevanem+ õpetaja, Rajaleidja ümarlaud, eripedagoog+ õpetaja. Kõik need kohtumised on aidanud lapse arengust ja vajadustest paremini aru saada. Olen palju ennast koolitanud ja lugenud temaatilist kirjandust. Sellisel analüütilisel uuringul ei ole lõplikku lahendust. Kuna areng on protsess, siis see veel jätkub.
Uuringu mõju igapäevasele õpetamise praktikale on suur. Viimase 3 aasta jooksul olen hakanud laste juures autistlikke jooni märkama ja neid ära tundma ning oskan paremini ennast juhtida ja tekkinud probleeme lahendada. Olen rahulikum ja tasakaalukam.
B.2.5 Nõustamine ja mentorlus
Koolis töötades nõustan õpilasi, lapsevanemaid ja kolleege. Õpilaste nõustamine on igapäevane. Seda saab ja tuleb teha nii õppeprotsessi ajal, aga ka vahetundides ja peale tunde. Teemad, milles õpilane nõustamist vajab, on seinast seina- alates botase paelte sidumisest kuni selleni, et kuidas vihaga toime tulla. Lapsevanema nõustamine toimub läbi e-kooli, kokkulepitud ümarlaudades ja arenguvestlustel. Siin on nõustamise lähtekohaks lapse toimetulek koolis ja vanemale toe pakkumine. Minu rolliks siin on osapoolte kokkuviimine ja vajadusel spetsialistide kaasamine. Kuna minu praeguses klassis õpib üks autismispektri häirega laps, siis olen seda tööd päris palju saanud teha- koostanud iseloomustusi, täitnud arengukaarti, osalenud ümarlaudades nii koolis kui ka Rajaleidjas, nõustanud kolleege jne. Samas olen ka pidevas kontaktis perega ja toetan ning nõustan jõudu mööda last.
Kolleege tuleb nõustada enamasti konkreetse lapse probleemide puhul. Mina klassijuhatajana oman kõige paremat infot lapsest, tema perest ja pere võimalustest ning seega saan siin palju ära teha. Viimased 2 aastat olen seda tööd teinud Soomest tulnud õpilase ja tema pere toetamiseks. Tänaseks võib öelda, et töö on vilja kandnud- vanem on väga rahul ja laps õpib ka headele ja väga headele tulemustele ehkki esimene aasta oli kõigile väga raske.
Nõustamiseks pean ka seda, kui koolitustelt saadud teadmisi kolleegidega jagan. Näited selle kohta on eelmise peatüki tõendusmaterjali all. Kõige rohkem olen saanud abi pakkuda klassijuhatamise teemadel- kuidas viia läbi lastevanematekoosolekut, milliseid tegevusi klassile pakkuda koolivälisel ajal, kuidas planeerida ekskursiooni, kuidas planeerida ja viia läbi arenguvestlusi jne.
Koostööd kolleegidega pean õppeprotsessis väga oluliseks. Aastaid juhin tehnoloogiaõpetuse ja kodunduse lõimitud projekti- Sõbrapäeva kohvik ja töötoad. Lisaks toimuvad meie koolis 2x aastas lõimingupäevad, kus kokkulepitud teemal moodustatakse aineõpetajate grupid (2-3 õpetajat ja/või inimene väljastpoolt kooli), segatakse kooliastmete kaupa õpilased ja organiseeritakse tegevusi kogu õppepäeva jooksul. Ei jäänud see tegemata ka eriolukorra ajal. Päeva teema oli Kreeka (Erasmuse partner) ja mina tegin koostööd inglise keele õpetajaga. Suureks väljakutseks koostöös kolleegide, õpilaste ja vanematega on Erasmuse projektis osalemine. Kahjuks on asi tänu pandeemiale pooleli jäänud ja tõenäoliselt katkeb.
Kokkuleppel koolijuhiga alustasin algaval õppeaastal noore matemaatikaõpetaja toetamist mentorina. Kuidas see õnnestub, seda näitab aeg.
Meie koolis alustas tööd Kaidi Vabrit; noor matemaatikaõpetaja, kelle menoriks mind kooli poolt määrati. Toimunud on esimene kohtumine ja mentorite veebipõhine koostööpäev. Selle tulemusena sain teada Noored Kooli õpetaja baasoskuste mudelist. Uurisime seda koos ja täiendasime. Tulemust vaata tõendusmaterjali all.
Tõendusmaterjal.
Lõimingupäev- Kreeka- kava ja valminud töö näide
Arenguvestluste kokkuvõte, 2018
Sõbrapäeva töötoad, 2020
Noored Kooli õpetaja baasoskuste mudel ja analüüs pärast tunnivaatlust (põhi)
Koostöö ja juhendamine, komisjoni küsimus:
· Palun tooge näiteid kolleegide edusammude märkamisest ja tunnustamisest.
