Materjalid‎ > ‎Ajalugu‎ > ‎

Eesti ajalugu 20. sajandil

4.7 Majanduse areng aastatel 1870 – 1914

Eesti majanduse moderniseerimine:

-raudteede rajamine al 1870. aastast

            -1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga

            -järgmine haru: Tapa-Tartu-Valga-Riia

            -pikendati: Valga-Võru-Pihkva

            -1906. a liini pikendus Keilast Haapsallu

-so riiklikust rahast ehitati laiarööpmeline raudtee

-lisaks laiarööpmelisele ehitati erakapitaliga ka kitsarööpmeline

-sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse – sellel oli erakordne tähtsus kaubandusele

-raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus (eesti põllumajandustooteid veeti Peterburi)

-suurenes Paldiski ja Tallinna sadamate kaudu sisseveetavate transiitveoste osakaal, tihenes sisepiirkondade omavaheline suhtlemine ja sisekaubandus, rajati uusi tööstusettevõtteid ja asulaid

-kaubanduse areng:

            -tänu raudteedele sai Eesti Peterburi majanduse tagamaa ja arenes välis- ja transiitkaubandus

-Tallinn kujunes tähtsaimaks sisseveosadamaks – puuvill, masinad, keemiatooted, kivisüsi

                        -Venemaa väliskaubanduse tähtis sadam Mustal merel

            -Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveo sadamaks – lina, puit, vili

-arenes sisekaubandus, st vabrikukaubad tungisid maale, osteti põllutöömasinaid, rahvariiete asemele vabrikurõivad, petrooleumlambid, aknaklaasi jne

-linnaelanikud olid huvitatud toiduainete ja vabrikukaupade ostmisest

 

Tööstus:

-tööstuslik tõus kogu Vene impeeriumis, Eestis laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid

-valitsevaks sai suurtööstus ja tekstiilitööstus, lisandusid puuvillamanufaktuurid (Kreenholm Narvas, avatud 1857. a – Eesti suurim ettevõte, 1880. aastal 5000 töölist e 36% Eesti tööliskonnast, 1985. aastal 10 tuhat, 1916. a 50 tuhat), sajandivahetusel rajati Tallinna Balti manufaktuur

-seoses raudteede ehitusega kasvas masinatööstuse osakaal ja rajati Tallinna vagunitehas Dvigatel, elektrimootoritehas Volta, masinaehitustehas Franz Krulli, Wiegandi → Ilmarine

-tähtsuselt 3. majandusharu oli paberitööstus: Räpinas, Türis, Kohilas, Pärnus Venemaa suurim tselluloositehas Waldof, mis andis 70% paberitoodangust

-tsemenditööstus Kundas, Aseris – omanik Girard de Soucanton (suvemõis Rocca al Mares), andis 10% Venemaa tsemenditoodangust

-juba 19. sajandi algusest pärit kalevivabrikud (Narva, Kärdla, Sindi)

-suurimaks tööstuskeskuseks Narva asemele Tallinn, kogu maale rajati uusi ettevõtteid (tellise-, lubja-, viina-, villa-, jahuvabrikuid)

-aastatel 1900-1903 oli ülemaailmne majanduskriis, ka Venemaal

-1910. a algas majanduses uus tõus tänu sõjatööstusele

-impeeriumi majanduselu militariseerimine – valmistuti sõjaks, hakati välja ehitama Tallinna sõjasadamat, Kopli poolsaarele ehitati 3 suurt sõjalaevatehast: Vene-Balti, Bekkeri, Noblessner (allveelaevatehas)

-Esimese maailmasõja ajaks oli Eesti Venemaa enamarenenuim tööstuspiirkond

-üle poole tehastest Saksa, Prantsuse, Itaalia kapitali kontrolli all, eestlased peamiselt väikeettevõtjad, töökodade omanikud

-tööstuse areng toimus Venemaa huvides, tooraine toodi sisse ja valmistoodang läks Venemaa turule

-tööstuse arenemine, talurahva sotsiaalne kihistumine tõi kaasa linnade kasvamise, linna elanike arv moodustas 1/5 kogu  rahvaarvust

            -suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga

-toimus linna rahvusliku koosseisu muutumine, (1867. aastal 54 tuhat), 1913. aastaks olid eestlased arvulises ülekaalus (116 tuhat elanikku), kuid linnavalitsemine endiselt sakslastel ja õiguslikult jäädi baltisakslaste kõrval teisejärguliseks (valitses saksa keel ja kombed)

-alevid: Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva

-jõuti paremale majanduslikule järjele, kasvas eestlastest ametnike ja haritlaste arv

 

Põllumajandus:

-2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses e Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks, põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus (von Berg “Sangaste” rukkisort)

-domineeris mõisamajandus, need olid palgatööl baseeruvad suurmajandid

-jätkus 1850. a alanud talude päriseksostmine, aastal 1916 4/5 talumaadest päriseks ostetud (enamus laenuga – majandusraskused), püsisid ka renditalud

-sajandivahetusel toimus viljahindade langus (USA odav nisu), mis lõi majanduse segamini

-orienteeruti ümber piimakarjandusele, mis nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule– farmimajandus

-loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik

-külades süvenes sotsiaalne kihistumine – maata mehi oli 60%, kõige teravam probleem oligi maapuudus

-domineerima hakkas väikepõllumeestekiht, palju mõisamoonakaid (mõisatöölised), sulaseid, teenijaid, kehvikuid, paljud läksid linna, välisriikidesse

-Põllumeeste seltsid korraldasid põllumajandusnäitusi, et levitada vastavaid teadusi

 

Ühistegevuslik liikumine:

-kooperatiivid

-ajendiks piimakarjanduse levik: talupojad moodustasid piimaühistuid (hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest)

-et tõsta talude konkurentsivõimet, hakati looma ühistuid – piimaühistud, masinaühistud, mille kaudu võeti kasutusele masinaid, maaparandusühistuid – soode kuivendamine, tarbijaühistuid (tarvitajate- ja majandusühisuste kaudu sai odavalt tööstuskaupu, masinaühisused soetasid kalleid põllutöömasinaid)

-Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1902), mille asutas Jaan Tõnisson, eesmärk: anda laenu – esimene Eesti rahvuslik pank

 

4.8 Poliitiline areng sajandivahetusel

-20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised

-poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud

-Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale

 

Tartu renessanss – esimene leer:

-kogu Lõuna-Eesti liikumine koondus Postimehe ümber

-1896. a ostsid parempoolse Postmehe rahvuslikud ringkonnad – Oskar Kallas (folklorist, diplomaat), Heinrich Koppel (arst) ja Villem Reiman (pastor, EÜS oluline ideoloog ja koondaja), hiljem arenes neist Eesti Demokraatlik Erakond ja Maaliit

-Postimehe peatoimetajaks sai Tõnisson (enne oli valgustaja Hermann, rahvakonservatiiv, kõige parempoolsem), mõõdukas liberalist

