Keha pH tasakaalust
 

 

KEHA HAPPE JA LEELISE TASAKAAL

PH TASE

Enamik inimesi teab, et mullad ei kanna vilja, kui pH tase on korrast ära. Sama süsteem toimub ka meie kehas. Keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pH tase ei ole teatud kitsas piiris. PH mõjutab hormoonide talitust ja vabade radikaalide teket. PH mõjutab kõiki kehas toimuvaid protsesse. Enamik töödeldud toite on happelised, nii et töödeldud toidule suunatud dieet üldiselt rikub keha pH tasakaalu.

LIIGA HAPPELINE KESKKOND

Nii tugevad leelised kui ka happed on mürgid. Nad kõrvetavad sarnaselt. Happeline keskkond soodustab vabade radikaalide teket. Vabad radikaalid soodustavad vähki.

LIIGA ALUSELINE KESKKOND

Loomulikul teel ilma ravimiteta pole võimalik liiga leeliselist keskkonda inimese kehas tekitada.

LEELISELISED ORGANID / ERITISED

·         Suu – pH 6,8-8

·         Peensool, jämesool – pH 6,3-8

·         Veri

·         Vastsündinu uriin

·         Pankreas – pH 7,5-8,8

HAPPELISED ORGANID / ERITISED

·         Magu

·         Nahk

·         Täiskasvanu uriin

·         Neerud

·         Tupp


 


HAPPELISUSE SOODUSTAJAD

·         Antibeebipillid – rikuvad naise kehas palju enamatki, kui ainult pH taseme. Beebipillid annavad mõjusid kuni 7 aastat pärast tarvitamist. Beebipillide ja ka rasedaks jäämise pillide tarvitamisel tuleks teha iga poole aasta järel maksa näitajate uuring. Seda saab vereproovina teha kasvõi perearsti juures.

·         Antibiootikumid – tõstavad alati keha happelisust. AB on normaalne anda inimesele, kui olukord on kriitiline ( nt surmaoht), aga niisama (nt külmetuse puhul) ei tohiks neid küll kirjutada. Osa arste kirjutab AB profülaktiliselt!!! Ilma tõelise hädaolukorrata ei või AB võtta!

·         Halvad harjumused – suitsetamine, alkohol, narkootikumid tõstavad happelisust. Ka kohvi ja musta tee joomine kuuluvad siia alla. Kofeiin on tugev happelisuse tekitaja.

·         Happeline toit – suhkur, valge jahu (siia kuuluvad ka valged makaronid), happeline liha (sõltub looma pidamise viisidest ja tapmisviisist; tapamajadest, kus loomad mitu päeva surma ootavad ei saa tulla normaalset liha), piimatooted (eriti juustud), poolfabrikaadid, karastusjoogid, rämpstoit, kuumtöödeldud proteiin (praetud, keedetud, grillitud toit; toitu tuleks kuumutada umbes 70 ˚C juures), lisaained toidus (eriti tuleks vältida maitsetugevdajaid), nätsu närimine (karbamiid, mida suhkruta nätsu pannakse on tegelikult kusihappe).

·         Kortikoidid – on kõik hormoonravimid ja neid võib tarvitada vaid äärmisel juhul ning võimalikult lühiajaliselt. Ravimid, mis lõppevad silpidega –kortisoon  või –kort on hormoonravimid. Siia kuulub näiteks laste allergiaravim Sibicort. Hormoonravimid on ka paljud liigeste ravimid.

·         Lein või šokk – ränk üleelamine võib ööga viia juuksed peast.

·         Liigne sportimine – valutavatesse lihastesse tekib piimhape. Kui on liiga palju sporti tehtud, siis tekib ka tselluliit. Sellepärast ongi trenni vaja teha mõistusega. Paljud treenerid ja igapäevased treenijad on hädas tselluliidiga. Tselluliit näitab, et hapniku on lihastes vähe olnud.

·         Magamatus – õige pikkusega uni on väga oluline. Ei tasu ennast unustada televiisori / arvuti taha pikkadeks öödeks.

·         Paastumine – seetõttu ei olegi hea teha ilma arsti järelvalveta paastumist. Veeta ei tohi paastuda. Palju etem on teha ühe köögivilja päevi.

·         Paracetamol palavikualandajana – pole eriti hea ravim, sest tõstab liigselt keha happelisust. Paracetamoliga tuleb olla ettevaatlik!

