Pärmiseenest

Tagasi esilehele

Seletus


Kandidoos on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluva pärmseene Candida albicansi poolt tekitatud põletik, mis tekib teatud tingimustel organismi vastupanuvõime vähenemisel.


Allikas: http://medinfo.ufl.edu/year2/mmid/bms5300/images/semyeast.jpg

Ülevaade


Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel. Tasakaalu korral hoiavad teised pärmseenega koos eksisteerivad bakterid seda kontrolli all, kuid tasakaalu häirumise tagajärjel võib pärmseen hakata vohama. Kandidoos ehk pärmseene sündroom on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid. Immuunpuudulikkusega isikutel võib kandidoos levida kogu organismis, haarata mitmeid elutähtsaid organeid ning õigeaegse ravi puudumisel osutuda eluohtlikuks.

Nimetusi on sündroomil mitmeid, eesti keeles teatakse antud seisundit näiteks kandidoosi, pärmseene sündroomi, (naha) seenpõletiku ja ka soori nimetuste all, kuid paljuski seaoses ka suguelunditega – tupe või suguelundite kandidoos või seenpõletik. Inglise keeles nimetatakse sündroomi näiteks Yeast Syndrome või Infection, Candidiasis või lihtsalt Yeast.

Suhtumine ja ajalugu


Pärmseene sündroom sai diagnoosina populaarseks esmakordselt 1983. aastal, mil Orian Truss avaldas oma raamatu "Puuduv diagnoos" (The Missing Diagnosis). Sellele järgnes palju tuntum William Crooksi "Pärmseene soes" (The Yeast Connection). Need raamatud väidavad, et Candida albicansi krooniline vohamine võib põhjustada allergilist ületundlikkust. Taolise allergia sümptomid väivad olla väga sarnased teiste allergiate omadega, hõlmates näiteks ninakinnisust, kurnatust, kõhugaase, raskusi keskendumisel, depressiooni, lihasvalusid ja paljusid teisi tavapäraseid kaebusi.

Lääne tavameditsiinis suhtutakse pärmseene sündroomi kahjuks aga suhteliselt skeptiliselt, kuna antud sündroomi korral esinevaid sümptomeid võib esineda ka paljude teiste haiguste puhul: üheks kaalukaks faktoriks on ka veel tõsiasi, et pärmseen hakkab tihtipeale vohama konventsionaalsete ravimite - nagu antibiootikumid ja rasestumisvastased pillid – tarvitamisel.

Vastukaaluks tähelepanule ja avalikule arutelule pärmseene üle avaldas Ameerika Allergia ja Immunoloogia Akadeemia (The American Academy of Allergy and Immunology) 1986. aastal väitekirja, kinnitamaks, et nad ei aksepteeri kroonilist pärmseene sündroomi tegeliku haigusena. Põhjenduseks tõid nad järgmised faktid:

  • Vastavad sümptomid võivad esineda mingil ajajärgil kõigil patsientidel.

  • Kaebused on universaalsed.

  • Laiahaardeline raviprogramm põhjustaks ükskõik millise põhjusega haiguse järeleandmist.

  • Puuduvad tõendid, et Candida albicans on sündroomi põhjustaja.

  • Puuduvad tõendid, et põletiku ravimine seenevastaste ravimitega aitab kaasa sündroomi taandumisele.

  • Puuduvad tõendid, et Candida albicansi neutraliseerimine allergeensete ekstraktidega aitab kaasa sündroomi taandumisele.

  • Puuduvad tõendid, et diagnostilised testid on efektiivsed.

  • Vastupanu võib tekkida seenevastaste ravimite liigtarvitamise tõttu.

  • Seenevastaste ravimite kasutamisel on kõrvalmõjud.

"Pärmseene soes" väidab: "Kui hoolika tervisekontrolli käigus ei suudeta avastada sinu sümptomite põhjustajat ja sinu haiguslugu on tüüpiline, siis on võimalik, et su terviseprobleemid on seotud pärmseenega." Antud raamat väidab lisaks, et kultuuridepõhised analüüsid ei ole tavaliselt pärmseene sündroomi diagnoosimisel abiks, kuna Candida albicansi elab iga inimese organismis. Seetõttu on parimad viisid diagnoosi kinnitamisel patsiendi haigusloo põhjalik uurimine ja määratud ravile reageerimise tulemused.

