RAAMATUKOGUST‎ > ‎

Piirkonna ajaloost

Teenuse mõis ja selle omanikud
 
Järgnevalt on püütud lühidalt kokku võtta Teenuse mõisa puudutavaid sündmusi. Need andmed on pärit põhiliselt Kalev Jaago uurimusest ajaloo arhiivist. Teenuse küla ajalugu pole oseselt uuritud ja sellepärast võib avaldatus olla ebatäpsusi.  Pole kindlaid andmeid, millal Teenusele ja selle ümbrusesse tekkis esimene inimasula,  kuna selles piirkonnas pole leitud iidsete inimasulate jälgi. Teenuse mõisa omanikest on arhiivis piisavalt andmeid.
 
Esimesed andmed Teenuse külast (dorf und Stenhausen) on pärit  1456.aastast. Küla (saksa keeles Dorf) esmamainimine oli vana kalandri järgi 1.8.1456 kui vennad Winrich ja Tidrik Hoeseden`id müüsid Tolli  ja Teenuse külad vendadele Livenitele 5500 vana riia marga eest,st. umbes 21 kilo hõbeda eest. Küla ajalugu on tihedalt seotud Teenuse mõisaga, mille rajamiseks pakub H.Ligi 1539 - 1560. a. 1.8.1456.a. oli Teenuse ja Jõeääre külades 4,5 adramaad. Kuni 1536.a. kuulus Teenuse küla Tolli mõisnikele Helmhold Schwarthoffile.  Teenuse mõisnkeks enne Liivi sõda oli Wolman Treyden.  1561.a. omasid Tolli ja Teenuse mõisaid vennad Joann ja Reinhold Treydenid.  4.8.1568.a. andis Johann Treyden isalt ja emalt saadud varad üle õele Alheitile ja ta abikaasalae Heinrich Vitinghoffile. 8.6.1578.a. läänistatud palgavõla katteks Moritz Wrangelile 10.9.1588.a. läänistati Teenuse küla 5 adramaad eluaegseks lääniks Joann von  Treydenile.
1641-51.a.  omanikuks Jürgrn von Liven. 14.6.1660.a. pärandi jagamisel omandas eelmise väimees Ernst Johann Berg (1610-93) nn uue mõisa ehk Teenuse. 9.2.1688.a. mõis vabastati reduktsiooni alt. 1693.a. päris eelmise poeg majaor Otto Reinhold von Berg (1647-96). 1725 sai kaasavaraks eelmise väimees major Jürgen von Maydell (+1747).7.3.1748 vara jagamisel omandas eelmise poeg. Otto Reinhold von Maydel (1728-1789), hindamisväärtus 4000 riigitaalrit.  31.12.1792.a. vara jagamise lepinguga omandas eelmise poeg Reinhold Gottleib von Maydell (1771.1846), kuulsa kunstniku Ludwig Maydelli isa.17.3.1848.a. varajagamise lepinguga omandas eelmise poeg Julius von Maydell. 21.5.1868.a. varajagamisel omandas eelmise vend Ottovon Maydell, hindamiseväärtuseks 34300 hõberubla.  Mõis liideti loodud Maydellide mõidade fideikomissiga.  10.9.1873.a. omandas eelmise  vennapoeg Gerhard von Maydell (+1894).  27.11.1900.a. päris eelmise poeg Guido von Maydell (*1876).  31.1. 1908.a. omandas mõisa Hugo von Maydell, jäänukmõisa EW ajal pidas lõpuks Hugo poeg Olaf.
 
Peale Balti sakslaste kutsumist Sakasmaale jäi mõis kasutusse koolina, kohaliku rahva kooskäigu kohana. Mõisas  oli raamatukogu, kultuurimaja, oli aeg kui kaks korda nädalas sai kino näha. Praegu tegutseb mõisas raamatukogu, internett, tegeldakse käsitööga ja kasutatakse ruume ürituste korraldamiseks. Mõis on meie piirkonna keskus.
 Teenuse küla esmamainimine oli vana kalendri järgi
01. augustil 1456.a.
 
Andmed võetud Teenuse 555.a. juubeli ürituste mapist 2011.a., mille koosasTeenuse Külade Ühingu aktiiv.
 
Teenuse ajalugu ja tänapäeva kokku võttev lõpeb sõnadega: Teenuse küla on ja jääb, kui on jäeltulevaid põlvkondi, kes külaelu edasi viivad ja neid kes mäletavad. 
 
 Mis veel paremat olla saab! Tahvas ütleb, et nad ei ole ääramaa, vaid elavad lihtsalt ääre peal.
 
