Mittetulundusühingu Eesti Staffordshire´i Bullterjerite Tõuühing põhikiri
I ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Staffordshire´i Bullterjerite Tõuühing, edaspidi ka Ühing.
1.2 Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Ühing on iseseisev juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest, käesolevast põhikirjast ja muudest asjasse puutuvatest õigusaktidest, seal hulgas ja kenneltegevuses ennekõike Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (F.C.I.) ja rahvusliku keskorganisatsiooni MTÜ Eesti Kennelliit (EKL) otsustest ning juhenditest. Ühingu töökeel on eesti keel.
1.4 Ühing ühendab kõiki staffordshire´i bullterjerite kasvatajaid ja omanikke vabatahtliku kuuluvuse alusel
1.5 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31.detsembril
1.6 Ühing on asutatud tähtajatult
1.7 Ühingu tegevuse eesmärkideks on:
1.7.1 Eestis elavate staffordshire´i bullterjerite kasvatajate, aretajate ja omanike ühendamine ühtsesse organisatsiooni.
1.7.2 Ühing propageerib ja aitab kaasa puhtatõuliste staffordshire´i bullterjerite pidamisele, kasvatamisele ja aretamisele Eesti Vabariigis.
1.7.3 Staffordshire´i bullterjerite aretuse koordineerimine ja edendamine Eesti Vabariigis.
1.7.4 Staffordshire´i bullterjeri tõu ja tõu aretuse kohta käiva teabe kogumine, koostamine, vahendamine ja levitamine nii Ühingu liikmeskonnale, kui ka väljaspoole.
1.7.5 Kohtunike ja kasvatajate koolitamine.
1.8 Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:
1.8.1 Korraldab kenneltegevuse alaseid kursuseid, õppusi ja seminare nii Ühingu liikmetele kui ka muudele huvilistele.
1.8.2 Korraldab koertenäituseid, võistlusi, koolitusi, teste, katseid ja muid kenneltegevusega seotud üritusi.
1.8.3 Kirjastab ja levitab oma tegevusega seonduvat, toimetab ja levitab erialalisi audio- ja videosalvestusi ning avaldab Ühingu seisukohalt olulist teavet mitmesuguste meediakanalite kaudu, sealhulgas veebileht.
II LIIKMELISUS
2.1 Ühingu liikmeks võivad olla teovõimelised täiskasvanud füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kelle huvid ja tegevus on seotud kenneltegevusega, kes juhinduvad käesolevast põhikirjast, Ühingu juhtorganite otsustest ja punktis 1.3. loetletud õigusaktidest ning tasuvad
Ühingusse kuulumise eest liikmemaksu.
2.2 Liitumine
2.2.1 Ühingu liikmed võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud (tähtajalised ja tähtajatud). Ühingul võivad olla ka toetaja-, välis-ja auliikmed.
2.2.2 Ühingu liikmeks saamiseks esitab isik Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse koos vajalike lisadega. Liitumisavaldusega koos tuleb esitada tema toetuseks vähemalt kahe Ühingu varasema liikme kirjalik soovitus, kusjuures vähemalt üks soovitajatest peab olema Ühingu asutaja või antud hetkel Ühingu juhatusse kuuluv isik.
2.2.3 Tähtajalised liikmed on need, kelle liikmelisuse on Ühingu juhatus kinnitanud ning kes maksavad liikmemaksu igal aastal.
2.2.4 Tähtajatud liikmed on need kelle liikmelisuse on Ühingu juhatus kinnitanud ning kes on maksnud liikmemaksu ette kogu oma Ühingu tegevuses osalemise aja eest.
2.2.5 Ühingu toetajaliikmeteks on füüsilised või juriidilised isikud, kes on toetanud Ühingu tegevust know-how'ga või materiaalsete vahenditega.
2.2.6 Liikmed, kellel ei ole alalist elu- või tegutsemiskohta Eesti Vabariigis, on Ühingu välisliikmed. Välisliikmetel on samuti õigus oma valikul olla vastavalt tähtajalised või tähtajatud liikmed.