-Postimehe ümber koondusid rahvuslikult meelestatud haritlased: Kitzberg, Hindrey, Peeter Põld – aatemehed, kes rõhutasid ideid

-Tõnisson oli poliitik, kes rääkis demonstratiivselt ainult eesti keelt, uskus eesti rahva rahvuslikku tulevikku; muutis Postimehe poliitiliseks leheks

-Postimehe põhiseisukohad, nõudmised:

            -rahvusliku eneseteadvuse areng – eneseteadvus on kõige alus

-võitlus venestusega ja Grenzsteini Olevikuga

-emakeelne kooliharidus – tegutses ministeeriumikoolide kui venestuskeskuste vastu

-võitles baltisakslaste poliitiliste ja majanduslike eesõiguste vastu ja nõudis eestlastele samasuguseid õigusi

-rahvusühtsuse idee: eitasid klassivõitlust ja sotsiaalseid erinevusi

-mitte sekkuda suurde poliitikasse (Vene asjadesse)

 

Tallinna radikaalid – teine leer:

-vasakpoolse Tallinna Teataja ümber koondusid Tallinna radikaalid, 1901. a hakkas välja andma asutaja Konstantin Päts (1904. a Tallinna aselinnapea), radikaalne liberalist; hiljem arenes neist Tööerakond ja sotsiaaldemokraatlik partei

-Vilde, Tammsaare, Teemant (advokaat), M. Martna, H. Pöögelmann (kas viimast läksid pärast sotsialistide poole)

-põhiseisukohad:

            -majanduslik ja poliitiline võitlus esikohal

-väitis, et eestlaste rahvustunde nõrkus on tingitud nende nõrkadest positsioonidest majanduses e majanduslikust tugevusest tuleb rahva tugevus

            -klassivõitlus: rõhutasid sotsiaalseid erinevusi e tunnistasid klassivõitlust

            -tuleb osaleda suures poliitikas liidus vene demokraatidega, tuleb taotleda kasu ülevenemaalistest reformidest

            -toetasid ministeeriumikoole

 

Sotsiaaldemokraatia kujunemine – kolmas leer:

-sotsiaaldemokraatia hakkas levima kõrgintelligentsi hulgas (Tartus)

-1903. a alustas Tartus ilmumist Speegi Uudised, mis oli sotsiaaldemokraatlik ja kõige vasakpoolsem, sinna koondusid Eesti oma sotsialistid

-koostööd hakkasid tegema Mihkel Martna (tolle aja sotsialist Eestis), Vilde, vennad Karl ja Gottlieb Ast

-põhiseisukohad:

            -nõuti demokraatlikku vabariiki kodanikuvabadustega kogu Venemaal

-tunnistasid vähemusrahvaste õigusi – seetõttu ei liitunud Venemaa Sotsiaaldemokraatliku parteiga (VSDTP), millel olid ringid Eesti linnades, kartes kaotada rahvuslikku identiteeti

 

Esimesed poliitilised võidud kohalike omavalitsuste valimistel linnades:

            -1901. a Valgas võttis Eesti-Läti blokk üle linnavalitsuse

            -1902. a Tõnisson valiti Tartu linnavalitsusse (sakslastele ei meeldinud)

            -1904. a Tallinnas Eesti-Vene blokk võttis üle linnavalitsuse ja Pätsist sai abilinnapea

-esimesed parteid:

-Tõnisson: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE)

            -Speek: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ)

 

4.9 Kultuur sajandivahetusel

Hariduskorraldus:

-1870. a koolidevõrgu korrastamine – vallakool muutus kohustuslikuks (3 aastat), muu süsteem jäi samaks

-gümnaasiumeid asutati juurde, kõik võõrkeelsed, juurde tulid reaalgümnaasiumid ja tütarlaste gümnaasiumid

-asutati kutsehariduskoole (merekoolid populaarsed)

-ministeeriumikoolid

-laiem võimalus saada kõrgharidust – lisaks Tartu Ülikoolile avati Tartus Mihhail Rostovtsevi Eraülikool ja Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused

-venestamise käigus muudeti koolid venekeelseks

 

Teadus:

-peamine teaduskeskus Tartu Ülikool, mis rahvusteadustega ei tegelenud, tulid juurde matemaatika- ja loodusteaduskond, eestlasi õppejõududeks ei lubatud, eesti keelt õpetati ainult lektoraadi tasemel, lektoritena töötasid: Veske, Hermann

-rahvusteadustega tegeldi teadusseltsides:

-Õpetatud Eesti Selts

-Eesti Kirjameeste Selts, mis suleti 1893. a

-1907. a avati analoogne Eesti Kirjanduse Selts

-1909. a Eesti Rahvamuuseum – Oskar Kallas

            -põhiülesanne: koondada igasugune vanavara ja eestikeelseid trükiseid

 

Kunst:

-19. sajandi teise poole kunst püsis üksiktegijatel ja Vene riigi rahadel - akademism

            -tuntuimad kunstnikud: Köhler, Weizenberg (skulptuur), Adamson (Russalka)

            -sajand lõpus hakkas tegutsema uus põlvkond – Paul ja Kristjan Raud – kaasaegne looming

-kunstielu koondaja: Laikmaa – asutas Tallinnas oma ateljeekooli

-1907. a loodi Eesti Kunsti Selts ja hakati korraldama eesti kunsti näitusi

-Eesti esimene arhitekt – Georg Hellat

 

Kirjandus:

-19. sajandi teisel poolel – rahvusromantism

            -rahvusromantiline isamaalüürika: Koidula, Kuhlbars

-1880ndatel ajalooline jutustus (Bornhöhe “Tasuja”, Andres Saal)

-19. sajandi lõpus realism (Vilde “Mahtra sõda”, Kitzberg “Külajutud”), luuletaja Juhan Liiv

-20. sajandi alguses Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus (Suits, Tuglas, Aavik)

            -põhiloosung: Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!