Vastus komisjoni küsimusele:
Näiteid koostöö kohta kolleegidega olen toonud juba eelmiste peatükkide all. Siinkohal toon mõne näite, kuidas olen kolleege märganud ja tunnustanud.
Märkan kolleegide pingutusi, vahvaid ideid ja mõnusat suhtlemist lastega igapäevaselt, aga eriti lõimingupäevadel. Tunnustan neid igal võimalusel nii suuliselt kui ka kirjalikult. Näiteks pärast minu juhitud ja kolleegidega koos korraldatud eelmise aasta jõulupidu tegin kõigile peaosalistele, kellest 2 olid kolleegid ja üks 9.kl poiss, ise kootud käpikud ja sokid. Olen pärast õnnestunud sündmust ka Messingeri vahendusel tunnustust jaganud. Ise arvan, et olen väga tähelepanelik kolleeg ja tuge pakkunud erinevates olukordades. Lisaks olen mitmeid kordi kooli õppenõukogudes esitanud kolleege tunnustuse saamiseks nii kohalikul kui ka maakondlikul ja vabariiklikul tasemel. Minu esitatud kandidaadid on mitmeid kordi tunnustusi saanud. Näit. tantsuringide juhendaja ja eesti keele õpetaja viimastel aastatel.
B.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus
Viimased 4 aastat olen kuulunud aineõpetajate esindajana oma kooli juhtkonda. Sellega seoses olen osaline kõigi kooli arengut suunavate dokumentide koostamisel (sh arengukava), aga ka kõigi ürituste ja ettevõtmiste korraldamisel ning läbiviimisel. Möödunud õppeaasta suurimateks väljakutseteks olid kooli sisekorraeeskirjade väljatöötamine (pandeemia tõttu on see kooli hoolekogu poolt veel kinnitamata), Erasmuse projektis osalemine, kooli 145. aastapäeva ürituste planeerimine ning läbiviimine ja e-õppe korraldamine (iganädalased veebikoosolekud). Igaaastaselt tegeleme eelarve kokkupanemisega, ürituste plaani kinnitamisega, uute töötajate valimisega jt jooksvate probleemidega. Pean ennast aktiivseks juhtkonna liikmeks st pakun välja ideid ja võtan vajadusel korraldamise enda peale. Näiteks kooli sünnipäeva korraldamisel vastutasin aktuse läbiviimise eest. Toetan alati innovaatilisi ideid ja julgustan kolleege nendega kaasa tulema. Näiteks aktuseks kutsusin kokku vilistlaste bändi, mis on meie kooli ajaloos esmakordne. 2 aastat tagasi liitusin koos oma klassiga eTwinninguga ja tegin seda meie koolis esmakordselt. Sellel õppeaastal; e-õppe perioodil, võtsin esimesena meie koolis kasutusele õppetöö läbiviimiseks Moodle keskkonna ning kavatsen uuel õppeaastal sellega jätkata. E-õppe perioodil algatasin lapsevanematele tänuvideo koostamise projekti.
Pidevalt kohandan ka õpivara, kasutades oma IKT-alaseid oskusi ja tehnilisi võimalusi ning koolitustel saadud teadmisi.
Uueks oskuseks eelmisel õppeaastal sai Zoom.us keskkonnas veebitunni, veebikoosoleku ja veebiarenguvestluse läbiviimine. Kõiki neid oskusi kavatsen kasutada ka edaspidi, sest tänapäeva elukorraldus ei võimalda alati lapsevanemal kohale tulla või siis õpilastel kontaktõppes õppida.
Kuna koolis hakkab uuest õppeaastast tööle haridustehnoloog, siis on õnneks oma plaanide läbiviimisel ka tugi olemas.
Minu õpetatavad ained koolis on muusika ja käsitöö ning kodundus- seega on tegemist loovainetega ja loometegvus toimub tunnist tundi ning päevast päeva. Kooridega tegelemine on loovusele samuti suureks väljakutseks, sest 45 min järjest laulda on tänapäeva lapsele suur väljakutse.
Loovust saab rakendada ka klassiga tegevuses. Näiteks ürituste kavasid välja mõeldes. Möödunud õppeaastal korraldasin III kooliastme jõulupidu ja pean ütlema, et teismeliste kaasamine ja motiveerimine on loovusele suureks väljakutseks. Töö kandis aga vilja- 100% õpilastest osalesid ja seejuures aktiivselt. Ise mõtlesin välja näidendi ning kaasates teisi klassijuhatajaid leidsime peaosalised (ka kolleegide hulgast!) ning rakenduse kogu klassile. Vt fotosid tõendusmaterjalis.
