Kirik - Kyrka

Korbe kirikukihelkond loodi arvatavasti pärast alade Saare-Lääne piiskopkonnale allutamist. Konkreetseid teateid kiriklikust kihelkonnast ja preestrist on siinkandis aastast 1325.

Tollane kirik või kabel oli arvatavasti ehitatud puidust. Pärnu-Jaagupi praegune kirikuhoone on ehitatud arvatavasti veel katoliku kirikuks, olles üheks viimastest. Kirik on pühitsetud palverändurite kaitsepühaku Jakoobuse auks. Ehitusaastatena on ajaloolistes trükistes üles tähendatud 1531-1534, tegelik ehitamisaeg võib aga olla varasem, sest juba 1499 mainitakse Vana-Pärnu kinnisturaamatus Korbe kirikhärrat. Pärnu-Jaagupi kirik on ühelööviline gooti stiilis hoone. Ehitis on raudkivist ning krohvitud. Esimene torn ehitati kirikule arvatavasti 1695. aasta remondi käigus ning see asus kiriku katusel, kuhu viis müüritrepp, mis praegugi on altariruumi põhjaseinas. Kiriku torn hävis pikselöögist 5.juulil 1885. aastal. Koos torniga hävis ka kiriku katus. Katus taastati sama aasta sügiseks, kuid tornijala ehitamisega alustati alles 29. aprillil 1888. aastal (ehitusmeister Gessler). Tornikiiver valmis 1907. aasta sügisel (arhitekt R. v. Engelhard ja ehitusmeister H. Tõnisberg). Suurem siseremont toimus 1927. aastal, mil kirikusse seati sisse elektrivalgustus ja ehitati plekkahjud. Aastatel 1940-1941 rüüstasid korduvalt kirikut vene sõjaväelased. Kannatada said altarimaal ja orel. Pärast taasiseseisvumist on kiriku korrastamine jätkunud. 1994. aastal korrastati orel. 1994. aasta 1.jaanuari öösel vandaalide lõhutud altarimaal taastati ja taaspühitseti 1995. aasta emadepäeval. 1995. aastal paigaldati tornikiivrile plekk-kate. 2000. aastal valgendati kirik seestpoolt.

Kiriku interjööri vanim ja kauneim ese on 1660. aastal valmistatud evangelistide kujudega barokk-kantsel. (Autor Elert Thiele (Diel)). Altar on ehitatud 1793. aastal. Praeguse altaripildi "Kristus ristil" on maalinud Ants Laikmaa poolt 1901. aastal ja on Tallinna Toomkirikus asuva Eduard Franz Karl von Gebhardi altaripildi koopia.

Koorirõdud sai kirik 1888. aastal. Orel on valmistatud Walkeri töökojas Riias 1895. aastal. Kroonlühtrid on pärit 1904. aastast. Kirikukell on valatud 1885. aastal Ingerimaal Gatšinas. Kellal on sõnad: Au olgu Jumalale kõrges!

Pastoraat ehk kirikumõis (kirikla)

Esimest korda mainitakse pastori elamut 1624.aastal rootsiaegse revisioni ürikus, kus on kirjas, et pastori kasutada on üks vana eluase kambri ja esikuga. 1699. aasta 1.novembril toimunud visiteerimise ajal oli pastori elumaja täielikult vananenud ja mädanenud, ning uue ehitamiseks veeti palke kohale. Uus pastoraadi hoone jõuti arvatavasti enne katku ja Põhjasõda valmis ehitada. Hoone püsis kuni 1771. aastani, mil see tulekahjus hävis.

Alles 19. sajandi algul mainitakse jälle pastoraadihoone remondivajadust. Ka see pastoraadihoone hävis tulekahjus 10. märtsil 1853. aastal. Järgmine pastoraat otsustati ehitadada kivist. Vundament valmis 1855. aastal. Lõplikult valmis hoone õnnistati sisse 20. septembril 1858. aastal.

Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal maja natsionaliseeriti ning koguduse kantselei paigutati ümber. Endises pastoraadis oli okupatsiooni ajal valla täitevkomitee.

Pastoraadihoone tagastati kogudusele 1993. aastal. Samal aastal tehti hoonele sanitaarremont ja värviti katus punaseks. Remonditi pühapäevakooli ruum ja avati koguduse kantselei. Teisele korrusele õpetaja ametikorteri ehitamine toimus 1994.- 1999. aastal. 2000. aastal vahetati hoone kõik aknad, värviti fassaad ja renoveeriti koguduse saal. 24. novembril 2001. aastal avati pastoraadi majas pidulikult kohvik „Mõisa Köök“. Kohvik on koguduse omand. Kirikumõisa hoone on muinsuskaitse all.

Häärber (rentnikumaja)

Rentnikumaja on ehitatud 1853. aastal. Rentnikumaja võõrandati 1950. aastal ja tagastati kogudusele 1993. aastal. Praegu on seal üürikorterid. Majale on mitmeid ümberehitusi ja remonte tehtud.

Köstri- ja koolimaja ning selle juurde kuuluvad abihooned

Köstri- ja koolimaja ehitati 1811. aastal. 1880. aastaks oli koolimaja nii lagunenud, et otsustati uus maja ehitada. Selle ehitus lükkus aga 1901. aastasse. Vanale köstrimajale tehti põhjalik remont 1924. aastal ja see püsis kuni 1960. aastal õpilased selle hoogtöökorras maha lammutasid. Praegu asub kooli pargis, vana köstrimaja vundamendi kohal mälestuskivi.