·         Stress – negatiivne mõtlemine on võimas jõud enda vastu.

·         Südamerohud – osad südamerohud tõstavad keha pH.

·         Vale hingamine – Inimesed on harjunud valesti hingama. Eriti kahjulik on valesti hingata sünnitusel. Mida happelisem keha, seda valusam sünnitus.

·         Vähe vett – vesi neutraliseerib keha happelisust. Kehale on joogiks vaid vesi. Ravimteed on ravimid ja muud joogid on tegelikult söök.

·         Vähene liikumine – istuv töö soodustab happelisus; trenn ja liikumine neutraliseerivad happelisust.

 


KEHA LEELISELISUSE TÕSTMINE

·         Aluseliste toiduainete tarbimine – melon, kartul, köögivili, toores liha. Sageli on rasedatel toore liha isu.

·         Kuivharjamine – aitab hoida kehale sobivat pH taset.

·         Liikuda tuleb mõõdukalt – kõige parem liikumine on kepikõnd. Jooksmine pole üldse naiste ala, sest naiste suguelundid ei ole loodud põrutusteks ja loksumiseks. Meestel pole vahet. Ka massaaž on liikumine.

·         Magada tuleb piisavalt!

·         Piisavalt tuleb juua puhast allikavett - kõik muud joogid on söök või ravim.

·   Saunas käimine – sellepärast vanasti ka sünnitati saunas. Saun vähendab happelisust, seega ka sünnitusvalusid. Saun on hea, intiimne ja turvaline koht. Kui on tunne, et külmetushaigus hakkab tulema, siis on kasulik sauna minna, sest vähem happeline keha suudab haigusele rohkem vastu seista.

·         Stressi tuleb vähendada – tuleb leida selline tegevus, mis rahustab. Meestel võib selliseks tegevuseks olla nt auto remontimine. Stressi vähendavad need tegevused, mille taha ennast unustatakse. Naistele sobib nt lugemine, kudumine, ristsõnad jne. Sama eesmärgiga on kasiinod ja šoppamine, aga need pole rahakotile head. Paljud inimesed rahunevad interneti portaalides.

·         Valgusteraapia ja päikesepaiste aitavad! Inimene on õnnelikum, seega ka sobivama PH-ga.

·         Võib tarbida probiootikume – Beneflora pulber, Gefilus kapslid, Acidofilus kapslid jne. Samu baktereid saab ka õigesti tehtud hapendatud kurkidest ja hapukapsast. Praegu on enamus poes müügil olevast hapukapsast kiirkääritamisega saadud ja selleks ei sobi.

·         Võib tarbida sigurijuurt, maapirni või võilillejuurt! Kõik nad vähendavad happelisust.

·         Võib teha kuldvitsa puhastust – 40-60 tilka kuldvitsa tinktuuri 2 liitri vee kohta. Vesi juua päeva peale ära. Nii võib teha 2 nädalat. Puhastuda ei tohi rasedad, imetavad emad, diabeetikud (ka II tüüpi diabeet, mis on kontrolli all), epilepsia.

·         Vältida liigset vaktsineerimist! Noorema lapse, kui 4-kuuse (siis areneb välja maks) vaktsineerimine on lapse mürgitamine Al ja Hg!

·         Õige toitumine – tarbida minimaalselt happelist toitu. Vahest piisab kui asendada valge jahu täisteraviljaga ja jätta ära valge suhkur. Ka see on väike samm tervise poole.

·         Õunaäädika vee joomine – iga päev juua ära 1 klaas vett, kuhu on lisatud maksimaalselt 1 sl õunaäädikat. Kui on juba kõrvetised, siis peaks tegema lahjema. Selline jook tasakaalustab keha happelisust. Õunaäädika kapslites on õunaäädikas liiga kontsentreeritud. Kui aga on tõrge või oled rase siis tasub alustada klaasile veel veerand tl äädika lisamisest.
 


HAPPELISUSE TAGAJÄRJED

·    Allergia – organism on segaduses ja ei tunne õigeid asju ära. Allergikutel on nahk sageli liiga happeline. Allergikute ravi peab algama seest.

·         Bronhiidid, astma – masenduse pikaajaline mõju kopsudele. Astmaatikud tuleb saada higistama.