 

Muusika:

-1860ndatel laulu- ja mänguseltsid, laulukoorid, puhkpilliorkestrid

-esimesed heliloojad Cimze seminarist (Kunileid-Saebelmann, Hermann – esimene eesti lauleldus “Uku ja Vanemuine”)

-sajandilõpus Peterburi konservatooriumis hariduse saanud muusikud – esimesed sümfoonia orkestrid (Miina Härma, Tobias, Kapp), Väägvere puhkpilliorkester, juhataja Wirkhaus, loodi instrumentaalmuusikat

-1869. a esimene üldlaulupidu

 

Teater:

-1865. a Vanemuise ja Estonia selts

-1870. a rahvusliku teatri algus – Vanemuises etendati Koidula “Saaremaa onupoega” (teatris ainult mehed)

-1878. a August Wiera lõi esimese koosseisulise näitetrupi

-1906. a professionaalne teater sai alguse Vanemuises - Menning

-mängufilm saab alguse: esimene film Pääsukese “Karujaht Pärnumaal”

 

Kehakultuur:

-sajandivahetusel hakati asutama spordiringe: “Kalev” Tallinnas, “Taara” Tartus

-tuntud maadlejad: Georg Lurich, Alberg, Hackenschmidt

-esimene olümpiamedal: Martin Klein, 1912. a hõbe klassikalises maadluses

 

4.10. Viienda aasta revolutsioon

Põhjused:

-põhiliselt samad, mis Venemaal

-aastatel 1904-1905 Vene-Jaapani sõda

-vanad poliitilised olud takistasid ühiskonna arengut

            -valitses absoluutne monarhia, kodanikuõiguste puudumine

-majanduses kapitalismi kiire areng (suurtööstus) läks vastuollu ühiskondlike suhetega: suurtööstus ja kapitalism vs piiramatu isevalitsus, kodanikuõiguste absoluutne puudumine

                        -vanad harud takistasid uusi tekkimast

-maal valitses mõisnike suurmaavaldus, mis takistas küla/põllumajanduse arengut, polnud külakogukonda ja see teravdas veelgi suhteid

                        -Eesti külaühiskond oli moderniseerumas, loodi ühistuid

            -linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud (kiire linnade kasv)

                        -streigid ja ametiühingud olid keelatud

                        -venestamine teravdas olukorda

 

Käik:

-9. jaanuaril 1905. a Peterburis Verine Pühapäev

-12. jaanuaril Tallinnas üldstreik – tööliste-üliõpilaste-mõisamoonakate solidaarsusstreik, kumbki ajaleht võttis seisukoha ja tekkis kaks leeri:

-Teataja ja Uudised kutsusid aktiivsele võitlusele konstitutsioonilise monarhia ja kodanikuõiguste eest ja solidaarsusele Venemaaga, toetasid mässu

-Postimees leidis, et olgem järelemõtlikud, mitte liituda revolutsiooniga, kõik peab toimuma seaduslikult; tegeleda eesti asjaga; tahtis maareformi ja üldist valimisõigust, eravaldust ei puuduta

-16. veebruaril tsaari määrus, millega lubati koosolekud

-18. veebruaril Venemaa Ministrite nõukogu andis rahvale võimaluse esitada valitsusele märgukirju/palvekirju ja juhtivad ajalehed (Teataja ja Postimees) töötasid välja tüüpmärgukirja projektid (vt õpik lk 25)

-Postimehe märgukiri: üldine valimisõigus, eesti keele kasutusala laiendamine, maareform eraomandi alusel, rõhutati seaduslikkust

-Teataja nõudmised: konstitutsiooniline monarhia, kodanikuõigused, omavalitsuse-, kooli- ja kirikureformid, mis annaks laialdasemad tegutsemisvõimalused eestlastele

-kevad-suvi mässud jätkusid tõusujoones kuni oktoobrini

-13. oktoobril Moskvas raudteelaste streik

-14. oktoobril oli ülevenemaaline üldstreik, Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes – mässu kulminatsioon

-15. oktoobril Estonias tööliste esindajate kogu dokument

-16. oktoobril tulistamine Estonia taga (Uuel turul oli suur rahvakoosolek) – sõjavägi avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut

-17. oktoobril tsaari manifest – parteide loomine, lubati kokku kutsuda Riigiduuma, lubati demokraatlike vabadusi

-Tõnisson rajas Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE), mis oli liberaal-demokraatlik reformipartei, lähedane vene kadettidele; hakati nõudma: parlamentaarset monarhiat, eesti rahvale enesemääramisõigust – rahval õigus otsustada riigikorda, talupoegadele maid riigi ja kiriku arvelt (mitte mõisa)

-Speek rajas Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mis ei liitunud Venemaa VSDTP-ga, nõuti autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega

            -Pätsil e Teataja ringkonnal polnud aega parteid luua, Päts oli Tallinna aselinnapea

-loodi esimesed ametiühingud

-27.-29. novembril Tartus Rahvaasemike koosolek, läks lõhki ja järgmisel päeval oli kaks koosolekut:

-Bürgermusse (saalis) koosolek Tõnisson juhtimisel, mõõdukas, jäid vähemusse

-tahtsid konstitutsioonilist monarhiat, demokraatlikku rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel

-Tallinna radikaalid astusid Tõnissoni vastu välja – (ülikooli aulas) Aulakoosolek (28. novembril), koguneti Teemanti juhtimisel Tartu Ülikooli aulas (vt õpik lk 25-26); radikaalsem

-tahtsid demokraatlikku vabariiki, kohalik omavalitsus taheti üle võtta ja boikoteerida keskvalitsust (vägivallavalitsus) ja üldist maareformi (maa rahva omandiks), lisaks riigimaadele taotleti rüütelkonna ja kirikumõisate kaotamist ja maade jagamist rahvale e selle harijatele, Asutava Kogu kokkukutsumist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusest, nõuti rahva relvastamist

            -rahvaasemikud sõitsid maale laiali, algas omavalitsuste ülevõtmine

-detsembril Tallinnas üldstreik

-10. detsembril Päts kutsus Tallinnasse Põhja-Eesti valdade saadikute kongressi

-12. detsembril asi läks käest ära: relvastatud töölissalgad läksid maale mõisaid rüüstama ja põletama

-detsembris kuulutati Eestis välja sõjaseisukord (1905-1908), tulid brutaalsed karistussalgad ja revolutsioon suruti maha

            -kurikuulsamad karistussalkade juhid: von Sievers, kindral Bezobrazov, Orlov

-moodustati Baltikumi kindralkubermang ja kogu võim, ka kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte; juhid lasti maha, teistele ihunuhtlus

-karistussalkade tegevuse lõpetas Tõnissoni ja 32 avaliku elu tegelase protestikiri Vene lehtedele

-1906. a toimusid esimesed Riigiduuma (saadeti laiali, teine 1907. a, kolmas jäi) valimised, kus Eesti sai 5 kohta, neist 4 eestlast ja 1 venelane, baltlased jäid esinduseta (3 kohta Tõnissoni Eduerakond – tema triumf, 2 erakonnavälised), ka Tõnisson valiti sinna – so esimene valitud rahvaesindus Venemaal

-Eduerakond jäi tegutsema ainsa legaalse parteina, sotsialistid kas vangis, Venemaal või elasid emigratsioonis (Päts ja Teemant emigreerusid Šveitsi)

-enamlased alustasid aktiivset põrandaalust tööd, 1913. a hakkas Anvelt Narvas välja andma bolševike ajalehte Kiir

-1906. a lubati avada emakeelseid erakoole

            -loodi Tartu Tütarlaste Gümnaasium (esimene eestikeelne gümnaasium), esimene direktor P. Põld

            -kaks esimest õppeaastat koolis emakeeles

-1907. a asutati Eesti Kirjanduse Selts

-1909. a Eesti Rahva Muuseum

-omavalitsuse tasandil tõrjuti baltlased tagaplaanile Võrus, Haapsalus, Pärnus, Rakveres