Tõendusmaterjal.
Muudatused kooli kodukorras
Tori Põhikooli arengukava 2018-2020
Tänuvideo lapsevanematele
Minu loodud kursus Moodle keskkonnas
Tori kool 145- vilistlaste bänd- foto
Komisjoni küsimused:
· Mida peate oluliseks kolleegide professionaalse arengu toetamisel?
Vastus komisjoni küsimusele:
Pean oluliseks, et kolleeg ei oleks vaid aineõpetaja. Olen märganud, et need õpetajad, kes on rohkemat st tegelevad lastega ka väljaspool tundi, on õpilaste poolt hinnatumad. On oluline, et õpetaja suudaks omandada ka uusi oskusi. Näit kehalise õpetaja õpiks märgviltimist või loodusaineteõpetaja teeks endale ise rahvarõivad. Seepärast olengi osalenud TÕN-i raames ka kolleegide koolitamisega- õpetanud kangast prossi valmistama, vildi-seepi valmistama, kitarri algõpetust jagama jne. Eelmised 2 aastat juhendasin rahvarõivaste valmistamise ringi koos Juta Perteliga, mille töös osales mitu kolleegi. Väga kasulik on õpetajal õppida uusi asju, siis ta ei unusta, mis tunne on olla õpilane. Minu julgustamisel on mitmed õpetajad võtnud end kokku ja atesteerinud end vanemõpetajaks (kahjuks teisele ringile ei ole soovitud minna). Ühe kolleegiga veenmisprotsess alles käib!
Teadustegevuseks saan pidada oma tütre Hanna Rätsepa juhendamist (mitteametlikult) ülikooli lõputöö koostamisel. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledźi lõputöö teemal "Kaasava hariduse mitmetahulisus Tori põhikooli näitel" on minu kaasabil valminud ja saavutas kaitsmisel tulemuseks "A". Töös väljatoodud seisukohti jagasin ka kooli juhtkonna ning oma kolleegidega. Tööga seoses tekitasin kollektiivis elavat arutelu nii mitmelgi korral ja innustasin lugema teemaga seotud kirjandust ning osalema vastavateemalistel koolitustel.
Tõendusmaterjal.
Rätsep, Hanna; Kaasava hariduse mitmetahulisus Tori põhikooli näitel, lõputöö, 2019, Tartu Ülikool, Pärnu kolledź
B 2.7- Juhtimine
B 2.7-1 Organisatsiooni juhtimine- kuulusin 3 viimast õppeaastat (2017-2020) aineõpetajate valitud esindajana kooli juhtkonda. Sellega seoses olen olnud kõigi kooli arengut ja sisulist tegevust suunavate otsuste taga. Pean ennast aktiivseks kaasamõtlejaks, ettepanekute tegijaks ja planeeritud muudatuste või igapäevaste tegevuste eestvedajaks.
Tõestusmaterjal
Tori Põhikooli direktori käskkirjad:
B 2.7-2 Algatab projekte või arendustegevusi, lähtudes haridusvaldkonna arendusvajadustest - esmakordselt liitusin oma klassiga eTwinningu projektiga "Pride of Place", kus meie partnerkooliks oli Glengurt National School Iirimaalt. Olen oma koolis esimene ja seni ainus kes seda on üritanud.
Tõendusmaterjal
Minu klassi blogi- sissekanne 30.10.2018
Projekti tutvustav esitlus
B 2.7-3 Juhib aine-, kutse- ja/või erialaühendust, võrgustikku või õpikogukonda organisatsioonis, piirkonnas.
2018 sügis-2019 kevad juhtisin kogukondlikku Tori kihelkonna rahvarõivastest huvitatute klubi "Sätime ennast säravaks"- klubis oli üle 10 aktiivse liikme ja rahvarõivaste valmistamist juhendas Juta Pertel. Kogu korralduslik pool oli minu peal st ruumide otsimine, reklaam, liikmemaksud, õppematerjalide printimine, kohvipausid, vajaminevate materjalide tellimine, õmblusklassi ettevalmistamine jne. Hetkel tegutseb sama nimega FB gupp, millel on 29 liiget. Igaüks nokitseb kodus omaette ja Juta Pertel annab nõu läbi veebi.
Tõendusmaterjal
Fotod meie kogunemistest ja hooaja lõpetamisest:
Komisjoni küsimused:
· Palun kirjeldage ühe projekti/õpikogukonna juhtimise protsessi: kuidas olete kavandanud tegevusi ja planeerinud ressursse, komplekteerinud meeskonna, motiveerinud, jaganud vastutust ja ülesandeid, analüüsinud ja reflekteerinud tulemust?