2.2.7 Ühingu auliikmeks võib üldkoosolek valida iga füüsilise isiku, kes on andnud selleks nõusoleku ja kelle tegevus on toonud märkimisväärset kasu Ühingu tegevusele. Auliikmeks esitamise põhjendatud taotlusega võib Ühingu juhatuse poole pöörduda iga Ühingu liige, kelle katkematu liikmestaaž on vähemalt 5 aastat. Auliige on vabastatud põhikirjalisest liikmemaksu tasumise kohustusest.
2.2.8 juriidiline isik võetakse Ühingu liikmeks tema poolt volitatud isiku avalduse alusel juhul, kui tema liikmeskond või põhikirjaline tegevus on seotud Ühingu tegevusvaldkonnaga.
2.3 Liikmeskonnast välja astumine.
2.3.1 Ühingust välja astumiseks peab Ühingu liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4 Liikmeskonnast välja arvamine.
2.4.1 Ühingu liige, kes ei ole tasunud liikmemaksu tähtaegselt, arvatakse liikmete hulgast välja 2 kuu möödumisel liikmemaksu tasumise tähtajast.
2.4.2 Ühingu liikme võib välja arvata juhatuse otsusega, kui ta on rikkunud Ühingu üldkoosoleku või juhatuse otsuseid, jätnud korduvalt või pahatahtlikult järgimata tema kenneltegevuse kohta kehtivaid eeskirju, kahjustab oma tegevuse või tegevusetusega Ühingu või kaasliikmete mainet või tema kohta on jõustunud sanktsiooniotsus MTÜ Eesti Kennelliit või mistahes õiguskaitseorgani poolt. Liikmeskonnast välja arvamise aluseks võivad olla ka muud põhjused, eelkõige usalduse kaotus ja muu taoline.
2.4.3 Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul.
2.4.4 Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
2.4.5. Juhatuse poolt väljaarvatud Ühingu liikmel on juhatuse otsuse tühistamiseks õigus pöörduda kirjaliku avaldusega juhatuse koosolekule järgneva Ühingu üldkoosoleku poole.
2.5 Liikmeskonnast välja langemine
2.5.1 Isik langeb liikmeskonnast välja üldistel alustel:
a) füüsilise isiku teovõimetuse või surma korral;
b) juriidilise isiku lõppemisel või reorganiseerimisel nii, et uus juriidiline isik ei vasta enam liikmelisuse üldnõuetele.
2.6 Ühingu liikmeskonna arvestust peab juhatus või juhatuse poolt määratud isik.
III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1 Ühingu liikmetel on õigus osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul või delegeerida oma hääl teisele Ühingu liikmele. Otsustamisel isiklikult osalev Ühingu liige võib esindada kõige enam nelja volikirjaga otsustamisõiguse talle delegeerinud Ühingu liiget, s.t. ta saab kasutada kõige enam viite võrdse õigusega häält.
3.2 Füüsilisest isikust Ühingu liikmel, kelle katkematu liikmestaaž on vähemalt 5 aastat, on õigus olla valitud Ühingu juhtorganitesse ja ametitesse ning sealt oma kirjaliku avalduse alusel tagasi astuda.
3.3 Juriidilisest isikust Ühingu liikmetel on õigus olla esindatud ühe esindaja ja ühe häälega Ühingu üldkoosolekul.
3.4 Ühingu liikmel on õigus saada pidevat informatsiooni Ühingu tegevuse kohta.
3.5 Ühingu liikmelisuse kohta käiva arvestuse pidamiseks peab Ühingu liige teatama juhatusele oma elukoha, isikukoodi ja kontaktandmed, juriidiline isik tegutsemiskoha, registreerimisnumbri ja kontaktandmed. Andmete muutusest tuleb kahe kuu jooksul kirjalikult informeerida Ühingu juhatust.
3.6 Ühingu liikmel on õigus keelata oma isikuandmete avaldamist kolmandatele isikutele.