 
 
Teenuse mõisast  ja selle omanikust parun Maydellist
 
 
Teenuse mõis on seotud olnud parun Maydellide suguvõsaga. Tema perekonna fond Tartu Riiklikus Ajalooarhiivis võimaldab heita põgusa pilgu Maydellide suguvõsa minevikule ja Teenuse mõisa hilisemale perioodile.
Esimesi andmeid Maydellide suguvõsa kohta on aastast 1363, mil üks neist ostis maavalduse (krundi) Tallinnas. Järgnevad ülestähendused Maydellide kohta algavad Rootsi admirali Tõnis Maydelliga (surnud 1600.a.) Ta oli Eestimaa rüütelkonna peamees ning Maidla mõisa omanik. Tal oli kolm poega: Jürgern, Hermann ja Gert.
Jürgren oli aluspanjaks oma suguvõsa liinile Eesti- ja Liivimaal ning Rootsis. Hermanni liinkujunes välja Kuramaal ning Gerti oma Norras.
Peale Tõnis Maydelli on Eestimaa rüütlekonna peameestaks olnud ka teisi suguvõsa esindajaid.  Maydellid on olnud peaasjalikult mõisnikud, kuid on olnud ka sõjaväelasi ja muid riigiamatnikke.
Möödunud sajandi lõpul said Maydellid Senati ukaasiga paruni tiitli ja 4. detsembril 1864.a. kinnitati nende suguvõsa vapp.  Vapil on kujutatud kolm kala looklevas jões ning seitse tähte. Enne mõisade riigistamst 1919.a. oli Maydellide käes üle 20 mõisa.  Nende hulgas Putkaste, Päri, Teenuse, Tarpla, Vatla, Velise jne.
Maydellide perkonna fondis on dokument, mis kirjeldab kuidas Tallinna ringkonnakohus on otsustanud  Teenuse mõisa pärija küsimust.  Mõisaomanik  Gerhrd Maydell avaldas soovi üle anda  (pärandada) mõis oma seaduslikule õigusjärgsele - ühele kolmest pojast. Selleks võeti loosi ja see langes tema vanamale pojale Richard Maydellile.
Teatud pildi Teenuse mõisast ja selle varast annab kahe naabermõisniku poolt aastal 1916 koostatud protokoll, kus on loetud mõisa maa, mets, hooned ja muu inventar nende rahalises väärtuses.
Metsa on mõisal olnud ca 280-300 desjatiinu (1desjatiin = 1,09 ha.) Mõisa ehitistest pakub enam huvi härrastemaja.  See on kivist ehitis, sindli katusega ja tema mõõtmed on :
Pikkus 19 sülda (40,5 m)
Laius 6 sülda ja 4 jalga (ca 14 m)
Kõrgus  3 sülda ja 2 jalga (ca 7,0 m)
 
Mõis on ehitatud 1729. aastal. Seega peaks mõis olema nüüd (1997) 268.a. vana.  Oli see hoonele nurgakivi panek või valmimise aeg jääb selgusetuks.
 
Loetud on veel teisi mõisa ümber ja selle maa-alal olevaid ehitisi nagu:
Puukuur
Jääkelder
Elumajad
      * Õukondlastele  kivist ehitatud 1905.a.
      * Ehitatud 1902.a.
      * Töötajatel ehitatud 1905.a.
Hobusetall
Ait ja kuivati
Kuur majapidamistarvetele
Pesumaja
Laut karjale
Tall-laut tööhobustele
Sepikoda
Masinakuur
Veski turbiiniga
Elumaja ja kuur veskimehele
Elumaja metsavahile jne.
 kokku 75 nimetust
 
Loetletud on veel mõisa ümber asuvaid saunu ja talusid nagu : Mäe, Paisu, Kimaro, Kalda, Sõeru, Männitaguse, Sooaluse, Põdermaa, Lubjaahju, Ussimetsa, Vana-Selja, Uus-Selja jne.
 
Mõisa aia kohta märgitakse protokollis, et parunil oli:
Õunapuid 187 tk.
Pirnipuid  4tk.
Kirsse 2 tk.
Sõstrapõõsaid  50 tk.
Mesipuid 8 tk.
 