Vastused komisjoni küsimustele:
Aastatel 2018-2019 juhtisin Tori kihelkonna rahvarõivaklubi "Sätime ennast säravaks". Aastal 2014 andsin korduvtrükina välja raamatu Tori kihelkonna rahvarõivastest. Sellega seoses viisime läbi piirkonnas 5 esitlusüritust ja hilisemad 4 aastat märkasin, et inimesed pöördusid aegajalt minu poole küsimustega rahvarõiva valmistamise kohta. Kui tutvusin Juta Perteliga, kes on rahvarõivaste valmistamise spetsialist, oli otsus küps, teeme klubi ja saame uhkelt minna 2019.a juubelilaulupeole. Tegin väikese üleskutse ja avaldasin selle Tori valla lehes. Esimesele kokkusaamisele tuli 15 huvilist. Aasta jooksul oli järjepidevalt kohalkäivaid liikmeid 10. Kuna rahvamajas oli liiga pime ja ei olnud ka piisavalt vajalikke töövahendeid, siis kolisime oma klubi koolimajja. Korralduslik pool (liikmemaksu kogumine, info jagamine FB grupis, paljundamine, kohvipausid, seelikukanga tellimine jne) jäi minu kanda, sisulist poolt vedas Juta Pertel. Saime kokku 1x kuus. Klubi liimemaks oli 5 eurot kuus ning sündmus kestis 2-3 tundi. Tehti erinevaid asju, kuid oli ka üks liige, kes tegi täiskomplekti Tori rahvarõivaid, millega käis vallavalitsuse korraldatud vastuvõtul, kui võttis vastu Kauni kodu tiitli. VT foto.
Teisel aastal kolis klubi Viira külamajja ja hakkas koos käima vajaduspõhiselt. Sellest hetkest andsin juhtimise üle külamaja perenaisele. Mõned korrad saadi veel kokku. Tänaseks päevaks käib suhtlus ja nõustamine vaid FB grupis. Kokkusaamisi enam ei korraldata.
Analüüsidest meie tegevust ja põhjuseid, miks tegevus jäi lühiajaliseks, arvan, et olime alguses liiga intensiivsed ja õhinat täis. Meid kannustas tähtaeg (laulupidu), aga mitte tegevus ise. Kuna palgatöö seadis ka rohkelt uusi väljakutseid, siis taandusin. Mõistan, et klubi peab vedama tõeline aktivist. Minul selleks energiat ei jätkunud.
B 2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine
Alanud õppeaastal toetan mentorina alustavat õpetajat Kaidi Vabritit, kes asus meie kooli matemaatikaõpetajana tööle Noored kooli projekti raames. Osalesin menorite veebikohtumisel ning sain sellelt palju häid mõtteid, kuidas alustavat õpetajat koolipoolselt toetada. Kohtun Kaidiga igal neljapäeval, kui meil on mõlemal tunnivaba aeg. Olen saanud teda juba veidi nõustada ja ta jagab minuga meelsasti nii muresid kui rõõme. Meie koostöö laabub kenasti.
Tõendusmaterjal
Komisjoni küsimused:
· Kuidas annate mentorina tagasisidet ja teete ettepanekuid pedagoogilise praktika arendamiseks?
· Esitage konkreetne näide ühest teie poolt korraldatud koolitusest, ideest teostuseni.
Vastused komisjoni küsimustele:
Minu ametlik mentorikogemus on alles 3 kuud pikk. Kui osalesin Noored kooli projekti mentorite veebiseminaril, sain näpunaiteid, kuidas menteed toetada. Nendest soovitustest olen ka lähtunud- iga tööpäeva jooksul leian 10-15 min, et tema klassist läbi astuda ja noore õpetaja olekust ning suhtlemisest aru saada, milline on tema emotsionaalne seisund. Kas ta on optimistlik, rõõmsameelne, innukas või väsinud, näost hall ja tüdinud? Vargsi olen õpetajate toas jälginud tema tundideks ettevalmistusi ja ka otseselt tundnud huvi tema õppemeetodite vastu. Olen märganud, et need on mitmekesised ja huvitavad. Kokkuleppeliselt saame 1x nädalas pikemalt kokku ning vestleme. Pärast vaheaega on meil kokku lepitud tundide külastused- tema külastab igas kooliastmes ühe õpetaja tundi ja mina külastan tema tundi. Otseselt olen menteed nõustanud e-Kooli osas, tunnireeglite kokkuleppimise osas ning vanematele märkuste või teadete saatmise osas.