Crook väitis, et sündroom esineb seoses järgmiste faktoritega:

  • antibiootikute kasutamine

  • süsivesikute- ja pärmirikkad dieedid

  • suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamine

  • kortisooni kasutamine

  • igasugune seisund, mis nõrgendab immuunsüsteemi, kaasaarvatud rasedus, suhkru ületarbimine ja kokkupuude hallituste ja keskkonnakemikaalidega

Crooki ideed on mõneti faktidel baseeruvad, olles õiged näiteks antibiootikumide, rasestumisvastaste pillide ja teiste ravimite mõju kohta pärmseene vohamise soodustamisel, eriti vagiinas. Siiski, pärmseene sündroomi diagnoosi ei tohiks panna ilma kindlate kliinilisteb märkideta põletikust, mis võib kaasa arvata sügelemist, valulikkust, löövet ja eritist.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid


Olenemata kehapiirkonnast või elundkonnast, kus pärmseene vohamine on alguse saanud, on peapõhjuseks teatud tegurite mõju, mille tulemusena on Candida albicansist kontrolli all hoidvad bakterid nõrgenenud või hävitatud.

Candida albicansi liigne vohamine seedetraktis tekib seente ja bakterite vahelise tasakaalu häirumisel. Seda võivad põhjustada näiteks antibiootikumravi, sooleparasiidid, krooniline kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus ja liigne alkoholitarbimine.

Candida albicans põhjustab söögitorupõletikku ehk soorösofagiiti enamasti AIDS-i haigetel või vähivastast keemiaravi saavatel inimestel, kuna nende organism on tugevalt nõrgenenud ja immuunsüsteem ei suuda osutada vajalikku vastupanu. Mõnikord võib haigus tekkida ka maosisu tagasivalgumise ehk reflukshaiguse tüsistusena.

Kandidiaasi teket nahal soodustab suhkurtõbi, rasedus, pikaajaline hormoon-, antibiootikum- või keemiaravi. Ka ülekaalulisus on avastatud ühena põhjustest - selle korral higistab inimene rohkem ja nahavoldid hõõrduvad üksteise vastu, mis kiirendab seene levikut ja ärrituse suurenemist. Sõrmede haigestumist soodustab töötamine niisketes tingimustes ning kodukeemia rohke kasutamine.

Candida albicansi vohamist suus soodustavad suhkurtõbi, hormoonravi, halvasti sobivad hambaproteesid, suitsetamine ning vähene süljeeritus.

Pärmseente poolt tekitatud vaginiidi ehk tupepõletiku teket soodustavad antibiootikumide kasutamine, rasedus, rasedusvastaste tablettide kasutamine, suhkurtõbi, immuunpuudulikkus ning kemikaalide üleliigne kasutamine intiimhügieenis. Meestel põhjustavad pärmseened peenise pea põletikku ehk balantiiti, mis avaldub põletava valu ning sügelusega, eesnahk võib olla punetav.

Sümptomid ehk avaldumine


Arvatavaid pärmseene sündroomi sümptomideid on arvukalt ja tihtipeale esinevad nad seosetult. Need võivad olla segadusseajavad ja masendust tekitavad nii arstile kui ka patsiendile. Kindlasti peab rõhutama, et termin "krooniline pärmseene sündroom" leiutati katsena seletada kõnealuseid sümptomeid. Puuduvad usaldusväärsed teaduslikud andmed, mis toetaks antud tundemärkide seletust.


Haudunud nahavoltides - kubeme-, kaenlaalustes-, kõhunahavoltides, rindade all -  esineb tugevalt punetav ning sageli leemendav pindmine nahakahjustus. Põhikolde ümber on palju samasuguseid väikseid koldeid. Iseloomulik on aeg-ajalt tekkiv või pidev naha sügelemine.

Käte haigestumise puhul tekib tavaliselt 3-4 sõrme vahele sügelev või kihelev piirdunud punetav ja leemendav pindmine nahakahjustus.
Küünte haigestumise puhul tekib küünevalli piirkonnas mõõdukas turse ja punetus, küünevallile vajutamisel võib erituda veidi kreemitaolist eritist. Küünde tekivad kollakad alad ja kõõneplaat võib kihiti laguneda.

Suu kandidoosile ehk suusoorile on iseloomulik paha maitse suus, valge katuga kaetud keel, limaskestade kipitus, punetus ning põletav tunne suus. Candida albicans võib põhjustada ka haavandeid suunurkades. Kandida vohamine söögitorus võib olla sümptomiteta, sageli on samaaegselt nakatunud ka suu ja neel.

