Loodus

Suurema osa riigi territooriumist hõlmab edelast kirdesse madalduv (1000 m-st 250 m-ni) Süüria lavamaa — suure S-Araabia kiltmaa põhjaosa. Lavamaalt kerkivad madalad mäemassiivid ja -ahelikud. Riigi ida- ja kirdeosas asub 250—450 m kõrgune Al-Jazirah' tasandik, mida Süüria lavamaast lahutab Eufrati (Al-Furāti) jõe org. Lääneosas paiknevat kitsast Vahemere rannikumadalikku eraldab sisealadest ‘Alawīyīni mäeahelik (Jabal Matta, 1582 m), mis idas madaldub järsult tektoonilisse vagumusse. Liibanoni piiril asuvad Antiliibanoni mäed (riigi kõrgeim tipp Ash-Shaykh ehk Hermon, 2814 m; Hajar, 2629 m) ning sellest lõuna pool Iisraeli ja Jordaania piirini ulatuv Golani kõrgendik (300—1200 m). Lõunaosas paikneb vulkaaniline massiiv Jabal ad-Durūz (Jabal al-‘Arab, 1803 m). 

Suurema osa riigi alast hõlmab väheste oaasidega Süüria kõrb (Bādiyat ash-Shām), mis maa põhja- ja lääneosas asendub kuivstepiga. Nõgudes on soolakuid ja soolajärvi. Rannikumadalik on üles haritud. Mäestike Vahemere-poolseil nõlvul kasvab makjat, kohati ka tamme- ja süüria männi salusid, idanõlvul on mägistepp. Süüria suurim jõgi on Eufrat, mis voolab 675 km ulatuses läbi maa põhja- ja idaosa. Tähtsad on ka tema vasakpoolsed lisajõed Al-Khābūr ja Balīkh ning Vahemerre suubuv Al-‘Asī jõgi. Süüria kõrbes leidub vadisid. Eufratile rajatud Al-Asadi veehoidla (630 km2) ujutas üle ligi 300 küla ja 27 300 ha viljakat põllumaad. 1970. a-il Saksa Demokraatliku Vabariigi abiga Tartūsi rajatud tsemenditehas on Vahemere rannikuala suurimaid reostajaid. Maavaradest leidub naftat, maagaasi, fosforiiti, kroomi-, mangaani- ja rauamaaki, kivisoola, kipsi ning looduslikku bituumenit. Imetajaid on 63 liiki. Kunagisest rikkalikust sõraliste faunast on vähesel määral säilinud ainult metssiga, metskitse, džeiraani ning mägi- ja dorkasgaselli. 20. saj. II poolel hävisid loodusest valge-orüks ja nuubia kaljukits. Endeemset tava-kuldhamstrit kasvatatakse lemmikloomana kogu maailmas. Linde on kohatud 392 liiki, neist näiteks kaljuiibis, mesopotaamia roolind ja seedrikoldvint on ohustatud. Roomajaid on 127 (sh. 9 kilpkonna- ja 48 maoliiki) ja kahepaikseid 16 liiki. Putukaid on ligi 1450 liiki. S-s kaitstakse kohalikke väga vanu koduloomatõuge. Süürias on 42 kaitseala.



Kliima

Suuremal osal maast valitseb lähistroopiline mandriline kliima, sajab vähem kui 250 mm/a (peamiselt talvel). Keskmine t° on jaan-s 4—6, juulis 32—34 (kohati 40) °C. Suvel puhub soe kõrbetuul hamsin, mis toob Araabia poolsaarelt liiva ja tolmu. Rannikumadalikul on vahemereline kliima (sademeid kuni 900 mm/a, keskmine t° jaanuaris 10—12, juulis 25—27 °C). ‘Alawīyīni ahelikul sajab kuni 1400 mm/a, talvel ka lund.