Minu korraldatud koolitus ideest teostuseni.
Koolitusi kolleegidele olen viimase 5 aasta jooksul korraldanud mitmeid. Enamasti on need olnud IKT valdkonnaga seotud või loovtegevusega. Tutvustan aga hoopis koolitust, mille viisin läbi pärast enesetäiendamist 2017.a kevad-suvel. Nimelt õnnestus läbida supervisiooni, kovisiooni ja coachingu koolitus Pärnus. See oli nii innustav ja motiveeriv, et augustis esimesel kogunemisel kolleegidega tutvustasin koolitusel läbitud teemasid kogu pedagoogilisele meeskonnale. Leppisin selle varasemalt direktoriga kokku, hankisin vajalikud töövahendid ja tehnilised vahendid. Mõned koolituselt saadud nipid tegime ka praktiliselt läbi. Näiteks, kuidas korraldada mõttetalguid nii, et kõik osalejad saaksid kaasatud ning kuidas õppida ise ja aidata õpilastel aega planeerida ja tegevusi tõhustada.
Esitlus, mida koolitusel kasutasin.
B 2.9 Metoodika ja õpivara arendamine
Seoses koroona pandeemiaga riigis ja kehtestatud eriolukorraga kasutasin võimalust enda koolitamiseks HITSA poolt. Mitme koolituse käigus valmis erinevaid õppematerjale.
Õpilugu Rockmuusika stiilid, 8.kl- töö on salvestatud E-Koolikotis ja saavutas auhinnalise koha HITSA kevadisel konkursil
HITSA Moodle kursuse loomine. Minu kursus- Eesti muusikalugu 9.klassile. (Kursus ei ole hetkel aktiivne, sest 9.kl kasutab seda III õppeperioodil). (Külalisjuurdepääsu parool on Tori)
Komisjoni küsimused:
· Palun analüüsige metoodikaid õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamiseks ning õppimise toetamiseks, arvestades haridussuundumusi ja tuginedes kaasaja pedagoogilisele teadmusele.
· Kuidas olete levitanud oma koolis uusi metoodikaid?
Vastused komisjoni küsimustele:
Olen teadlik, et tõhus õppimine toimub õppija arengutasemest ja õpivajadusest lähtuvalt. Selleks, et anda tunnis võimalus kõikidele õppijatele õppimiseks, kasutan erinevaid õppemeetodeid. Kasutan interaktiivset loengut, näitlikustamist, teen rühmatöid, praktilist harjutamist, mängime interaktiivseid mänge kasutades veebikeskkondi, nutiseadmeid jne. Kuna õpetan loovaineid, siis mul on erinevate metoodikate kasutamiseks väga palju võimalusi. Näiteks praktilistes kokandustundides esitan probleemküsimusi ( Kas panna 300 g hakkliha kohe pannile või tükkide kaupa? Kui sul ei ole mõõteriistu, siis millega saad mõõta 200 ml kogust vedelikku? jne). Loon oma tundides pidevalt elulisi seoseid ja toon näiteid ning innustan ka õpilasi näiteid tooma. Individuaalne lähenemine on igapäevane ja harjumuslik. Arvestades haridussuundumisi ehk siis kaasava hariduse põhimõtteid, pean väga oluliseks luua ka HEV õpilasele toetav tugisüsteem klassitunnis, sest minu ainetes üksühele õpet ei toimu. Selleks on HEV lapsel klassis olemas toetav õpivahendite komplekt või lisaülesannete mapp. Rühmatöödes saab laps valida endale jõukohase ülesande või siis on kaaslastele rühmajuhiks. Sotsiaalsete oskuste arendamiseks kasutan rühmatöösid, praktilist tööd, meeskonnatööd. Õppijad saavad üksteist aidata ja toetada ning anda üksteisele tagasisidet (näit Sõbrapäeva kohvikuprojekti analüüs). Olen väga suur õuesõppe pooldaja. Käies oma klassidega mitmeid kordi aastas erinevatel matkadel ja väljasõitudel, olen märganud, kui suurte loodusalaste teadmistega on minu klassi erilisemad poisid. Õues on tulnud esile nende tarkus ja lai silmaring. Sama kogesin, kui meeskonnaga Kaitse enda ja aita teist laagris olime. On ilmselge, et laste arengu- ja õpivajadused avalduvad erinevates olukordades, mitte ainult klassitunnis.
Uute metoodikate levitamine oma koolis
Eriolukord pandeemia tõttu sundis kiiresti kohanema nii õpilasi kui õpetajaid. Kiirmeetodil sai ise ennast selles valdkonnas arendatud ja sellega seoses õppisin looma oma Moodle kursust ning olen tutvustanud seda ka teistele, kui ühte alternatiivset õpikeskkonda.