·         Happeline söögitoru – söögitoru laseb väga ohtlikke baktereid organismi.

·       Happeline sülg ja mao liiga happeline eritis – põhjustavad kõrvetisi ja hammaste lagunemist. Kellel on suus vanad elavhõbedaplommid, neile on suu happeline keskkond eriti ohtlik – elavhõbe hakkab eralduma plommist organismi. Liiga happeline maomahl soodustab maohaavandite teket. Maohaavanditega kaasnevad valud ja verejooksud.

·         Inimene näeb ea kohta vana välja – Kui keha on happeline, siis tekib palju kortse. Mõni inimene näeb kohe oma ea kohta vana välja.

·         Insult ja infarkt – pärast järsku happelisuse tõusu esinevad tavaliselt. Insult ja infarkt on kõige sagedamini kella 4-5 ajal hommikul, kui organism hakkab ärkama või pärast suuri pidustusi või pärast tähtsate tööülesannete täitmist.

·         Kuiv ja kare nahk – mida happelisem nahk, seda vähem see talub seepi. Mida tugevama lõhnaga seep, seda happelisem see reeglina on. Eriti halvad on nahale Safe Quard´I tüüpi seebid, sest need tapavad naha loomuliku mikrofloora. Kui kasutada, siis kas lasteseepi või pesuseepi. Pesuseep on tugevalt leeliseline. Õigeid lõhnaga nahaseepe on vähe (nt looduspoodides jõhvikaseebid).

·         Kurnatus!

·         Kuseteede ja põiepõletikud – uriin muutub liiga happeliseks. Sageli esineb selliseid põletikke pärast joominguid.

·         Kõrgem valutundlikkus – eriti on see märgatav sünnitusel. Mida kõrgem on keha happelisus, seda valusam on sünnitada. Vanad eestlased sünnitasid saunas, sest see oli tuttav intiimne paik ja soe saun aitas vähendada keha happelisust. Peale selle oli saun kõige puhtam paik majapidamises.

·         Liiga happeline nahk - bakteriaalsed põletikud, vistrikud, furunklid, karbunklid tekivad liiga happelisele nahale. Loomulikult on happelisus liiga suur siis ka teistes organites.

·         Liiga happeline nohu – nina alune hakkab punetama ja on tunne, et nohu on tuline.

·      Liiga happeline veri – Muidu on veri leeliseline, aga Ca, Mg, K või Mn vähesus / puudumine tõstavad keha happelisust.

·     Liiga suur higistamine – kui inimene higistab öösel linad märjaks, siis ta keha on happeline. Vahest saab sellistest linadest kohe vett välja väänata. Iseloomulik haiguste ajal ja pärast suuri joominguid näiteks.

·      Luude hõrenemine – keha happelisus takistab Mg/Ca ainevahetust kehas. Luude hõrenemise korral ei ole organismis enamasti puudu mitte Ca, vaid hoopis Mg.

·         Mähkmeallergia – kui vastsündinu uriin muutub happeliseks, siis tekib mähkmeallergia.

·         Neeruprobleemid – neerud ei jõua kogu tulevat saasta läbi töötada..

    Nõrgad küüned ja juuksed – happelisus muudab juuksed elutuks ja vähendab läiget. Küüned muutuvad hapraks. Loodusravi teeb olukorra paremaks, aga aitab ainult tegelemine kogu kehaga.

·         Palju vabu radikaale – see tekitab vähki ja geneetilisi mutatsioone.

·         Sigimatus – Liiga happelises keskkonnas pole võimalik last saada. Kas ei jõua piisavalt head spermatosoidid munarakuni või ei suuda viljastatud munarakk kinnituda liiga happelises keskkonnas. Sagedased on ka bakteriaalsed põletikud tupes.

·         Silmapõletik – pisaravedelik on liiga happeline.

·         Surm – kõik surmad on happesurmad..

·   Surumistunne kopsudes – kui inimene on ängistuses, siis muutub tema kopsude pH, mis tekitab surumistunde..

·    Tselluliit – kui lihastes pole piisavalt hapnikku, et viia happed ja muud mürgid välja, siis tekib tselluliit. Valutavatesse lihastesse tekib piimhape. Kui on liiga palju sporti tehtud, siis tekib ka tselluliit. Sellepärast ongi trenni vaja teha mõistusega. Paljud treenerid ja igapäevased treenijad on hädas tselluliidiga. Tselluliit tekib ka treenimatusega. Lihas peaks olema neerude abiline. Kui lihaseid ei kasutata, siis muutuvad nad “prügikastiks”.

