Estonian Folk Dance History in Washington DC

Estonian Folk Dance History in Washington, DC prior to 1970

Eesti Rahvatantsu Rühm Washington, DCs, USAs

Autor, Camilla Kuus, 1.märtsil 2004

 

Saksamaal pärast sõda UNRRA (United Nations’ Refugee Relief Administration)ja hiljem IRO (International Refugee Organization) poolt loodud põgenike laagrites asunud noored olid koorilaulu ja spordi harrastuse kõrval ka rahvatantsu viljelenud.  Kui ühendriikide väravad meie kodumaalt tulnud põgenikele lõpuks 1949 aastal avanesid siis selgus peagi, et paljud neist olid Washingtoni ja Baltimore rajoonis omale uue kodu leidnud. 

 

Mõte rahvatantsu loomisest tekkis tõenaoliselt Mihkel ja Ann Valge külalislahkes kodus, 1951. või 1952. aastal.  Selle pere kolm poega – Jüri, Madis ja Ado, ning nende kaasaegsed, teised eesti noored, nagu Arne Pessa, Ingrid Bütner, ja juba natuke hiljem, koorijuhi ja muusikaõpetaja August Nieländeri tütred, Carmen ja Silvi, olid rahvatantsust osa võtnud Saksamaal ja tundsid huvi rahvatantsurühma asutamisest. 

 

Camilla Kuus tundis seejuures huvi rahvatantsu õpetamise vastu.  Tema esimesed mälestused rahvatantsu õpetamisest ulatavad tagasi lapsepõlve kui ta ühes laste suvelaagris oli viibinud. Hiljem oli võimalik suvevaheaegadel Naiskodukaitse pooltkorraldatud üritustel rahvatantsurühmas esineda.  Rahvatantsurühma õpetamisele tuli ka kasuks, et Camilla oli Tartus Tiina Kapperi Balletikooli lõpetanud.

 

Siinkohal tuleb tänuga meenutada Washington Christ kiriku tolleaegset õpetajat, Rev. William F. Brueningut, kelle juures meie vaimuliku Rudolf Troosti poolt asutatud EELK Washingtoni kogudus kodu oli leidnud ja kes meie kodumaa saatuse vastu huvi tundis ja meisse niivõrd hästi suhtus, et ta lubas vast-asutatud rahvatantsurühmal kiriku seltskondlikke ruume igal ajal harjutuseks kasutada.

 

Meie noorte auks peal ütlema, et nad suure heameele ja innuga harjutusteks ja esinemisteks kokku tulid.  Nende vanemad tundsid seevastu headmeelt, et nende lapsed  endile meeldiva tegevuse olid leidnud.  Lisaks sellele andis kõigist raskustest, ülesaamiseks jõudu teadmine, et rahvatants oli eriti ühendriikide pealinnas toimuvatel üritustel, heaks vahendiks meie kodumaa tutvustamisel. 

 

Esimesed esinemised toimusid meie kaasmaalastele kirikus peetud üritusel Washingtonis ja Baltimores (1950’s?), seal tihti koos Baltimore Eesti Rahvatantsu Rühmaga, kuid samuti Washingtonis asuvates organisatsioonides nagu seda olid YMCA, Pan American Club, The Baltic-Scandinavian Society, Congressional Country Club, the George Washington University ja USO Club.  Kutseid saabus nii palju, et rahvatantsurühm ei suutnud kõiki noorte õppetöö või täiskasvanute ametisoleku tõttu vastu võtta. 

 

Saatemuusika eest hoolitsesid Mihkel Valge, Silvi Nieländer Valge, Jüri Täht ja Madis Valge.  Kasutati ka heliplaate, mis stuudiotes klaveril või akordeonil olid ülalmainitud muusikute poolt “sisse” mängitud.

 

Üheks Suuremaks ürituseks oli esinemine Washington linna poolt igal aastal korraldatud Kõigi kohalike rahvuste “Folk Dance Festivalil”, mis pidi andma tunnistust ühendriikide pealinna asunud rahvustest ja väljendama nende kultuuripärndit.  Nendes kolm päeva kestvatel esinemistel oli üle 20-e rahvusgrupi esindatud. 