E-koolikotti esitasin ühe õpiloo, mis on mõeldud 8.kl rockmuusika teemadega tutvumiseks.
Läbi veebikohtumise õpetasin kolleegidele, kuidas Padleti seina kasutada ideede kogumiseks ja ülekoolilise stiilipäeva fotode postitamiseks ning lemmikmuusika tutvustamiseks. (padlet.com- 7.-9.kl lemmikmuusika).
Olen suur matkade ja õuesõppe pooldaja-matkad, orienteerumismängud, seikluspargid jt. Võimalusel kaasan oma klassi juurde ka mõne teise klassi, kuna minu klass on väike.
B 2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine
Koostöös HEV koordinaatoriga olen koostanud individuaalse arengu jälgimise kaardi ühele enda klassi õpilasele (autistlike joontega õpilane, 8.kl) ning täidan seda regulaarselt. Samas jälgin ka, et teised aineõpetajad seda täidavad. Lisaks täidan regulaarselt teiste klasside õpilaste (c´20 õpilast) individuaalse arengu jälgimise kaarte. Suudan oma ainetes märgata õppeprotsessis teistest eristuvat õppijat ja toe vajadust ning tegutsen vastavalt olukorrale st koostöös osapooltega selgitan välja individuaalsed õpivajadused (lapsevanem, Rajaleidja spetsialist, HEV koordinaator, klassijuhataja). Püüan kujundada vastavalt õppija vajadustele ja arengule õpikeskkonna tagades õpitoe (näit tugiisik) ja eduelamuse. Kõik erituge vajavad õpilased õpivad minu ainetundides ( muusika ja käsitöö ning kodundus) koos klassiga. Teen regulaarselt koostööd õppe kohandamisel ja rakendatud tugimeetmete efektiivsuse analüüsimisel nii tugispetsialistide kui ka kolleegide ja lapsevanematega. Nõustan ning juhendan lapsevanemaid ja kolleege õppija toetamisel õpiprotsessis. Näit kohandasime koos tehnoloogiaõpetajaga erivajadusega lapsele eraldi oma töövahendite ja turvavahendite kasti. Mõnda aega see toimis. Pärast poole aasta pikkust koolist eemalviibimist on vaja teemaga uuesti tegeleda.
Samuti olen teinud nii HEV koordinaatorile kui ka haridusasutuse juhile ettepanekuid õppekorralduse muutmiseks lähtuvalt tuge vajavate õppijate vajadustest. Näiteks leppisime perega kokku, et õppetöö kevadisel trimestril korraldatakse nii, et laps osaleb kontaktõppel 4 päeva nädalas ja 5. päev on koduseks õppimiseks.
Komisjoni küsimused:
· Palun kirjeldage, kuidas tunnete ära üldist, tõhustatud ja erituge vajavate õppijate erivajaduste liigid ja koostöös osapooltega selgitate välja individuaalsed õpivajadused?
· Illustreerige oma töös ettetulnud hariduslikke erivajadusi näidetega läbiviidud õpikeskkonna muutustest ning analüüsige nende mõju.
· Analüüsige enda praktikast lähtuvalt ühe juhtumi põhjal tööd haridusliku erivajadusega õppija toetamisest ja toetusprogrammi mõjust.
· Palun kirjeldage käitumise tugikava rakendamist oma koolis.
· Kuidas olete juhendanud õppetegevusse kaasatud isikuid (tugiisik, praktikant)?
· Kuidas olete nõustanud kolleege HEV õpikeskkonna ja õppematerjalide kohandamisel?
· Palun kirjeldage, millist õpiteed olete planeerinud enda HEV-alase oskusteabe suurendamiseks?