Põllumaa osas märgitakse, et mõis on külvanud:
Talirukist ja nisu ca 30 desjatiinu
Otra 25 desjatiinu
Kaera 46 desjatiinu
Ristikheina 40 desjatiinu
Kartulit 2,5 desjatiinu
Peale selle vähesel määral suhrupeeti, haljassööta ja teisi kultuure
Põllumajandusmasinate ja -riistade ning muu pisiinventari loetelust järldub, et parunil oli seda  maa harimiseks ja majapidamisse tarbeks vajalikul hulgal.
Maydellide perkonna fondis olev muu matejal (rahalised aruanded, saksakeelsed käsikirjalised  dokumendid) vajaks spetsiaalset uurimist ja seda eeskätt perfektse saka keele  valdaja poolt.
Võib arvata, et Teenuse mõis polnud mitte kehval järjel olev majand, arvestades olemasolevaid hooneid, põllutööriistu ja maa kasutamist.  Juba mets ise pidi olema küllaldane kapital maa majandamiseks.
Millised võisid olla paruni suhted oma töölistega ja muu kohaliku elanikonnaga - selle kohta  puuduvad andmed.Need olid põgused märkmed Teenuse mõisast ja tema parunist Maydellist.
 
22.06.1997.a.
 
 
Veel Maydellide perekonnast
 
Maydellide lugu algab Eestis amaetlikult 1241.a., mil Taani hindamiseraamatus on esimest korda mainitud Maidla küla Raplamaa. Juba samast aastast on teada Maydellide vapp Tallinnast.  Maidla mõisa samast kohast mainitakse esimest korda 1452.aastal ning selle omanikesks nimetatakse von Maydelle.
Üldiselt on levineud arvamus, et mõisnike nimest sai endale nime ka mõis, kuid üsna arvestatav versioon, mille järgi Maydellid polnud mitte 13. sjandil sisserännanud valitsejad, vaid kohalikud Eesti soost ülikud.
Kolmada versiooni kohaselt on Maydellide nimest ehk tõesti tuletatud Raplamaal asuva küla  ja mõisa nimetus, kuid Maydellide nimi pärineb hoopiski tänapäevase Kiviõli kandist, kus Purtse jõe äärde jääb samuti Maidla-nimeline  paik. Sõna "maidel" tähendas põhja-eesti murdes "kalakesi", mis kinnitaks justkui perkonna  Eesti pärit-olu. Ka Maydellide vapil on kujutatud oja koos kaladega.
Maydelle peetakse erinevatel andmetel suurimateks maaomanikeks Eestis. 1919.aastal kuulus selle perekonna esindajaile Liivimaal 9 ja Eestimaal 17 mõisa, millest 8 asusid Läänemaal.  Pärast Eesti Vabariigi kehtestatud maareformi säilitasid Maydellid jäänukmõisa vormis vaid Paavere Simunas, Pootsi Tõstamaal, Linnamäe Urvastes ja Teenuse Kullamaa kihelkonnas.
 
Põllumeeste perekond
 
Teenuse mõis Märjamaal on tekkinud arvatavasti 16. sjandi alguses ja on kuulunud kuni selle võõrandamiseni 1919. aastani von Maydellidele. Arvatavasti on mõis algselt ehitadud kivist vasllilinnusena, millele viitab ka saksakeelne nimekuju Stehausen, mis rahvasuus mugandades Teenuseks.  1905.aastal pistsid  marodööritsevad talupojad rahvarahutuste käigus mõisale tule otsa, kui vastupidiselt teistele mõisatele, mis samal ajal kannatada said ja mis korrastamistööde käigus oma näo kaotasid, taastati Teenuse algel kujul.  Arheloogide ja ajalooloaste jaoks on Teenuse siisni paljuski avastamata maa, sest mõisahoone keldrite all arvatakse olevat mitu veel arheloogilist kihti, ning pole võimatu, et mõis on üldse ehitatud mõne vanema kindluse kohale.
Maydellid olid Teenusel tuntud kui ettevõtlikud põllumehed, kes kohalike elanikega said üldiselt hästi läbi. Seda kinnitab ajaolu, et kui 1905.a. mõis süüdati, siis aitasid seda kiiresti kustutada ka paljud kohalikud inimesed.
Huvitav on märkida, et teine sarnane põllumajanduse edendaja Eestis oli Uexküllide perekond, keskusega Vigalas. Ka Uexküllide  perkond saab alguse 13. sajanist sakaslaste tulekuga, kuid nimekuju on pärit Liivimaalt. Maydellid lahkusid Eestist 1937. aastasl mõnevõrra segastel asjaoludel, kuid ilmselt  oli selleks ajaks poliitiline olukord juba piisavalt pinev, et mõistlikum tundus riigist lahkuda.
Viimaseks mõisaomanikuks ja jäänikmõisa pidajaks oli Richard Maydell koos poja Olaf Maydelliga.  Siis kuulus mõisa juurde 1369 hektarit maad.
 
 
 Teksti autor: Riho Laurisaar
18.detsember 2004.a.
 