Tupe kandidoosile on iseloomulik sügelemine, tupe limaskestade turse ning punetus ning teraline limaskestadele kleepunud valgevoolus. Balantiidi korral on sümptomid analoogsed (sügelus, punetus ning vahel ka valulikkus).

Kandidasepsise puhul levivad seened vereringega kogu organismis, põhjustades näiteks pikaajalist palavikku.

Sümtomid võivad avalduda erinevalt meestel ja naistel ning ka lastel ja täiskasvanutel:

Naised: korduvad vaginaased põletikud, PMS (premenstruaalne sümndroom), kuseteede põletikud, seksuaalne alatalitlus, valulikud vahekorrad, endometrioos, viljatus jne.

Mehed: kurnatus, peavalud, seedehäiretega seotud tundemärgid, lihas- ja liigesevalud, seksuaalne alatalitlus, depressioon, mälukaotused jne.

Imikud/lapsed: pidevad külmetumised, ärritatavus, unehäired, seedehäiretega seotud tundemärgid, tähelepanupuuduse ja hüperaktiivsuse häire, nahalööbed, kõrvaprobleemid jne.

Noorukid: kurnatus, koolis hakkamasaamisemured, depressioon, ärritatavus, peavalus, tundlikkus toidu ja kemikaalide suhtes jne.


Kroonilist pärmseene sündroomi seostatakse ka mitmete teiste seisunditega nagu Crohni tõbi, skleroderma, myasthenia gravis, ekseem, luupus, psoriaas, mitmekordne skleroos, sinusitis, reumaatiline artriit, akne, astma ja krooniline lööve (nõgestõbi).

Ülaltoodute kõrval on kirjaldatud ka veel paljusid teisi tundemärke ja faktoreid: tunne, nagu oleks paha ja ebamugav olla üle kogu keha, korduvad üldesinevad sümptomid, korduvad seedehäirete sümptomid, korduvad seenpõletikud, isu teatud toidu järgi nagu maiustused, saiatooted ja alkohool, sümptomite halvenemine peale magusa tarbimist, hallitavas või niiskes keskkonnas viibimine, kokkupuude parfüümide, tubakasuitsu või kemikaalidega.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks


Kuna antud sündroomi pole kunagi selgelt defineeritud ja töötav diagnostiline lähenemine puudub, ei ole olemas kindlat analüüsi kroonilise kandidoosi avastamiseks. Arstid, kes usuvad, et sündroom eksisteerib, ütlevad, et seda diagnoositakse peamiselt väljaarvamise teel. Aastate jooksul on koostatud mitmeid küsitlusi aitamaks sündroomi klassifitseeriga ja raamistada, on avaldatud arvukalt raamatuid, artikleid, reklaame arvatavasti sündroomi leevendatavte ravimite ja vahendite kohta jne.

Kuigi sageli pole uuringuid vaja teha - diagnoos pannakse iseloomuliku haiguspildi põhjal – on olemas mõned "kinnitavad" testid, mida võib teha. Kuna taolised analüüsid pole näidanud kasulikkust ühegi haiguse diagnoosimisel, ei kompenseerita nende kulusid tervisekindlustuste poolt. Samuti puuduvad andmed, et need analüüsid kinnitavad pärmseene sündroomi diagnoosi õigsust.

  • Proovid patsiendi väljaheitest, et kindlaks määrata Candida albicansi vastaste antikehade taset, mis kinnitaks pärmseene olemasolu. Kahjuks on enamus inimeste organismis Candida albicansi, nii et sellised analüüsid ei anna väga alustpanevaid andmeid.

  • Üldine seedeelunkonna ja väljaheite analüüs vaatleb seedimist, imendumist ja käärsoole keskkonda. Patsient peab selleks analüüsiks hakkama ette valmistuma mitu päeva enne spetsiaalse dieediga. Tulemused peaks arvatavasti andama ülevaate soolkonna keskkonnast ja kinnitama Candida albicansi olemasolu. Samas annab see aimu, millised faktorid mängivad rolli vohamise juures.

  • Ebaselgetel juhtudel võetakse kahjustatud piirkonnast materjali ning uuritakse seda seente kindlaks tegemiseks laboratoorselt.