Vastused komisjoni küsimustele:
Sellel õppeaastal õpetan lapsi 4.-9.klassini. See on 144 õpilast kellest 40 vajavad üldist tuge, 5 tõhustatud tuge ja 3 erituge. Kuna saan õpilased endale alles 4 klassis, siis on tavaliselt juba I kooliastmes need toed määratud. Mõnel üksikul juhul on protsess pooleli. Infot saan klassiõpetajalt ja HEV koordinaatorilt ning õpilase individuaalse arengu kaardilt. Teen endale märkmeid ja töö käigus (tavaliselt jõuluvaheajaks) lisan kaardile oma tähelepanekud- millist abi pakun, kui tõhusaks see osutus ja millised on edasiminekud. 2 korda aastas vaatan arengukaardi üle ja vajadusel täiendan. Olen teadlik, et autistlike joontega lapse käitumist ei saa muuta, kui ei keskenduta tema toetamisele sensoorsete ja emotsionaalsete probleemidega toimetulekul, mida ta enamasti ei põhjusta ise, vaid mille põhjuseks on mingi muu faktor. Autistlike joontega lapse puhul märkan esmalt tema reageeringut valjule muusikale ja mürale; olen lubanud sellise lapse muusika kuulamise ajaks klassist lahkuda või kasutada kõrvaklappe. Samuti on nende sarnane joon mitte suuta kirjutada; olen lubanud kasutada kirjalike tööde tegemiseks arvutit. Kuna neil on ka teravdatud lõhnataju, siis pean väga oluliseks ennast mitte lõhnastada ja võimalusel tuulutan vahetundides alati klassiruumi. Minu enda klassi autistlikule noormehele on ka söögivahetunnil söömine probleemiks. Olen püüdnud sellele probleemile lahendust leida, aga ei ole seni head lahendust leidnud, sest vahetund on liiga lühike ja keskkond rahvarohke ning suhteliselt lärmakas. Samal lapsel oli samal põhjusel probleeme ka tehnoloogiaõpetuses. Seal lisandusid veel erinevate tööriistade kasutamise probleemid. Lahenduseks mõtlesime välja temale sobitatud vajalike tööriistade komplekti, kaitsevahendid ja põlle. Need on klassis alati kindlas kohas ja ainult tema kasutuses. See leevendas pingeid. Eritoega õpilastel on meie koolis reeglina tugiisikud ja nende kaasabil sujub laste õppetöö ladusalt. Üks õpilane on koduõppel ja käib 2x nädalas õpetajatega kohtumas ning tehtud töid näitamas ja uute teemadega tutvumas. Sellel õppeaastal on selgunud, et koolis on ka 3 psüühiliste probleemidega õpilast. Nendest üks on alles arstide ja spetsialistide tähelepanu all, 2 aga käivad taas koolis. Millist erituge nad õppetöös vajavad, on alles selgitamisel ja koostöös koolipsühholoogiga see protsess käib.
Käitumise tugikava on meie koolis rakendatud minu andmetel vaid ühele õpilasele st tunnistusele me käitumise ja hoolsuse hinnet ei märgi vaid lühikeste perioodide kaupa teeb klassijuhataja vastava kokkuvõtte ning see edastatakse lapsele ja vanemale kirjalikult, koos põhjaliku analüüsiga.
Minu õpetatavate ainete hulgas on hetkel tunnis kaasas üks tugiisik. Tema väga eraldi juhendamist ei vaja, aga nendel päevadel, kui õpilane puudub on ta siiski tunnis ja teeb märkmeid ning edastab info lapse vanemale. Kui laps jälle kooli tuleb, on ta kõigega kursis ning sulandub kergesti ühisesse õppetöösse. Mõnel korral on vaja olnud tugiisikule anda märku, et laps ei pea kõiki ülesandeid jõudma lahendada. Piisab, kui on näha, et ta on asjast aru saanud, sest see laps väsib ruttu ja teda pole mõtet ülearu väsitada.
Eelpooltoodud näide tehnoloogiaõpetuses oli näide sellest, kuidas nõustasin noort kolleegi, kui tal tekkis autistliku poisiga selline seis, et poiss ei soovinud enam tunnis käia. Pakutud lahendus toimis. Õppematerjali kohandamisel olen andnud nõu loodusainete õpetajale, et ta jaotaks teksti väiksemateks osadeks ja annaks korraga ühe osa ning laps peaks tegelema sellega. Pikk tihe tekst hirmutab last ja ta ei alustagi tööga.
Et arendada ennast HEV-lastega toimetulekul, olen möödunud õppeaastal ennast tublisti koolitanud, palju lugenud vastavat kirjandust, vestelnud eripedagoogi ja HEV koordinaatoriga; vaadanud dokumentaalfilme ja seriaale (näit Doktor Murphy). Tohutult rikastav ja arendav oli aidata oma tütrel, Hanna Rätsepal, koostada Tartu Ülikooli Pärnu Kolleźi lõputööd teemal "Kaasava hariduse mitmetahulisus Tori Põhikooli näitel". Töö käigus peetud vestlused ja arutelud kolleegide ning lapsevanematega, loetud kirjandus ("Autismi olemus" K.Veskis) ja vestlused tütrega olid väga silmiavardavad. Usun, et just see protsess pani mind teemaga põhjalikumalt tutvuma ja järjepidevalt koolitama.