 

Revolutsiooni mõju Eesti ühiskonnale:

-esimene tõsine poliitiline õppetund edasiseks vabadusvõitluseks, mässamise kogemus

-eesti rahvas tunnetas oma jõudu

-kujunesid selged poliitilised grupeeringud (pahempoolsed ideed (punased) populaarsemad, st Päts ja sotsialistid populaarsed), poliitiliste seisukohtade formuleerimine

-esimene parlamentaarne kogemus

-parteide moodustamise kogemus

-lubati emakeelne kooliharidus kahel esimesel kooliaastal, emakeelsed eragümnaasiumid (esimene eestikeelne gümnaasium: Tartu Tütarlaste Gümnaasium)

-rahvas harjus autonoomia ja vabariigi ideega

 

V Eesti Vabariik

 

-Eestis patriootlikku valitsust ei tekkinud, sest:

            -kardeti venestuse uut lainet, kui Venemaa võidab

            -kardeti baltlaste uut võimutsemist, kui Saksamaa võidab

-algas keskvõimude rünnak kõigele saksapärasele

-baltlaste poolt tehti eestlastele ettepanek koostööks – Saksa-Eesti maavalitsuse projekt, aga eestlased ei olnud huvitatud

-algas põgeniketulv

-tagala korrastamiseks loodi Lõuna-Eestis Tõnissoni eestvedamisel Põhja-Balti komitee (rahvuslikkus) ja Põhja-Eestis Pätsi eestvedamisel Linnadeliidu Tallinna komitee (rahvuslased, päevakohased arutelud; vene armee abistamiseks)

-majanduselu korraldamiseks loodi Tallinnas ja Tartus Sõjatööstuskomiteed (sõja ajal tellimuste jaotamine ettevõtetele)

-alustati Peeter Suure merekindluse rajamist Tallinnas

-Vene sõjaväge Tallinnas: 30 tuhat maaväelast + 20 tuhat madrust; üldse Vene vägesid Eestis: u 100 tuhat, laiali eri rinnetel

-Tõnissoni idee moodustada rahvuslikud väeosad lükati esialgu tagasi

 

5.1 Omariikluse saavutamine

1917. a Veebruarirevolutsioon Venemaal:

-1914. a algas Esimene maailmasõda, pinged: Saksamaa ja Suurbritannia., Prantsusmaa ja Saksamaa vahel Alsace-Lorraine pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vahel Balkani slaavlaste pärast; Balkanil oli läinud lahti rahvaste vabadusliikumine, kus kõige sõjakamad olid serblased

-kaks sõdivat blokki:

-Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari

-Entente: Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa

-kujunes kaks rinnet: lääne- ja idarinne (idarindel traditsiooniline sõda)

-1915. a Saksa laevad saabusid Liivi lahte, paanika Pärnus; venelased asusid evakueerima Eesti tööstuste sisseseadeid ja ülikooli varasid; sakslased hõivasid Läti ja Leedu

-1916. – kriisiaasta: oli selge, et Venemaa oma rinnet ei pea ja Saksamaa on pealetungiv pool, algas käärimine tagalas e kasvas rahustus, sõjavägi demoraliseerunud, Venemaa majandus sõjaraskusi välja ei kannatanud, majandus oli kokkuvarisenud, valitses segadus

-1917. a algas streikide ja demonstratsioonidega (Peterburis massilised rahutused, streigid, demonstratsioonid – revolutsioon)

-27. veebruaril oli Peterburis võim ülestõusnute käes, moodustati kodanlik Ajutine Valitsus (Lvov; AV radikaliseerus ja läks vasakule), reaalne võim oli PN-l, kelle mõju all olid sõdurid ja töölised – moodustus kaksikvõim; 3. märts (vkj) tsaar Nikolai loobus troonist ja andis valitsemisjärje üle Ajutisele Valitsusele

-5. novembril 1916. a kuulutati välja iseseisva Poola riigi taastamine

 

Sündmused Eestis:

-revolutsioon Venemaal avaldas mõju ka Eestis, kus 2. märtsil (vkj) oli Tallinnas (sõlmpunkt) ülelinnaline streik ja mäss – vennastumine madrustega

-tehaste töölised streikisid ja pidasid miitingut (Uuel turul), koos madrustega ja punalippude lehvides vabastati vange, põletati vanglaid, rüüstati kohtuhooneid ning politseijaoskondi, meeleavaldus nõudis ka ohvreid

-kõige aktiivsemad olid vene rahvusest töölised, külvates korralagedust ka väljaspool pealinna

-Venemaa Ajutine Valitsus tegutses kiiresti ja hakkas elu taas õigetele rööbastele suunama

-tagandati senised kubernerid ning nende asemele määrati kubermangukomissarid, Eestimaa kubermangu komissariks (Tallinnas) sai advokaat Jaan Poska (6. aug); kohtadele määrati maakonnakomissarid, politsei asemele miilits

-paralleelselt AV võimumeestega (komissaridega) tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud (TSSN), mis olid oma olemuselt pahempoolsed, koosnesid põhiliselt töölistest, aga esialgu ei vastandanud end AV-le (kaksikvõim)

-Eesti rahvuslikud jõud püüdsid ära kasutada valitsevat segadust ning viia läbi ümberkorraldusi ja Ajutisele Valitsusele esitati eelnõu, mille järgi Eesti saaks autonoomia (piiratud omavalitsusega) Venemaa koosseisus

            -vaieldi selle üle, kas üks või kaks kubermangu

-24.-27. märtsil toimus Tartus rahvuslike organisatsioonide nõupidamine – eesmärk saavutada autonoomia demokraatliku Venemaa koosseisus

            -läksid tülli – kas üks või kaks kubermangu, otsustati ühe kasuks

-seal töötati välja autonoomia eelnõu, mis saadeti kinnitamiseks AV-le, kuid asjaajamine hakkas venima

-Petrogradis toimus 26. märtsil eestlaste demonstratsioon, et saavutada oma eelnõu vastuvõtmine

-30. märtsil kinnitas Ajutine Valitsus seaduseelnõu/resolutsiooni ja avaldas määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - autonoomia

-Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati esimest korda (va Narva ja Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks

-selle etteotsa asub AV komissar (Poska) koos kahe abilisega ning tema juurde moodustati valimiste teel Ajutine Maanõukogu e Maapäev, et realiseerida autonoomia

-esimene seadusandlik kogu (parlamentaarne rahvaesindus) Eesti territooriumil, tähistas, et oli saavutatud autonoomia

-Maapäeva valimistel osalesid mitmed parteid: (vt õpik lk 39)

-parem pool: Tõnissoni partei (tüli – oli pooldunud): Eesti Demokraatlik Erakond ja põllumeeste partei – Eesti Maarahva Liit

-keskel: Eesti Tööerakond (Teataja seltskond, liider Vilms)