Koguduse vaimulikud läbi ajaloo

Urmas Viilma - ametisolekuaeg 01.12.1993 - 30.06.2004

Sündis 08.02.1909 Peterburis. Ordineeriti 10.02.1935 õpetajaks ja kinnitati 01.03.1935 ajutiselt Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja kohusetäitjaks. Valiti 02.06.1935koguduse õpetajaks. Lahkus siit sõjasündmuste tõttu 1940.aastal Tartusse. Teenis Mehikoorma koguduses. Emigreerus Eestist 1944.aaastal Saksamaale. Alates 1950.aastast elas Ameerikas ja teenis eksiilkiriku Seabrooki ja Philadelphia kogudusi. Suri 03.09.1998 Bridgetonis, USA-s.

Harry Johann Nuudi (Nuth) - ametisolekuaeg 10.03.1930 - 01.03.1935

Sündis 15.06.1894 vkj Sindis. Oli esimene eesti rahvusest õpetaja Pärnu-Jaagupis. Tuli siia õpetajaks 10.03.1930. Teda peeti heaks kõnemeheks ning tal oli hea lauluhääl. Lahkus Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja kohalt 01.03.1935 ja läks Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks. 1944.a. emigreerus Saksamaale. 1950.a. suundus USA-sse. Suri 03.05.1965 Christianstadis.

August Grünberg / Johann Treu - ametisolekuaeg 1929 - 1930

Sel perioodil hooldasid kogudust Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajad August Grünberg ja Mihkli koguduse õpetaja Johann Treu.

Otto Woldemar Ludwig Schultz - ametisolekuaeg 28.05.1895 - 19.02.1929

Sündis Tallinnas 23.12.1864. Pidas abiõpetajana Kergu kirikus 1892.aastal oma esimese jutluse ning õnnistati Pärnu-Jakobi koguduse õpetajaks 28.05.1895. Oli kuni surmani Pärnumaa praost. Suri 19.02.1929 Pärnu-Jaagupis oma töölaua ääres südameataki tagajärjel ja maeti Tallinna.

Tema algatusel asutati kasvatusasutus "Nain" ja Libatse tuberkuloosihaigete ravila. loe lisaks

Emil Moritz Metzler - ametisolekuaeg 21.05.1850 - 1895

Sündis Saardes 19.09.1820 ja suri Pärnu linnas 30.06.1902 ning maeti Pärnu-Jaagupi kalmistule 01.07.1902 vkj. loe lisa

Ernst August Kornrumpf - ametisolekuaeg 1811 - 1848

1810.aastal oli ta abiõpetaja. Tema ametisoleku ajal toimus kihelkonnas usuvahetuskampaania. Haiguse ja napsitamise tõttu lahkus ta ametist ning suri Pärnus 14.08.1858 vkj.

Johann Christian Lisch - ametisolekuaeg 1768 - 1811

Sündis Tallinnas 13.04.1729 ja suri Pärnu-Jaagupis 28.02.1811 vkj. Oli varem Vändras õpetaja. 1786.aastal kinnitati ta Pärnu kreisi praostiks.

Gottfried Schnabel - ametisolekuaeg 1761 - 1767

Sündis 25.03.1721 vkj ja ordineeriti 27.12.1761. Läks Pärnu-Jakobist Helme koguduse õpetajaks.

Mathias Berend Voigt - ametisolekuaeg 1758 - 1760

Oli enne Pärnu Nikolai koguduse õpetaja ja suri Pärnu-Jaagupis pärast kaheaastast ametisolekut.

Johann Friedrich Haller - ametisolekuaeg 1735 - 1757

14.mail 1735 kutsuti ta Tõstamaalt siia ning läks siit Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks.

Jacob Andreas Zimmermann - ametisolekuaeg 1730 - 1735

Temast sai 1746.aastal Riias kindralsuperintendent ehk Liivimaa piiskop.

Martin Goldfisch - ametisolekuaeg 1723 - 1730

Kutsuti Pärnu-Jakobi koguduse õpetajaks Halliste kogudusest.

Heinrich Christian Methold (Netzhold) - ametisolekuaeg 1713 - 1722

Oli asendaja, põhikoht Audrus.

Andreas Chorigius - ametisolekuaeg 1711 - 1713

Oli asendaja, põhikoht Vändras.

Christoph Donnerhack - ametisolekuaeg 1710 - 1710

Adjunkt. Suri 1710.aastal katku.

Hermann Reinering - ametisolekuaeg 1683 - 1710

1710.aastal vangistasid Vene väed ta ja viisid Narva, kus ta ka Ivangorodi kindluses olevat surnud.

Jakob Zimmermann - ametisolekuaeg 1658 - 1680

Johann Zimmermann - ametisolekuaeg 1650 - 1658

Krahv von Thurn kutsus ta 24.08.1650 Pärnu-Jakobi koguduse õpetajaks. Ametisoleku aeg küsitav.

Johann Tuttais (Tuttoides) - ametisolekuaeg 1626 - 1650

Ametisoleku aeg küsitav.

Urban Milde - ametisolekuaeg 1567 - 1588

Vahepeal, sõdade ajajärgul, puudus kogudusel pikem at aega õpetaja. Ametisoleku aeg küsitav.

Johan Wedberg - ametisolekuaeg 1546 - 1546

Avaldas soovi 1546.aastal ametist lahkuda, kuid konsistoorium seda sooviavaldust ei rahuldanud.