B 2.11 Digipedagoogika rakendamine
Olen regulaarselt soovitanud digivahendeid nii kooli huvijuhile kui ka kolleegidele; eriti aktuaalseks muutus see e-õppe perioodil. Nõustasin ja abistasin kolleege digivahendite leidmisel, kasutusele võtmisel, ja turvalisel kasutamisel. Tutvustasin padlet.com keskkonda, kus algatasin õpetajate ja III kooliastme lemmikmuusika jagamise seina. Algatasin kolleegide tänuvideo lapsevanematele, kes e-õppe perioodil olid uskumatult tubliks toeks oma lastele.
Muusikaõpetajate FB gruppi postitasin jooksvalt enda koostatud tunde ja viitasin huvitavatele ning praktilistele veebilehtedele.
Tegin e-õppe alguses koolijuhile ettepaneku HITSA Moodle keskkonna kasutuselevõtuks III kooliastmes. Pidin sellega üksi pusima, sest siis meil veel koolis haridustehnoloogi ei olnud. Hetkel tegelen sellega 9. klassis (loodud 1 kursus) ja teen ka koostööd haridustehnoloogiga, kellele antud keskkond on samuti uus.
Tõendusmaterjal
E-õppeks sobivate tundide ideepank
Õppematerjalid e-õppe tundideks- Laulu õppimine 4.kl
Laulu õppimine 4.kl (lõiming inglise keelega)
Ballett, 9.kl- muusika kuulamine ja analüüs
5.kl kodundus, täidetud pannkoogid
Komisjoni küsimused:
· Kuidas hindate turvariske ja teete ettepanekuid nende maandamiseks?
Vastus komisjoni küsimusele:
Kuuludes koolijuhtkonda olen teinud ettepanekuid kooli digitaristu kaasajastamiseks ning rakendamiseks õppeprotsessis. Näitena saan tuua, et olin esimene, kes võttis kooli jõulupidudel klassi kavades kasutusele digitaalseid lahendusi- videolõigud etteastete vahel, eelnevalt salvestatud lavastused looduses või piirkonna põnevates paikades jne. Prantsusmaa teemalisel lõimingupäeval olime videosillas meie kooli vilistlasega, kes elab ja töötab juba aastaid Pariisis ning õppisime koos laulu Frere Jacques (Sepapoisid). Sellel õppeaastal on plaanis III kooliastme jõulupeol kasutada virtuaalset publikuhääletust (minu idee). Kuidas see meil õnnestub, see on hiljem näha. Minu ettepanekul sai muusikaklassi soetatud digiklaver, mis võimaldab kasutada põnevaid äppe nagu näiteks Smart pianist (laulude saateks saab lisaks klaverile valida sobiva biidi ning bändikoosseisu; saab ise sisse mängida ja salvestada fonogramme jne). Mitmeid aastaid oleme õppe-eesmärgil salvestanud laste Kaera-Jaani tantsu 5.klassis, et nad seda ise vaadata ja hinnata saaksid. Selline võimalus tõstis tublisti tantsimise kvaliteeti. Säilitan videoid mälupulgal või parooliga kaitstud tööarvutis seni, kuni lastel saab kool lõpetatud. Seejärel vaatame neid tutipäeva eelsel tunnil ja kustutame ühiselt. Ka e-õppel olles sai kodutöid vaadatud salvestistena- nii videona kui ka helifailidena. Jällegi saan öelda, et olin parimad esitused talletanud tööarvutis ja saatsin need kooliaasta lõppedes lastele. Pärast seda kustutasin failid. Selliste salvestiste tegemisest õppe-eesmärgil on igal sügisel lapsevanemaid teavitatud ja kõikides klassides on olemas lastevanemate poolt allkirjastatud kinnitus, et me võime selliseid õppemeetodeid kasutada. Piirkonna tasandil olen osalenud õpilaste piirkondlikul loovtööde virtuaalnäitusel ja olen aidanud ainesektsiooni juhil lehekülge testida ning andnud tagasisidet selle kasutamiskindluse ja toimimise kohta.
Peamiseks turvariskiks, mis koolitöös võib tekkida, pean e-kooli sisu sattumist mitteseotud inimeste kätte ja seda just siis, kui koolivälisel ajal kasutavad klassiruume võõrad inimesed (näit suveperioodil). Pean oluliseks, et klassiruumis olevatele arvutitele ei peaks võõrad inimesed juurde pääsema. Riski vähendab see, kui õpetajad kogu e-kooli sisu enne suvepuhkusele jäämist lukustavad. Aeg-ajalt tuleb ette ka lohakusest oma avatud lehekülgede jätmist arvutis lahti st teise isikuna pääsen ligi andmetele, mis ei ole minu silmadele mõeldud. Olen korduvalt pidanud sellele kolleegide tähelepanu juhtima, eriti õpetajate ühiste tööarvutite puhul õpetajate toas.