3.7 Ühingu liikmete kohustused Ühingu ja teiste liikmete ees peavad tulenema otseselt põhikirjast või juhtorganite (üldkoosolek, juhatus) otsustest. Üldise sisuga otsusteks loetakse juhtorgani poolt vastu võetud ja kinnitatud normatiive (eeskirjad, juhised, statuudid jne), mis
edastatakse kõigile Ühingu liikmetele üldistel alustel. Personaalsed otsused tuleb otsuses nimetatud liikmele edastada mõistliku aja jooksul kirjalikult.
3.8 Ühingu liige on kohustatud hoiduma Ühingu huvide kahjustamisest.
IV JUHTIMINE
4.1 Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, kes määrab Ühingu tegevussuunad ning delegeerib nende täitmise Juhatusele.
4.1.1 Üldkoosolek on pädev lahendama kõiki Ühingu tegevusega seotud küsimusi.
4.1.2 Üldkoosolek on otsustuspädev, kui koosolekul on esindatud vähemalt 50% liikmeskonnast kas isiklikult või volitatud esindajate kaudu.
4.1.3 Juhul, kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav hulk liikmeid, kutsutakse pärast toimumata üldkoosolekut hiljemalt kahe nädala jooksul kokku sama päevakorraga uus üldkoosolek ja see on otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete häälte arvust.
4.1.3.1 Üldkoosoleku otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui käesolev põhikiri või seadus ei nõua teistsugust hääletustulemust.
4.1.4 Korralised üldkoosolekud toimuvad mitte harvemini kui iga 12 kuu järel ja selle toimumise ajast ning kohast tuleb Ühingu liikmeid informeerida kirjalikult või vastavasisulise teatega Ühingu häälekandjas (paberkandjal või digitaalne) vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
4.1.4.1 Üldkoosoleku valmistab ette ja kutsub kokku Juhatus.
4.1.5 Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku kas Juhatuse või Ühingu liikmete otsusega, kui selle poolt on vähemalt 1/3 liikmeskonnast
4.1.5.1 Kokkukutsumine otsustatakse vajadusel Juhatuse poolt või vormistatakse Juhatusele esitatud kirjaliku avaldusena, milles näidatakse ära kokkukutsumise põhjus ja planeeritud päevakord.
4.1.5.2 Erakorralise üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teavitatakse Ühingu liikmeid kirjalikult või vastavasisulise teatega Ühingu häälekandjas (paberkandjal või digitaalne) vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist ja kutses näidatakse ära erakorralise koosoleku
kokku kutsumise põhjus ning planeeritud päevakord.
4.1.5.3 Juhul, kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv liikmete hääli, kutsutakse sama päevakorraga uus erakorraline üldkoosolek kokku hiljemalt ühe nädala jooksul ja see on otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete häälte arvust.
4.2 Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1 Põhikirja muutmine.
4.2.1.1 Põhikirja muutmise otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
4.2.2 Tegevuseesmärkide muutmine.
4.2.2.1 Tegevuseesmärkide muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.2.3 Juhatuse liikmete valimine kolmeks aastaks ja ennetähtaegne tagasikutsumine.
4.2.4 Juhatuse poolt koostatud eelmise tegevusperioodi aruande arutamine, hinnangu andmine ja kinnitamine.
4.2.5 Vajadusel revidendi või revisjonikomisjoni valimine kolmeks aastaks ja ennetähtaegne tagasikutsumine. Komisjoni liikmete arv määratakse Üldkoosoleku poolt.
4.3 Ühingu juhatus juhib Ühingu tegevust ja esindab teda kõigis õigustoimingutes üldkoosolekute vahelisel perioodil. Juhatus lähtub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest, Ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja asutajaliikmete soovitustest.
4.3.1 Juhatus on 2- (kahe) kuni 5-(viie)liikmeline.
4.3.2 Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja vajadusel kutsub ta tagasi.
4.3.3.1 Juhatuse esimees juhib juhatuse tegevust ja esindab juhatust koosolekute vahelisel perioodil.
4.3.4 Ühingu juhatus võtab oma otsused vastu juhatuse koosolekul, mis toimuvad vähemalt neli korda aastas.
4.3.4.1 Ühingu juhatuse koosolekuid juhib juhatuse esimees, viimase puudumisel üks juhatuse liikmetest.