-vasak pool: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (menševistlik, liider Martna), Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) partei (Kruus), Eesti enamlased (ei tunnista Eesti iseseisvust) – juhid Pöögelmann, Anvelt

-Poska asus võimu enda kätte koondama, mis tõi kaasa pingete kasvu suhetes nõukogudega

-vallandas vene ametnikke, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, mis põhjustas selle, et eestlasi süüdistati separatismis

-konfliktid soldatitega – sõjavägi hakkas demoraliseeruma

-piiras nõukogude tegevust

-kuulutas välja valimised Maapäeva

-valmistuti üleminekuks  emakeelsele kooliharidusele

 

Eesti rahvusväeosade moodustamine:

-tõusis päevakorda rahvusväeosade moodustamine, aga PN töötas selle vastu – ei andnud sõjaväest puhkust ja eestlased ei saanud rahvusväeosadesse tulla

-sõja alguses esinesid lahkarvamused:

-Tõnisson soovitas moodustada eesti rügemente Läti kütipolkude eeskujul, Päts oli selle vastu, esialgu sellest ideest loobuti

-küsimus kerkis uuesti päevakorda pärast revolutsiooni ja suhtumine oli muutunud

-nüüd oli vaja oma polke maa kaitsmiseks lagunevate vene vägede vastu, moodustati sõjaväelised komiteed Tallinnas ja Petrogradis sõjaväelaste koondamiseks; rahvusväeosadesse pääsesid vaid need, kes põgenesid

-saavutati see, et loodi eestlastest koosnev 1. Eesti Polk asukohaga Rakveres (Tallinnasse ei lubatud), mille ülemaks oli Tõnisson, hiljem suurenes rahvusväeosade arv veelgi

            -polk ise poliitikat ei ajanud, seda tegi Rakvere nõukogu

-sõjaväelaste roll Eesti poliitikas kasvas

-toimus kaks sõjaväelaste kongressi, mille eesotsas Päts (Sõjaväelaste komitee); seal jaanuaris 1918. a seadsid nad üles iseseisvuse nõude; pärast oktoobripööret jõuti eesti üksused koondada (novembris) Eesti diviisiks, eesotsas Johan Laidoner

 

Poliitiliste parteide kujunemine:

-Eesti Demokraatlik erakond (endine Tõnissoni Eduerakond) – Lõuna-Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus, intelligents

-Eesti Maarahva Liit – koondas jõukat talurahvast, juhiks Raamot (teine osa Eduerakonnast)

-Eesti Tööerakond – linna keskkihid ja ametnikud, juhid Vilms, Strandman, Pätsi sõbrad), natuke pahempoolne

-Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei e Eesti esseerid – pahempoolne intelligents (Semper, Kruus)

-Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus kujunes VSDTP menševikest (Martna)

-VSDTP enamlased omaette parteid ei moodustanud (Pöögelmann, Anvelt, Kingissepp)

 

Autonoomia saavutamine:

-jätkus Vene väeosade demoraliseerumine ja Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka Eesti enamlased

-mais 1917 valiti Maapäev (Vilms – Tööerakond ja Päts – Maarahva Liit), mis oli esimene parlamentaarne ühendus Eestis

-Maapäev tuli esimest korda kokku 14. juulil (autonoomia saavutatud), enamuses pahempoolsed parteid, aga nad ei hääletanud ühiselt, Maapäeva tööd hakkasid suunama Päts (ei olnud alguses üheski erakonnas, liitus hiljem Maarahva Liiduga) ja Vilms

-moodustati Maavalitsus (täidesaatev organ, esialgu juhtis Raamot, siis Päts), sotsiaaldemokraadid ei saanud omavahel läbi ja mängu juhtis Tööerakond

-tekkis kaks poolust:

            -demokraatlik blokk – kaks parempoolset parteid

            -sotsialistlik blokk

-suvel kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad

-16. juuli kogunes Estonias Rahvuskongress, kus Vilms püstitas eesmärgiks osariigi staatuse Venemaa koosseisus

-25. augustil Maapäev otsustas, et Eesti peab saama iseseisvaks (Tõnissoni ettepanek) ja septembris otsustati korraldada valimised Eesti Asutavasse Kogusse, mis määraks kindlaks Eesti riikliku staatuse

-samal päeval Maapäeva otsus moodustada välisdelegatsioon, mis hakkab taotlema tunnustust Eesti riigile teistes riikides

 

Sõjasündmused:

-Venemaa võimu- ja sõjastruktuurid lagunesid

-augustis vallutasid Saksa väed Riia ja Eestisse taganesid Vene üksused

-septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal, erilist vastupanu venelased ei avaldanud, 1. Eesti Polk avaldas ja kandis suuri kaotusi

-8. oktoobril Saksa väed hõivasid kogu Lääne-Eesti

 

Oktoobripööre ja enamlaste tegevus:

-enamlased muutusid järjest populaarsemaks, kasvas nende arv

-niipea (26 oktoobril), kui bolševikud olid võtnud võimu Peterburis, alustati võimu ülevõtmist siin

-enamlasid moodustasid Eestimaa Sõjarevolutsiooni Komitee (SRK) viis pöörde läbi; selle eesotsas olid Ivan Rabtšinski, Viktor Kingissepp

-hakati järk-järgult ametiasutusi üle võtma

-23. oktoobril Punakaart tänavatel (enamlikud madrused ja soldatid) Tallinnas

-27. oktoobril läksid Toompeale SRK volinikud, Tallinnas kontrollis olukorda Punakaart

-vormistati kõrgema täidesaatva võimu üleminek Poskalt Kingissepale e bolševikud võtsid võimu üle (võimuletulek nagu Venemaalgi)

-kõrgem seadusandlik võim läks SRK-le (korraldused Petrogradist, Eestis eesotsas Kingissepp) ja täidesaatev võim Eesti Nõukogude Täidesaatvale Komiteele (ENTK, eesotsas Jaan Anvelt)

-see oli esimene kord, kui kehtestus nõukogude võim Eestis (vt õpik lk 41)

            -Maapäeva laiali ei saadetud

-jaanuaris 1918. a lõpetas SRK ja andis asjaajamise üle ENTK-le ja enamlased hakkasid reforme läbi viima

 

Enamlaste reformid:

-ebademokraatlikel valimistel valiti töörahva saadikute nõukogu

-kärbiti kodanikuõigusi

-keelati ära poliitiliste koosolekute pidamine

-suleti opositsioonilisi ajalehti

-vahistati tähtsamaid rahvuslasi

-usuvabadust ei respekteeritud, kirikud tehti rahvamajadeks

-riigistati e natsionaliseeriti pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid, restoranid

-maa kuulutati riigi omandiks ega jagatud talupoegadele, neist tehti suurmajandid, mida juhtisid kehvikute komiteed

-enamlaste poliitika muutus rahvale vastumeelseks

-moodustati Eesti Punavägi (rahvusväeosade asemele)

 

Iseseisvumine:

-novembris 1917. a otsustas Täitevkomitee Maapäeva laiali saata, kuid hoolimata korraldusest jätkas ta tööd

-15. novembril kogunes Toompeal Maapäev ja ütles, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ja kuni selle kogunemiseni on kõrgeima riigivõimu kandja Maapäev, kelle korraldused Eestis on ainsana kehtivad, moodustati Ajutine Valitsus (Päts), katkes riiklik ühendus Venemaaga

            -täidesaatev võim endiselt Maavalitsusel

-Tõnisson läks välismaale ja hakkas ajama eesti asja e hakkas tegutsema Eesti iseseisvuse nimel

-moodustati Maapäeva Vanematekogu

-Maanõukogu andis volitused tegutsemiseks Vanematekogule ja otsustati, et kui kehtestub Saksa okupatsioon, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ja taotleda tunnustust välisriikidelt

-Maapäev aeti jõuga küll enamlaste poolt laiali, kuid illegaalsed kokkusaamised jätkusid

-1918. a. jaanuaris moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale, ka sõlmiti sidemeid välismaade esindustega

-jaanuaris toimusid Asutava Kogu valimised ja kui oli näha, et enamlased ei saavuta absoluutset enamust, valimised katkestati

-Eesti baltisakslased palusid abi Saksa keisrilt ning tahtsid lüüa Venemaast lahku

-Eestile kehtestati piiramisseisukord ja mõisnikud kuulutati lindpriideks, nad tahtsid abi ning veebruaris 1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised ja algas Saksa armee üldpealetung ja 18. veebruaril olid juba mandril (saartelt mandrile ja Lätist Valka)

-19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee, millele vanemate kogu oli andnud volitused, kuhu kuulusid Konik (ERE), Päts (Maaliit), Vilms (Tööerakond)ja koostati Iseseisvusmanifest

-kasutades salaja loodud Omakaitset võeti võim üle veel enne Saksa sõjaväe kohalejõudmist

-20. veebruar sakslased jõudsid mandrile

-22. veebruar sakslased olid Haapsalus ja Valgas, järgnes kiire edasitung, sest Vene sõjaväge polnud enam, Punakaart oli nõrk

-23. veebruari õhtul loeti Pärnu Endla rõdult ette Iseseisvusmanifest e kuulutati välja EV

            -enamlased asusid Tallinnas sõjalaevadele

-24. veebruaril moodustati tulevases Eesti Panga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (sakslased Sauel, punased sadamas ja samal ajal Päts Tallinnas pangahoones luges ette manifesti), peaministriks määrati K. Päts, loeti uuesti ette Iseseisvusmanifest, sellega oli elu saanud iseseisev Eesti Vabariik, järgmisel päeval pandi üles rahvuslipud, helisesid kirikukellad

 

Saksa okupatsioon 25. veebruar – 11. november:

-25. veebruaril oli Tallinn okupeeritud sakslaste poolt – Saksa okupatsioon

-sakslaste edasitung jätkus Narva poole ja 3. märtsil oli vallutatud kogu Eesti territoorium (ka Narva ja Jaanilinn)

-Bresti rahulepinguga (3. märtsil, Saksamaa ja Venemaa vahel) loobus Venemaa osadest läänealadest, Eesti- ja Liivimaale paigutati Saksa väeosad, kellele läks ka võim, pealetung peatati, võim läks baltisakslastest sõjaväelastele – algas Saksa okupatsioon

-piirati kodanikuõigusi: rahvuslik tegevus ja poliitilised koosolekud keelati, erakonnad, rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali, ajakirjandus allutati tsensuurile, Ajutist Valitsust ei tunnustatud, vangistati poliitikuid ja saadeti koonduslaagritesse(sh Päts arreteeriti ja istus kaua aega vangis), hukati enamlasi ja venemeelseid (“keelan, käsen, pool ja lasen”), aga ka rahvuslasi (13. aprillil lasti Helsingis maha Vilms), majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja sõjaväevalitsusele (palju veeti välja, kasvas tööpuudus, tõusid hinnad), kultuuripoliitika eesmärk: elanike saksastamine e aeti saksastamise poliitikat (koolis saksa keel), baltlased püüdsid luua Balti Hertsogriiki, mis pidi olema vormiliselt iseseisev, kuid Saksamaaga tihedalt seotud

            -august venelasi sunniti loobuma pretensioonidest Baltimaadele

-septembris kirjutas Saksa keiser alla aktile, millega novembri alguses kuulutati välja Balti Hertsogriik ja kuulutati Riias välja, kuid see ei jõustunud, sest sügisel keiser kukutati (9. novembril Saksamaal revolutsioon)

-eestlaste seas tekkis passiivne vastupanu, põrandaaluselt taastati Omandikaitse

-tänu Ajutisele Valitsusele, kellel reaalset võimu ei olnud, tunnustasid Eesti iseseisvust de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa (välisdelegatsioon, juht Tõnisson)

-11. novembril Saksamaa kapituleerus Esimeses maailmasõjas, sõlmiti Compiègne’i vaherahu ja Saksa okupatsioon lõppes

-samal päeval kogunes Tallinnas jällegi Ajutine Valitsus, võimu täieliku ülevõtmisega jõuti valmis 21. novembriks (Päts) ja Eesti oli taas okupatsiooniikkest vabanenud (sakslased jäid Narva alla)

-Nõukogude Venemaa tühistas kõik sakslastega sõlmitud lepped, et taastada endised piirid (vt "Eesti ajalugu, õpik 11. klassile")

 

5.2 Vabadussõda

Algus:

-peale revolutsiooni Saksamaal (9. novembril) tühistas Venemaa Bresti rahu ja alustas kohe pealetungi ettevalmistusi, Punaarmee koondas jõude Eesti piiridele (kuna Saksamaad enam ei olnud ja Bresti rahu nende meelest ei kehtinud), venelased tahtsid taastada Eesti alades nõukogude võimu

-et anda algavale invasioonile kodusõja iseloom, loodi Peterburis Eestimaa Ajutine Revolutsiooni komitee, mis kutsus üles taaskehtestama nõukogude võimu Eestis

-Narva alla toodi Eesti kommunistlikud kütipolgud teistelt rinnetelt, Punaarmee põhijõud, Vene ja Läti väeosad ja punased hiinlased

-vastaspoole jõud: saksa väed (hakkasid ära minema), Eesti Kaitseliidu salgad (Omakaitse baasil), loodav Eesti Rahvavägi (ohvitserid ja koolipoisid)

-abipalved Soome ja Suurbritannia. valitsusele, appi tuli Suurbritannia. laevastik, mis asus Tallinn reidile

-22. novembril oli Punaarmee esimene rünnak Narvale, mille sakslased tagasi lõid, siis hakkasid lahkuma ja võtsid relvad kaasa

-Vabadussõja algus oli 28. novembril 1918. a, kui punased uuesti ründasid, vastu võtsid Eesti Ajutise Valitsuse väed – löödi minema

