Õppe- ja kasvatustegevus

e-lasteaed ELIIS    Eliis

ÕPPEAASTA 2020/2021 PRIORITEET

Juurutada õppe- ja kasvatusprotsessis projekt- ja aktiivõppe meetodeid, pöörata rohkem rõhku õuesõppele.

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ TEEMA: RÕÕMUS LAPS!

Eesmärgid ja ülesanded:

  • Mänguliste tegevuste kavandamine: laps ei taju õppimist kui sellist, õppimine toimub läbi praktilise kogemise ja tegevuse;
  • Õppe- ja kasvatustegevuste paindlik planeerimine, et jätta ruumi lapse algatatud tegevusele; 
  • Planeerime ühe päeva nädalas mängupäevaks; 
  • Planeerime päeva vaikuseminutid;
  • Väärtustame tervist ja teadvustame tervislikku eluviisi: laps teab, kuidas hoida enda ja teiste tervist ning naudib aktiivset liikumist
  • Süvendame koostööd lastevanematega, et soodustada lapse tervislike harjumuste kujunemist; 
  • Loome mängulise ja loova keskkonna eneseteenindusoskuste ning esmaste tööoskuste kujundamiseks ja harjutamiseks;
  • Lõimime õppe- ja kasvatustegevuste erinevaid valdkondi läbi teema- ja projektõppe; 
  • Märkame, juhendame ja suuname laste huvisid, arvestame nendega õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel; 
  • Äratame lapse huvi nutikate vidinate ja hariduslike robotite vastu: laps oskab läbi mängu rakendada lihtsamaid programmeerimise põhivõtteid.
...............................................................................................................................................................
ÕPPEKAVA

Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (EV Haridusseadus §24).


Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast
  • Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused. Õppekavas esitatakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti ja õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (nt. päevakava koostamise põhimõtted, lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, lapsevanematega koostöö põhimõtted sh korraldus jm). Tutvu määrusega Riigi Teatajas.
  • Koolieelse lasteasutuse seadus. Seadus koondab erinevad nõuded, mis kehtivad kõigile Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Tutvu seadusega Riigi Teatajas

Lasteasutus koostab riikliku õppekava alusel oma õppekava ning tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära.

Lasteaia õppekavas määratakse:

  • LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA
  • ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA SISU
  • ÕPPE JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS JA KAVANDAMISE PERIOOD, sealhulgas suveperioodil
  • PÄEVAKAVA JA SELLE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
  • LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS
  • ERIVAJADUSEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS
  • MUUKEELNE LAPS LASTEAIAS
  • LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS
  • ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
  • LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse järgmistes valdkondades:

  • mina ja keskkond
  • keel ja kõne
  • matemaatika
  • kunst
  • muusika
  • liikumine
  • üldoskused
Õppe- ja kasvatustegevused lõimitakse valdkondade kaupa:
· laps mängib ja avastab, uurib ja katsetab;
· rakendab oma kogemusi, teadmisi ja muljeid;
· jälgib kokkulepitud reegleid ja käitumisnorme, avastab neid oma käitumises;
· teab, mis on tervislik käitumine, väldib ohtusid, hoolib ümbritsevast.

Meile on oluline:

  • Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine, tervist väärtustava eluviisi kujundamine;
  • Lasteaia sise– ja väliskeskkond on tervislik ja turvaline ning vastab tervisekaitse nõuetele;
  • Toimub regulaarne traumaohtlikkuse hindamine ja riskianalüüs ning tegevuskavas on planeeritud meetmed puuduste likvideerimiseks;
  • Õppekavas kajastuvad terviseõpetuse- ja kasvatuse eesmärgid ja tegevused; planeeritud on tervisepäevad ja –nädalad, tegevuskavas on planeeritud eesmärgistatud tervisedenduslikud tegevused;
  • Toetatakse erivajadustega laste arengut koostöös lastevanemate ja kohaliku omavalitsusega

 Õppeaasta lasteaias kestab 1. septembrist 31. augustini. Suvekuudel toimub õpitu kinnistamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse ellurakendamiseks kasutatakse lapsest lähtuva metoodika, üldõpetuslikke ja  „Hea Alguse” metoodika põhimõtteid. Päkapiku lasteaed kuulub TEL võrgustikku alates 2003 aastast.

Koolieelses eas omandab laps suhtumised ja hoiakud läbi kogemise, eeskuju, seetõttu on äärmiselt oluline, milline on lapse kasvukeskkond kodus ja lasteaias. Oluline on nii sotsiaalne kui füüsiline keskkond kus laps tegutseb - laste ja õpetajate, laste endi, õpetaja ja lapsevanema ning personali vahelised suhted, emotsionaalselt positiivne õhkkond lasteasutuses.

