Stiil
 

Mõned eksklusiivsemad ja parimad näited Pireti stiilist:

Soenguid:

PIRETI STIIL

Ükskõik kuhu ka Pireti ei ilmu, siis on ta kahtlemata vägagi stiilselt riides. Seda kinnitavad kõik tema senised riiete komboneerimised. Alati võib neist leida mõne põnevama detaili, mida ei oskakski keegi sinna paigutada või üldse sellele mõttele tulla, et kasutada.

Üldjuhul võib Pireti stiilist näha rokilikust. Vahel näeb seda pehmemast poolest, vahel aga karmimast. Eriti meeldib tal värvidega mängida, mille lõpptulemus on vägagi eksklusiivne.

 

PIRET RÄÄGIB OMA STIILIST

Millal hakkasid oma riietusele tähelepanu pöörama?

Kui nüüd selle asja üle järele mõelda, siis tundub, et ilusad riided on mulle alati meeldinud. Nii kaua kui ennast mäletan. Kuna mu ema oskab hästi õmmelda, siis väiksena valmistas just tema mulle palju asju ja juba siis meeldis mulle kaasa rääkida, et mis asja, mis värvi ja mis moodi ma täpselt tahan. Sirvisime muudkui koos "Burdasid" ja ema realiseeris ideed.
Milline on Su kõige tähtsam riie või riietekomplekt, mille oled muretsenud? Miks?  Ma ei julge öelda, et tegemist on just kõige tähtsama riietusesemega, aga kindlasti hoian suure hoolega alles seda puna-musta dressipluusi, mida kandsin 2003. aasta Eurolaulu finaalis, kui esitasime "Club Kung-Fu-d". See riidetükk kannab endas meeletult palju erakordseid mälestusi ja on justkui üks verstaposte tähistamaks Vanilla Ninja karjääri algust. Usun, et järgmine väga tähtis riietusese, selline mille ma kindasti alles hoian ja säilitan, võiks olla näiteks pulmakleit!
Kirjelda lühidalt oma stiili.

See on alati segu millestki naiselikust ja naabripoisilikust (aga see naabripoiss on selline veidi ulakas ja krutskeid täis ning teeb sõpradega garaazhibändi). See on see läbiv joon ja idee.

 

ALATINE PERFEKTNE MEIK

Piret ja Vanilla Ninja on alati rõhutanud, et nendele teeb parimat meiki meikar Mammu. Piretile meeldib Mammu meik näiteks sellepärast, et see teeb näo nukulikuks.
Näide:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KUULSAD KUDUMID

Väga palju on Pireti seljas nähtud moekunstniku Maru loomingut. Kogu 2007. aasta Eurolaulu eelvooru kudumid olid loodud just Maru poolt. Maru disainigA tutvu lähemalt siin: http://www.marudesign.tk/

Näide:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vanilla Ninja stiilist:

Vanilla Ninja tüdrukud on stiili-ikoonideks paljudele. Rokistiil on ninjapiigasid tõmmanud juba kooliajast saati. «Jah, ma mäletan, et kooliajal käisime koerapoes kette ostmas Katiga. Siis meil polnud raha,» ütleb Piret Järvis. Katrin Siska ja Piret olid muide klassiõed. Lenna Kuurmaa lisab, et temalgi polnud kooli ajal papiga priisata, kuid ta leidis odava keti rauapoest, kust seda sai meetrikaupa osta.
Ninja’d on alati silma paistnud huvitava ja isikupärase stiiliga ning olnud paljudele fännidele eeskujuks. Pärast looga «Club Kung Fu» 2003. aasta eurolauluvõistlusel üles­astumist vallandus tõeline ninja­buum. Nüüdseks on see küll vaibunud, kuid ninjatüdrukutele meeldib endiselt välimusega eksperimenteerida ja luua uusi trende.
Muusikakanal VIVA valis Saksamaal Vanilla Ninja pool aastat tagasi kõige stiilsemaks bändiks. Ja nende pealt on isegi teised artistid malli võtnud. Lenna rõõmustab, et moegurud nende maitset nii kõrgelt hindasid: «Me oleme alati läinud lavale oma ideega. Mitte nii, et tehke meid ilusaks. Tihti on artistidel eraldi lavakostüümid ja tavaelu, aga meie käime­gi kogu aeg kettidega. Ma olin juba ammu niisugune. Enne bändi.»
Pireti Järvise sõnul on needid, ketid ja muud rokimõjutustega detailid nende stiili juures alati olnud läbivaks elemendiks. «Nagu me muusika on popmuusika – samas tugevate rokimõjutustega –, samamoodi on me stiil, kung fu aegadest saati.»
Lenna Kuurmaa lisab, et ka värvid on neil ninja-päevade algusest peale enamasti samad olnud. «Viimasel ajal on vaid must värv populaarne. Muidu oleme laval olnud ikka mustas, teksades, punases, valges, hõbedas. Needid ja ketid alati. Mitte kunagi pole meil rõivad oranžid, kollased, roosad. Selliseid värve pole kunagi kasutanud,» räägib Lenna. Piret vaidleb vastu, meenutades, kuidas nad kord roosasid ruudulisi seelikuid kandsid. «Olid sellised pungilikud.»
Ninjade üks kaubamärke on ka meik. «Meil on hästi eriline meik alati olnud. Kasutame meikar Mammut. Juba sellest ajast, kui bänd hakkas pihta. Mulle meeldib, et Mammu meik teeb näo hästi nukulikuks,» kiidab Piret bändi jumestuskunstnikku.
Maarja keldris valmisid esimesed lavakostüümid
«Saksamaal võtsime asju lõdvemalt. Ei panustanud nii palju kostüümidele ega lavalisele välimusele. Panime lihtsalt mugavad riided selga. Enamasti olime teksadega,» ütleb Piret ja Lenna lisab, et lihtsalt pidi vaatama, et puhtaid särke jaguks. «Et oleks 20 erinevat, kui on kahekümnel päeval vaja esineda.»
Piretile meenub, et nad tegid särke ise. «Ostsime valged või mustad särgid, värve, tegime auke ja panime haaknõelu,» räägib Lenna. «Olid maikad, millele nimed peale kirjutasime. Need on meid hästi teeninud. Mul on see veel alles,» lisab Lenna ja Piret noogutab, et temalgi on legendaarne särk varalaekas: «Mõtle, kui kaua me neid kandsime! Tegime need siis, kui oli vaja esitada meie repertuaari kolm lugu ja üles astuma pidime Hollywoodis. Ei tahtnud kogu aeg nendes kung fu riietes olla. Läksime Maarja keldrisse ja tegime need maikad. Ise olime hästi rahul.»
Stilist võetakse abiks vaid Eurovisionile
Lenna ütleb, et stilistil on nad endale spetsiaalselt lasknud kostüüme teha vaid Eurovisioni lauluvõistluse jaoks. «Kui Kiievis käisime, siis rääkisime stilistile oma idee ära. Ütlesime, et tahame valget ja neete. See oli meie soov.»
Piret lisab, et nüüd on neil jällegi Eurovisioniks tehtud spetsiaalsed kostüümid – kudumid. Seekord on meile riided teinud Maru. Maru on mu täditütar. Müts on nii lahe, et ma arvan, et hakkan sellega muidu ka käima. Praegu ei saa. Oleks nõme, kui selle ära lörtsin. Hoian mütsi kuni 3. veebruarini, siis vaatab, mis saab. Kui peab Soome minema, siis jälle ei saa kanda,» arutleb Piret naerdes.
Vahest mäletatakse: kui Vanilla Ninja bänd komeedina muusikataevas särama lõi, hakkas tänaval üha enam noori kohtama Lenna-Pireti-Katrini koopiatena. «Alguses tekkis täielik buum. Meil olid kottpüksid. Hiljem olid kõigil lastel need jalas. Alati on väikseid tüdrukuid, kes on meid matkinud. Soengud ja riietus samas stiilis, ja siis nad on meile pilte saatnud. Tukk on põhiteema. Ketiteema ka ja pealuudega kaelarätid kaelas,» ütleb Lenna ja lisab, et tegelikult ei ole neil eraldi lavakostüümi. «Ma võiksin siitsamast lavale astuda. Natuke meiki ja kette juurde lisada.»
Jalanõu peab olema kindlasti mugav!
Kuid siiski on mõned kostüümid, millega tänavale ei lähe. Näiteks valgeid jakke, millega käidi šveitsi esindamas, pole küll kunagi selga pandud. «Aga Maru tehtud asjad pole nii ülevõlli, et ei võiks mujal kanda,» arvavad tüdrukud üksmeelselt. Ka tunnistavad piigad, et nende soenguid jäljendavad paljud. «Nüüd ongi naljakas, et oleme sujuvalt kõik blondiks läinud. Ega me vaata kellegi teise järgi, pigem ikka enda järgi. Kui hakkab igav, siis eksperimenteerime.»
Kui aga uurida, kas tüdrukutel on spetsiaalsed lavalkäimise jalanõud, siis raputavad nad pead. Käiakse vastavalt tujule. Kord kontsaga, siis tennistega või saabastega. Lennale on aga oluline, et jalanõu oleks mugav. «Mina ei kanna kõrget kontsa. Tahan ringi karata, ükskõik mis poose võtta, ja siis on tähtis, et oleks mugav ja et ümber ei kukuks. Aga seekord «Eurolaulul» panin täitsa kõrged kingad ja sain hakkama,» naerab solist-ninja.
Maru lasi varrastel nobedalt käia terve ööpäeva
Maru: «Piretile olid kindad olemas. Põlvekaitsmed, müts ja kitarririhm tuli teha. Lennale ja Katrinile tegin kampsuni. Kuna Piretil oli seelik, siis mõtlesime, et peaks olema kogu keha sujuvalt kaetud, ja nii tuligi põlvekaitsmete idee.
Ma ei võta kunagi mõõtu. Mitte ühtegi. Teen kõik silma järgi.
Ei tee kunagi lõikeid ka. Pole sedasorti inimene. Tüdrukud käisid ühe korra proovis. Kõik oli valmis ja sobis. Harutasin vaid Lenna krae üles, sest vahepeal oli mul hõbeniit otsa saanud.
Oma stiilis ei pidanud ma hüpermuutust tegema. Minu stiil jäi ikkagi samaks, ainult et ninja touch’i andsin juurde.
Ega ma nende kostüümide tegemise tõttu pole väga palju maganud küll. Kiiresti oli vaja teha, ja ma hakkasin hommikul kell üheksa pihta ja tegin terve päeva ja öö ka. Siis sain valmis. Aga mulle meeldib kududa, see polnud probleem.»