 

Kõige tähtsamaks kõigist esinemistest tuleb aga meie osavõttu igal aaastal jõulude ajal Valge Maja juures asuval Ellipsi pargis Pagent of Peace pidustusi lugeda, kuna sellel, kolm nädalat kestval, üritusel USA President isiklikult selekohasele nupule vajutades jõulupuul küünlad süütab ja jõululäkituse ette kannab.  Esimene sellesarnane üritus toimus 1954 aastal.  Juba järgmisel aastal lisandusid sellele üuendriikidega diplomaatilistes suhetes olevate maade poolt ehitatud jõulupuud, mis teed Ellipsile palistasid.  Nende seas oli ka meie rühma poolt ehitud jõulupuu, mille sponsoriks oli Camilla Kuus palunud, meie diplomaatilise esindaja New Yorgis peakonsuli saadiku ülesannetes Johannes Kaivu. Mitte ainult ajalehtedes ja televisionii saadetes, vaid ka “Ameerika Hääle” saadetes osutati sellele üritusele suurt tähelepanu.  Pärast Pagent of Peace-l esinemist andis selle president, kes oli ähtlasi ka Washingtoni Kaubanduskoja presidendiks, Camilla Kuusile üle kolm tänukirja, millest üks oli määratud peakonsul Kaivule kui meie esinemise sponsorile, teine Camilla Kuusile, kui rahvatantsurühma juhile, ja kolmas kiri rahvatantsurühmale. 

 

Peagi avanes meie rahvatantsurühmal võimalus ka televisioonis esineda.  Esimene sellesarnane esinemine toimus 1955 aasta mai kuul Baltimores seal korraldatud “World Trade Folk Festival” raamides, kus Washingtoni rahvatantsurühma esinemine 15 rahvusgrupi hulgas ühe Baltimore televisióni jaama poolt edasi anti.  Järgmine esinemine toimus 1955 aasta esimesel jõulupühal kui CBS tund aega kestnud saates ka rahvatantsu esinemise Pageant of Peace üritusel, nime all “Let’s Take a Trip”, esitas.  

 

Järgnevatel aastatel asendati teiste maade jõulupuud ühendriikide osariikide jõulupuudega.

 

Iga organisatsioon peab paratamatult ka järelkasvu peale mõtlema.  Nii loodi 1956 aastal ka Washingtoni rahvatantsurühma juurde noorte rühm ja hakati lastele rahvatantsu õpetama. 

 

Pärast üle viie aasta kestnud tööd rahvatantsurühma juures pidi rahvatantsu juht, Camilla Kuus, 1956 aasta kevadel Hispaaniasse asuda.  Seejärele jätkas rahvatantsurühma oma tegevust Silvi Nieländeri, Madis ja Ado Valge, ning Elgi Kääride juhtimisel; rühm töötas jõudsalt edasi kuni 1959. aastani.   

 

Peale 1958. aastat olid mitmed rahvatantsurühma liikmed kohalikud koolid (keskkoolid, ülikoolid) lõpetanud, väljaspoole Washingtoni ülikoolidesse siirdunud või sõjaväkke kutsutud, mis omakorda rühma tegevuse vaibumisele kaasa aitas.

 

1970 a sügisel, hakkas Anu Oinase juhatusel, “Pillerkaar-e” nimega Washington Eesti Rahvatantsu rühm, ellu äratama järgmist Eesti noorte generatsiooni. 

 

Panuse eest meie kodumaa tutvustamisel, eriti ajal mil meie probleemid olid suuremale osale ameeriklastele täiesti tundmatud, väärivad alljärgnevad rahvatantsurühmast osavõtjad, kes kunagi, olgu pidevalt või ühel või teiselkorral rahvatantsurühma koosseisus esinesid, ära märkimist.  Kõik nad on jäänud tõsisteks eestlasteks ja paljud neist on omal alal väljapaistvatele kohtadele jõudnud.  Kes oleks meie Pageant of Peace-l esinenud rahvatantsurühma liikmetest võinud arvata, et selle pidustuse juhtmõte 40 aastat hiljem ka meie kodumaa suhtes täitub ja, et ühel selle rühma liikmetest, nimelt arhitekt Madis Valgel võimalik on 1994 aastal Esti vabariigi poolt Eesti saatkonnale Washingtonis ostetud maja taastada, mis 19. oktoobril 1995 Eesti President Meri poolt pidulikultavatuks kuulutati. 

 

Esimesse Washingtoni Eesti Rahvatantsurühma kuulusid:  Bütner, Ingrid; Ciupak, Kugen;Hantsoo, Paavo; Hantsoo, Sirja; Kalvik, Kiira; Kitzberg-Osteraas, Leena; Käärid, Elgi; Käärid, Jaanus; Loger, Helmi; Loger, Jaan; Luhaste, ülo; Nieländer-Täht, Carmen; Nieländer-Valge, Silvi; Oinas, Vello; Pessa, Arne; Rauam, Naadi; Saarepera-Kuus, Camilla; Sibul, Leon;Teemant, Uno; Valge, Ado; Valge, Jüri; Valge, Madis; Väli-Ottenbacher, Viia; Williamson, Roger.

© 2006 ALL RIGHTS RESERVED.

Comments