  • Kandidasepsise ehk veremürgistuse puhul võetakse veenist mitu vereanalüüsi ning uuritakse neid haigustekitaja suhtes.

Ravivõimalused


Erinevaid ravimeetodeid sündroomi jaoks on nii mitmeid nagu sümptomeidki.

Suu kandidoosi raviks on seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid,  ka suu limaskestale määritavad kreemid. Vajadusel võetakse ka tablette. Söögitorusoori ravitakse seentevastaste tablettidega.

Nahale määritakse seentevastaseid lahuseid või kreeme, vajadusel võetakse lisaks ka tablette - ketokonasooli või flukonasooli. Ravitav nahapiirkond tuleb hoida võimalikult puhas ja kuiv.

Tupe ja päraku seeninfektsiooni raviks kasutatakse küünlaid. Kuigi seenpõletikku ei loeta suguhaiguseks, on vajalik ravida mõlemat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti ühelt inimeselt teisele suguühte ajal.

Kandidasepsise puhul süstitakse seentevastaseid ravimeid veeni.

Muidu tervetel patsientidel, kellel tekib kandida ülekasv suus, nahal või tupes, mööduvad vaevused tavaliselt mõnepäevase seentevastase raviga, jätmata mingit püsivat kahjustust. Haiguse kordumise vältimiseks on oluline leida Candida albicansi vohamist soodustavad tegurid.

Nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutel võib kandidiaas ravile halvasti alluda, hilinenud ravi puhul levida kogu organismis ning osutuda eluohtlikuks.

Ennetamine


Ennetamine on seotud kandidiaasi soodustavate faktorite leidmise ning võimalusel kõrvaldamisega. Mõned tegurid, mida saab ise silmas pidada ja võimaluse korral vältida:

  • väldi sigareti- ja teisi suitse

  • ära hoiusta putukamürk jmt. elamisruumides

  • kasuta riietuse ja ka kodutekstiilide puhul looduslikest kiududest kangaid

  • kuivata riideid (värskes) õhus

  • väldi toksiliste lõhnavate ainete kasutamist majas

  • kasuta õhupuhastajat

  • tarvita joogiks pudelivett

Peale keskonnas saab jälgida ka oma toitumist ja kasutatavaid toiduaineid. Vajadusel võib kasutada ka toidulisandeid:

  • kindlusta, et saad regulaarselt päevase mineraalide- ja vitamiinidekoguse

  • tarvita toiduaineid, mis sisaldavad vajalikke rasvhappeid nagu Omega 3

  • kasulikud on näiteks probiootikud, ginkgo, küüslauk, greibiseemneekstrakt, bromelain jt.

Õige toitumise saab kindlustada vastavate dieetide ja programmidega:

  • väldi harilikke süsivesikuid (suhkur, sai, valge jahu, pudrud jne.)

  • väldi pakendatud ja eeltöödeldud toite

  • väldi toite, mis sisaldavad pärmi (leivad, saiad, küpsetised, juust, äädikas, suitsetatud liha, seened, melon, söögiülejäägid jne.) ning asenda need juur- ja aedviljade ja teiste teraviljadega

  • suurenda madala süsivesikutesisaldusega juur- ja aedviljade tarbimist (brokkoli, asparagus, kapsas, porgand, lillkapsas, seller, kurk, baklažaan, küüslauk, lehtkapsas, salat, sibul, petersell, paprika, redis, herned jt.)

  • säilita piisav proteiinikogus (liha, munad, pähklid, seemned, töötlemata õlid jt.)

  • joo puhastatud vett, väldi mahlu, karastusjooke ja aklohooli

  • muuda menüüd, et vältida allergiaid ja/või tundlikkust

Lisaks on kasulik regulaarne trenn tõstmaks energiataset ja higistamaks välja toksiine. Immuunsüsteemi tugevdamisele aitavad kaasa:

  • kvaliteetne puhkus ja uni

  • sobiv dieet

  • alkohooli ja suitsetamise vältimine

  • reglaarne trenn

Nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele soovitatakse mõnikord ka profülaktiliselt seentevastaseid ravimeid – vaginaalse seenpõletiku korduvuse korral näiteks klotrimasooli.





Kasutatud kirjandus


http://www.healthy.net/scr/article.asp?Id=1263
http://www.medical-library.net/sites/framer.html?/sites/_yeast_syndrome.html
http://altmed.creighton.edu/Yeast/
http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=101