Väärtuskasvatuse keskmes ei ole mitte õppesisu, vaid õppeasutuses valitsevad sotsiaalsed suhted (lasteaiakultuur, õpikeskkond).
Lasteaia pedagoog  toetab IGA lapse individuaalsust ja arengut. Õhkkond rühmas on suunatud pigem koostööle kui konkurentsile ning väärtustatakse igaühe eripära, andeid, võimeid. Pedagoogi ülesandeks on just eduelamuste TAGAMINE, mitte üksnes VÕIMALDAMINE – iga laps suudab mingis valdkonnas edukas olla. Turvatunne ja edukogemus loovad aga aluse edasiseks õpimotivatsiooniks, huvide kujunemiseks mitte üksnes koolis, vaid kogu elu vältel.

KIUSAMISEST VABA LASTEAED   

Alates aastast 2010 toetab Haridus- ja Teadusministeerium Taani Save the Children ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed“.                                                         

Meie lasteaias on kasutusel metoodika „Kiusamisest vabaks!“

Alustasime „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga 2011 aastal. 

"Kiusamisest vabaks!" on ennetav metoodika, mille eesmärk on luua üksteist arvestav ja kaasav suhe nii lasteaia kui ka algklasside laste vahel. Samuti on metoodika eesmärgiks luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt, kus lapsed hoolivad üksteisest ning sekkuvad ja kaitsevad kiusamise eest kaaslast, kes seda ise teha ei suuda.



Projekt „Kiusamisest  vaba lasteaed ja kool“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“.

http://kiusamisestvabaks.ee/


Kuna kiusamise ennetamine on seotud ühiskonnas vastu võetud käitumisnormide ja suhete kvaliteediga, on oluline, et neid väärtusi sisendataks lastesse võimalikult varakult. Igapäevases kasvatusprotsessis esineb erinevaid olukordi, mida tuleb tegelike põhjusteni jõudmiseks lahti mõtestada. Seejuures ongi oluline hea koostöö lasteaia personali ning lapsevanema vahel, kes toetavad ning aitavad väärtustele tuginedes lastele selgitada kaaslasi austavaid käitumisviise.

Metoodika toetub neljale põhiväärtusele:

Sallivus - näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku lapse kui rühma tugevdajana.
Austus - suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaks võtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine.
Hoolivus - näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu - nii endast nooremate kui omavanuste vastu.
Julgus - jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema õigluse vastu. 

Selleks, et lastele edasi anda sotsiaalseid käitumismudeleid on välja töötatud kindel metoodika (kohver), mis sisaldab erinevaid vahendeid lastele ja õpetajale: teemakaardid, õpetaja käsiraamat, massaaźi raamat, plakat, kleepsud ning 5 olulise nõuandega voldik lapsevanematele.
SÕBER KARU, mis sümboliseerib turvalisust, hellust ja sõprust. Igal lapsel on oma väike sõber karu ja rühmas on ka üks suur sõber karu. SÕBER KARU on lapsele toeks nii koosolekutel kui ka igapäevaelus.
Oluline on, et nii õpetajad, lapsed kui ka lapsevanemad oskaksid märgata kiusamiskäitumist ja ka õigesti tegutseda. Iga konflikt ei ole veel kiusamine. Kiusamine on korduv pahatahtlik käitumine mõne lapse suhtes.

Kiusamise liigid:
  • füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine)
  • psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine)
  • suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine)
Kiusatakse neid, kes ...
... ei löö vastu.
... on targemad kui teised.
... on lühemad / pikemad kui teised.
... on paksemad / peenemad kui teised.
... on teistest aeglasemad.
... on vaesemad / rikkamad kui teised.
... on lihtsalt teistest erinevad.

IGAÜHEL ON ÕIGUS OLLA ERINEV, KUI TA EI KAHJUSTA TEISI !!!

Miks kiusaja kiusab?
  1. Tahab tähelepanu saada.
  2. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb.
  3. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla.
  4. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.
  5. Tal on lihtsalt igav.
Rollid kiusamismudelis:
  1. Ohvrid - lapsed,keda kiusatakse.
  2. Kiusajad.
  3. Kaasajooksikud ehk kiusamise assistendid - lapsed, kes lähevad kiusajatega kaasa ja assisteerivad nende tegevust.
  4. Passiivsed pealtvaatajad.
  5. Kaitsjad.
Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad?
Need on lapsed, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada! Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi!
Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab.
KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE–
                                      SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE 

Metoodika 5 olulist nõuannet lapsevanemale: 
1.      Julgustage oma lapsi korraldama mängukohtumisi rühma erinevate lastega.
2.      Ärge rääkige negatiivselt lasteaias teistest lastest (või nende vanematest).
3.      Viige sisse seltskondlik sünnipäeva tähistamine.
4.      Julgustage oma last kaitsma sõpru, kes pole võimelised end ise kaitsma.
5.      Olge avatud ja positiivne, kui teised vanemad räägivad oma laste probleemidest.