-29. novembril punased marssisid ja vallutasid Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mis oli nõukogude võimu taaskehtestamine ja jätkas enamlikku poliitikat, eesotsas Kommuuni Nõukogu ja Anvelt (nukuvalitsus); Venemaa tunnustas kommuuni iseseisva riigina, et jätta kodusõja mulje; kommuuni võim laienes Lõuna- ja Ida-Eestile, vallutati ka Tartu

-kommuuni reformid:

            -mõisad muudeti ühismajanditeks, kuid talupoegadele maad ei antud – talupojad kommuuni vastu

            -terror poliitiliste vastaste suhtes

-detsembris Punaaremee teine pealetung, kuid see aeglustus

-Punaaremee edasitung kestis kuni jaanuarini (1919), rinne jäi pidama Tallinna lähistele (Aegviidu kanti): Tallinn-Paide-Põltsamaa-Viljandi-Pärnu joonele

-eestlasi saatis ebaedu, sest: relvastus oi kehv, puudus distsipliin (partisanisõda), rahva meeleolu oli sõja suhtes ebalev ja ei usutud võitu Venemaa üle, puudus ühtne juht

 

Murrang ja Eesti sõjaväe loomine:

-jaanuaris nimetati Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes sisuliselt lõi sõjaväe (viis läbi sõjaväereformi)

-loodi sõjaväe juhtimise struktuur ja staabiülemaks sai Soots

-väeosade ülemad allutati ülemjuhatajale

-vabatahtlikud koondati eriväeosadesse

            -Kuperjanovi partisanide pataljon

            -Sakala partisanide pataljon

-Kalevlaste malev – endine spordiselts “Kalev”, skautpataljon

-Tallinnas ehitati soomusronge (oluline, sest sõda käis talvel ja teed olid kinni tuisanud) ja need andsid häid tulemusi, venelaste soomusrongid Eestisse ei jõudnudki

-organiseerimistöö tulemusel saadi sõjaväkke 13 tuhat ja veebruariks (1919) 30 tuhat meest

-paranes varustus, suuresti tänu välisabile

-12. detsembril (1918) saabus Tallinnasse Inglise eskaader ja inglased vallutasid venelastelt kaks laeva, andsid need Eesti vägedele ja nendest sai Eesti merevägi (“Lennuk”, “Vambola” (“Lembitu”)) – Johan Pitka, kes nimetas enda admiraliks, juhtimisel  hakati looma mereväge

-hakati korraldama meredessante venelaste tagalasse (kevadel)

-saabusid Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud (3500 meest), punaste vastu

-samal ajal Punaarmee olukord halvenes, sest: nad kaugenesid baasidest ja varustus halvenes, muulastest mobiliseeritute sõjatüdimus, ei saadud täiendust, kuna Punaarmee juhtkond arvas, et asi on otsustatud (et nemad on juba võitnud)

 

Vastupealetung ja maa vabastamine:

-murrang toimus 1919. a jaanuari alguses Viru rindel ja 6. jaanuaril asusid Eesti väed pealetungile

-9. jaanuaril soomusrongid vallutasid Tapa (raudtee sõlmjaam – sellega lõigati läbi Punaarmee ühendusteed Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel), 14. jaanuaril (soomusrongidega)Kuperjanovi partisanid läksid Tartut vabastama (õnnestus), Põhja-Eestis maandati Eesti Kaitseväe dessant eesotsas Pitkaga

-19. jaanuaril vabastati meredessandiga Narva (rinne stabiliseerus Narva jõel)

-Lõuna-Eestis liiguti samal ajal Valga raudteesõlme suunas, seal asusid punaste ühendusteed Venemaaga

-Valga kaitseks olid tugevad punaste jõud Paju mõisas

-30. jaanuaril toimus Paju lahing, kus u 150 eestlast ja 300 punast sai surma, eestlased võitsid

            -langes Kuperjanov, aga Paju mõis vallutati

-1. veebruaril vallutati Valga, Võru, 4. veebruar Petseri

-4. veebruaril oli  Saaremaal mäss (AV surus maha)ja veebruariks oli Eesti territoorium venelastest vaba (vt õpik lk 49)

 

Sõja edasine käik:

-veebruar-märts Punaarmee suur pealetung Lõuna-Eestist

-Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee, mille komandör oli August Kork, võitles koos bolševikega punaste poolel

-suurepealetung ei õnnestunud, rindest läbi ei murtud – eestlaste kaitse pidas vastu

-alustati majandusliku olukorra tervendamist, saadi välisabi

-võideldi enamlastega

-mais hakati ette valmistama eestlaste suur pealetungi, otsustati kanda sõjategevus oma territooriumilt välja

 

Asutava Kogu valimised 23. aprillil 1919. a:

-aprilli alguses olid AK valimised, so teine valitud kogu peale Maapäeva

-23. aprillil 1919. a tuli Tallinnas “Estonias” kokku AK, mis oli esimene valitud kogu; juhatajaks sai Rei (sotsialist) ja uue valitsuse moodustas peaminister Strandman (Tööerakond), 120 kohta jagunesid:

            -kõige rohkem kohti said sotsiaaldemokraadid – 41 kohta, liider August Rei

            -Tööerakond – 30 kohta, liider Strandman

            -Rahvaerakond – 25 kohta, liider Tõnisson

            -Maaliit – 8 kohta, liider Päts

-AK toimis parlamendina 1921. aastani ja Riigikoguni, AK-st loeb Riigikogu oma järjepidevust

-AK asus ette valmistama Maa- (võeti vastu 10. oktoober 1919 – kõik, kes lähevad sõtta, saavad maad) ja Põhiseadust (15. juuni 1920)

 

Suur pealetung mais 1919. aastal:

-toimus kolmes suunas:

-13. mail 1919 Narva alt Peterburi peale koos Vene Põhjakorpusega (Vene valged, kes olid Eesti iseseisvuse vastu), seda aega kasutati Narva piirikindlustuse välja ehitamiseks; Vene Põhjakorpust toetas Eesti Kaitsevägi ja jõuti Petrogradi lähistele

-mindi Pihkvasse, vallutati 25. mail ja linna haldamine anti vene valgetele

-Lätis: 5. juuni vallutati Jēkabpils (Riiast lõunapoole), taheti vallutada Aluksne

-juuniks (1919) oli Eesti armee saavutanud otsustava võidu Punaarmee üle

-Nõukogude Venemaa soovis alustada rahuläbirääkimisi, oli vaja lahti saada Töörahva Kommuunist (muidu oli kodusõda), mis juba ammu asus Venemaa territooriumil, ja selleks saadeti 5. juunil Dno jaamas kommuun laiali

 

Landeswehri sõda 5. juuni – 3. juuli:

-Läti Ajutine Valitsus ei suutnud luua sõjaväge, kütipolgud muutusid punasteks

-Läti AV (asukoht Liepajas, Riias olid punased) juht oli Ulmanis, Läti AV oli sõltuvuses saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviisist ja baltlastest moodustatud Landeswehrist (maakaitsevägi), neid mõlemaid juhtis Saksa kindral von der Goltz