 
Matsist peetakse lugu
 
Eesti vanim kivirist 1621.aastast asub Kullamaa kirikuaias. Kiviristil on kiri: "SITTA KODT MATZ".
Eesti keeli  kummaliselt mõjuvast kirjast kõneldakse rahvapärimuses järgmist.
Matz käinud suure kotiga külteel ja korjanud hobusepabulaid ning väetanud siis sellega põldu.
Matzil kasvas vägev rukis ja temast sai rikas mees.
Õige on see, et Matz oli rikas mees. Ta kinkis kirikule kroonlühtri. Matz pidi olema vaba talupoeg, muidu poleks ta kuidagi jõudnud seda kinni maksta.
Kui 1863.aastal sai Piirsalus valmis kirik, siis kingiti kroonlühter neile. Piirsalus vaadati, et vana asi ja valati ümber. Metall on säilinud.
Rahvas teab rääkida, et Matz suri katku.  Kuna ta oli rikas mees, siis leidsid mõisnikud võimalikuks  ta matta kirku juurde.
Rootsi keele asjatundjad teavad nüüd, et kiviristile on kirjutatud rannarootslaste murdes: Sitta - siin on, kodt - Jumala rahus, st.  siin on jumalarahus Matz.
 
Teenusel pidavat elama veel Matzi järeltulijaid.
 
Matzist peetakse lugu. Kiviristi juures on ikka lilli ja jõuluõhtul põleb küünal.
 
 
Riina Rohtoja
 
 
KOLHOOSIDE  AEG   TEENUSEL
 
____________________________________________________________________________________
Kolhoosi nimi                               Eksisteerimise aeg                             Ühinenud kolhoosi nimi
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Altküla                            30.05.1949-27.03.1950
Teenuse                                   märts 1949-27.03.1950                        Pioneer  27.03.1950
____________________________________________________________________________________
Urevere                                      31.03.1949-08.03.1951         
Luiste                                         18.03.1949.07.06.1950            
Sulev                                          28.03.1949-07.03.1950                        Tee kommunismile 07.03.1950
____________________________________________________________________________________
Tööliste võit                                      1948- veebr. 1950
Leninlik tee                                 03.04.1949-veebr.  1950
Ühistöö                                       08.04.1949-veebr.  1950                     Ühistöö veebr. 1950
____________________________________________________________________________________
Kalev                                            01.04.1949-09.04.1950   
Linda                                           03.04.1949-06.04.1950                       Kalevipoeg  09.04.1950
____________________________________________________________________________________
Võidulipp                                     01.04.1949-01.04.1950                       Punane  koit 
____________________________________________________________________________________
Punane koit                                 01.04.1950-14.12.1952                     Kalevipoeg 09.04.1950
____________________________________________________________________________________
Bolševik                                        04.04.1949- 1950
Külvaja                                          31.03.1949- 1950                                Tõotus
____________________________________________________________________________________
I.V. Mitšurini 
nim. 1 brigaad                             1949 -1964                                           Teenuse
____________________________________________________________________________________                      
                    
             Ühinenud kolhooside liitumine
____________________________________________________________________________________
Pioneer                               27.03.1950 -08.03.1951        Tee kommunismile
____________________________________________________________________________________
Tee
kommunismile                     07.06.1950.19.02.1963              Teenuse
____________________________________________________________________________________
Ühistöö                               veebr. 1950-20.01.1969
Kalevipoeg                           14.12.1952-20.10.1969             Sipa
____________________________________________________________________________________
Tõotus                                  1950-1958                             Sooniste sovh. Kohatu osakond
____________________________________________________________________________________
Sipa                                    20.01.1969-30.12.1971
Sooniste sovh                  
Kohatu osakond                   1958-01.01.1972                      Teenuse
____________________________________________________________________________________
TEENUSE                            01.01.1972-01.04.1990           Lahutamine kaheks majandiks
____________________________________________________________________________________
Teenuse                               01.04.1990-30.04.1993           Teenuse kolhoos lagunes taludeks
                                           30.04.1993-09.04.1999           Teenuse hoiuühistu
____________________________________________________________________________________
 
 1949. aastal moodustati nelja väikese kolhoosi ühinemisel "Tee Kommunismile" kolhooos, mis sel ajal muulus Märjamaa rajooni alla. Seoses rajoonide reorganiseerimisega 1963.a nimetati "Tee kommunismile" kolhoos ümber Teenuse kolhoosiks. Kolhoosi pindala hõlmas Teenuse, Urevere ja Altküla külasid. Viimane liitmine toimus 1971. aasta lõpuga Sipa kolhoosiga, ettepanek tuli rajoonist.
 
 
 
 
 
 
Comments