·         Vaimuhaigus, psüühikahäire – aju keemiline tasakaal on rikutud.

·         Vohav seen – organismi mikrofloora on paigast ära ja seen hakkab vohama. Seen kaitseb organismi tegelikult. Halb pole mitte seen ise, vaid liiga suure seente hulga juures tekkivad toksiinid. Seene pidev minema ajamine võib viia raskemate tagajärgedeni. Parem on panna nt küüslauk tuppe ja mitte hakata seeneravimit määrima. Seen võib olla sooles, tupes, peenisel, kõrvades, suus, rinnanibudel jne. Sperma võib olla nii happeline, et lausa kõrvetab. Soolestiku seenhaigus on sageli kaitse plommidest tuleva elavhõbeda vastu.


TOIDU ALUSE / HAPPE TASAKAAL

·         Suhkur – on seda happelisem, mida valgem ta on. Kui asendada valge suhkur pruuniga, siis see on suur samm tervislikuma ja vähem happelisema toidu suunas.

·         Liha happelisus – sõltub looma / linnu kasvatamisest ja tapmisest. Kanad, kes on kasvatatud suurtes kanalates ei saagi olla normaalsed, sest kukke neile ei anta ja mulla peale ka ei lasta. 10-15 kana kohta peab olema vähemalt 1 kukk. Kanad peavad saama mulla peale. Suurtes vabrikutes tapavad kanu masinad. Loomalihaga pole olukord parem. Tänapäeval on levinud tapamajad, kus loom ootab mitu päeva enne, kui ta tapetakse. Selline ootamine teeb looma närviliseks ja ta liha kvaliteet halveneb. Liha kvaliteeti mõjutab ka loomade ja lindude vaktsineerimine ja nende ravimine (sh profülaktiline) AB-ga. Eriti õrnad on kalkunid. Nemad on kindlasti saanud AB. Eestis kalkunit eriti ei kasvatata. Enamus kalkunite lihast on maale toodud.

·         Jahutooted – täisteratooted lagunevad veelise jäägiga ja valge jahu seedub kehas happelise jäägiga. Valge jahu hulka kuuluvad ka makaronid. Rukkimakaronid ja täisteramakaronid on ikka hoopis teine teema. Jahu tuleb enne tarvitamist tuulutada. See tähendab, et jahu pannakse eelmisel õhtul kaussi. Jahule piserdatakse veidi vett peale ja lastakse terve öö seista. Tuulutatud jahust saab mineraalained kätte. Täisterajahust helbeid võib õhtul ka likku panna, sest siis saab puder kiiremini valmis. Jahu segades tekib pudrule magusam maitse. Jahu ei tohiks olla seisnud kauem, kui 3-4 kuud. Tark talunik ei teinud kunagi nii pikaks ajaks jahu ette. Vilja kooritakse, sest täistera jahu säilib halvemini. Uuesti on avastatud speltanisu (metsik nisu), mis on ülitervislik.

·         Piimatooted – on head vaid siis, kui nad on homogeniseerimata. Homogeniseerimine tähendab, et piim lastakse läbi ülipeenikeste torukeste ja rasvamolekul piimas lõhutakse. Piima homogeniseeritakse, et piimal poleks rasvaranti peale seismist. Muud põhjust piima homogeniseerimiseks pole. Kõigi limahaiguste korral (nohu, köha, mädane põletik jne) tuleks piimatooted toidusedelist koheselt välja jätta. On tehtud kindlaks seos meeste eesnäärme haiguste ja homogeniseeritud piimatoodete vahel. Talujuustud ja talujogurtid on homogeniseerimata. Piima kvaliteeti mõjutab loomade vaktsineerimine (elavhõbeda mürke sisaldab selline piim), loomadele antud AB-d ja haigused (kitsed annavad edasi puugihaiguseid piimaga).

·         Happevihmad ja toit – kuna tänapäeval on kogu keskkond happelisem, siis on ka enamik köögivilju happelisemad.

           Värske, taimne ja toores toit- aitab edukalt tasakaalustada happelist jääki andvaid toiduaineid, seega suur ports salatit muudab päeva paremaks.