4.3.5 Juhatuse erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 Ühingu liikmetest või revisjonikomisjon.
4.3.6 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 2/3juhatuse liikmetest. Juhatus võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, kui seadus või käesolev põhikiri ei sätesta teisiti. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
4.3.7 Juhatuse koosolekud võib korraldada istungina või muul osalistele sobival moel (telefoni-, e-posti- või veebikoosolekul või nende kombinatsioonid). Koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse taasesitamist võimaldavas vormis.
4.3.8 Juhatus võib vastavalt vajadusele asutada ja tagasi kutsuda komisjone ja toimkondi.
4.4 Juhatuse pädevusse kuulub:
4.4.1 Ühingu eelarve koostamine ning aastaaruande koostamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine
4.4.1.1 Finantsjuhtimine. Juhatuse otsuse alusel sõlmitakse lepinguid Ühingu tegevuseks vajalike ettevõtete, asutuste või spetsialistidega.
4.4.2 Ühingu komisjonide ja toimkondade aruannete arutamine ja kinnitamine.
4.4.3 Ühingu normatiivide, juhendite ja eeskirjade koostamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine ja nende kasutuskorra kinnitamine.
4.4.4 Ühingu sümboolika ja selle kasutamise korra kinnitamine.
4.4.5 Ühingu huvide kaitsmine.
4.4.6 Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine.
4.4.7 Ühingu liikmeskonna üle arvestuse pidamine: liitumisavalduste menetlemine, liikmeskonna register, liikmeskonnast välja arvamine.
4.4.8 Ühingu ürituste ettevalmistamine või selleks koostöölepingute sõlmimine, kalenderplaani koostamine ja nendest kinnipidamise kontroll.
4.4.8.1 Koolituste ettevalmistamine ja spetsialistide kaasamine.
4.4.9Ühingu teenuste hinnakirja koostamine ja kinnitamine.
4.4.10 Juhatuse otsuse alusel sõlmitakse lepingud Ühingu tegevuseks vajalike ettevõtete, asutuste või spetsialistidega.
4.4.11 Juhatus töötab välja ja kinnitab Ühingu kõikide tasandite koosolekute sisekorra.
V MAJANDUSTEGEVUS JA VARA JAOTUS
5.1 Ühingu vara tekib liikmete liikmemaksudest, teenuste osutamisest, ürituste korraldamisest, annetustest ning muust seadusega lubatud tulust.
5.2 Ühing valdab, kasutab ja käsutab omanduses olevat vara täieliku isemajandamise põhimõttel ja lepinguvabaduse tingimustes ning Ühingul on õigus lepingulistel alustel võtta valdusesse ja kasutada ka muud tegevuseks vajalikku vara.
VI KONTROLL JA VARA
6.1 Ühingu majandus-, finants-, ja põhikirjalist tegevust kontrollib üldkoosoleku poolt valitud revident või revisjonikomisjon, mille liikmeteks ei või olla juhatuse liige, juhatuse liikme pere liige, abikaasa, sugulane ega hõimlane, mitte harvemini kui kord aastas ning vormistab sellekohase üksikasjaliku ettekande ja esitab koos omapoolsete ettepanekutega üldkoosolekule koos juhatuse koostatud aastaaruandega.
6.2 Üldkoosolekute vahelisel perioodil avastatud puudused fikseerib kontrollija aktina ning teavitab viivitamatult sellest omapoolsete ettepanekutega juhatust.
6.2.1 Ühingu juhatusel on õigus kasutada audiitori abi.
VII MUUD TINGIMUSED
7.1 Ühingu ühinemine teiste organisatsioonidega, jagunemine osadeks või likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras.
7.2 Ühingu likvideerimiskomisjon moodustatakse juhatuse liikmetest juhul, kui Ühingu üldkoosolek ei otsusta teisiti.
7.3 Ühingu likvideerimisel määrab üldkoosoleku otsus tema allesjäänud vara säilimise, üleandmise või realiseerimise.
7.4 Käesolevas põhikirjas sätestamata küsimustes juhindutakse seaduses sätestatust ja vastuolu korral kehtiva seadusega, lähtutakse seaduses sätestatust.