-Lätis oli teostatud riigipööre (16. aprillil), Ulmanis kukutati ja asemele pandi saksasõbralik Niedra valitsus (marionett, täitis vaid käske)

-Ulmanis põgenes Inglise sõjalaevade kaitse alla ja pöördus abipalvega Eesti poole

-22. mai vallutasid sakslased von der Goltzi juhtimisel Riia, aga selle asemel, et edasi punaseid jälitada, pöördusid põhja suunas eestlaste vastu; Eesti ei tunnustanud Niedra valitsust ja nõudis sakslaste tagasitõmbumist, Eestit toetasid siinlääne suurriigid, kellele ei meeldinud saksa mõju kasv Baltikumis

-5. juuni puhkes Eesti vägede ja Landerswehri (saksa vabatahtlikud ja baltisakslased) vahel sõjategevus, sõda oli Eestis populaarne – kättemaks

            -Landeswehri toetas Saksa Rauddiviis

-eestlasi Läti brigaad ja Lääne suurriigid

-suurim ja otsustav lahing toimus 19.-23. juuni Cesise e Võnnu all – eestlased võitsid (23. juuni Võnnu vallutati ja seda tähistatakse praegugi Võidupühana), pealetung ja sakalaste jälitamine jätkus Riiani

-3. juuli andsid sakslased alla ja lahkusid Riiast, Ulmanise valitsus tuli tagasi võimule

 

Sõja lõpp e sõjategevus 1919 a teisel poolel, sügisel:

-sõjategevus 1919. a sügisel oli väljaspool Eestit ja põhiliselt sõdisid vene valged e Loodearmee (endine Põhjakorpus, ülemjuhataja kindral Judenitš), nad olid omavahel tülis ja taganesid Eesti poole

-august jäeti Pihkva maha ja kindlustuti Petseri juures Irboska all, kus toimus vaikne sõjategevus lõpuni välja, põhitähelepanu koondus Narva alla

-augustis Venemaa esimene ettepanek alustada rahuläbirääkimisi

-septembri keskel algasid Pihkvas esimesed Eesti-Vene (punased) rahuläbirääkimised, mis katkesid Entente’i nõudmisel, sest eestlasi taheti kasutada oktoobris suurpealetungil punase Venemaa vastu Petrogradi alla ja ei pooldanud väikeriike

-oktoobri toimus armee Loodearmee suurpealetung Peterburile selle vallutamiseks (Eesti väed toetasid tiibadel), pealetung oli edukas, aga Petrogradi lähistel Loodearmee sai lüüa, Pulkovo juures hakkas taganema Eestisse, vägi hakkas lagunema; eesti valitsus otsustas Loodearmeelt relvad ära võtta

-oktoobris oli Bermondt-Avalovi avantüür (vt õpik lk 51) – venelased ja sakslased tahtsid Ulmanist kukutada, aga ta sai abi Eestilt ja Bermondt-Avalov likvideeriti

-novembri keskel olid punased Narva all, eestlased taandusid ja detsembris toimusid seal väga ägedad lahingud, kuna mõlemad pooled üritasid mõjutada käimasolevaid rahuläbirääkimisi

-detsembris vene valged lahkusid

-samal ajal peeti Tarus rahuläbirääkimisi (I etapp) eesmärgiga sõlmida vaherahu ja küsimuseks oli Eesti-Vene piir ja majandusküsimused

            -Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska

            -Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe

-samal ajal Pariisis (rahukonverentsil) Eesti välisdelegatsioon, tegeles lobitööga, alguses juhtis Tõnisson, pärast Pusta

-Punaarmee alustas uut pealetungi ja viimane katse Narvat vallutada oli 3. detsembril, see löödi tagasi

-31. detsembril Punaarmee lõpetas sõjategevuse ja kirjutati alla vaherahulepingule

-1920. aastal  3. jaanuaril kell 10.30 algas vaherahu, sõjategevus lõppes ja rahuläbirääkimised jätkusid (II etapp)

 

Vabadussõja võitmise põhieeldused:

-Eesti valitsus lahendas maaküsimuse, enamlased ei tahtnud maad rahvale (talupoegadele) jagada

-enamlaste võit Venemaa kodusõjas tingis selle, et lääneriigid tunnistasid Eesti iseseisvust

 

Rahuläbirääkimised ja Tartu rahu:

-esimene rahupakkumine Venemaalt tehti august lõpus, rahukõnelused toimusid Pihkvas, need katkestati Entente’i nõudmisel

-peale Loodearmee lüüasaamist algasid kõnelused 5. detsembril Tartus (vt õpik lk 53)

-läbirääkimised toimusid kahes etapis – esimene etapp oli detsembris, eemärk vaherahu sõlmimine (selleks vaha lõpetada lahingutegevus, leppida kokku piiris, tunnustada vastastikku teineteist); põhiküsimused: tulevane piir ja vastastikune tunnustamine

-samal ajal toimus Narva all äge lahingutegevus, kuna punaste pealetung nurjus, siis oldi 31. detsembril sunnitud alla kirjutama vaherahu lepingule, mis jõustus 3. jaanuaril kell 10. 30

-piir saadi paika, tunnustati teineteist

-teine etapp käsitles majandusprobleeme; 3 põhipunkti: Eestil ei ole osa Venemaa võlgades, Eesti sai oma osa Venemaa kullafondist (15 mln kuldrubla), Eestist evakueeritud varad lubati tagasi tuua

-2. veebruaril 1920. a kirjutati alla Tartu rahu

            -Uusikaupunki rahuga sai Venemaa Eesti suverääniks, Tartu rahuga loobus sellest õigusest igaveseks

-tähtsus: seega Venemaa oli esimene, kes tunnistas Eestit de jure ja Eesti oli esimene riik, mis tunnustas Venemaad; Venemaa ütles igaveseks lahti oma suverääniõigustest Eesti üle, määratleti piir, Venemaa andis Eestile raha, millele esialgu baseerus Eesti mark

 

5.3 Eesti Vabariik kahe sõja vahel  1920 – 1940

Majanduslik olukord:

(M. Laar “Eesti iseseisvuse sünd ja häving”)

-1920ndatel kujunenud olukord:

            -talude külvipind oli vähenenud, kuid talud elasid sõja suhteliselt valutult üle

-sõjavõlad USA-le, Soomele, Prantsusmaale, Suurbritanniale oli vaja ära maksta

-idaturg ja transiidivõimalus oli äralangenud ja tuli ümber organiseeruda teistele turgudele (Suurbritannia, Saksamaa, Skandinaavia)

            -suurtööstus evakueeritud

-arvati, et Venemaa mastaabis eesrindlik tööstus oli Läänes konkurentsivõimeline, aga ei olnud

-Eesti tööstuse struktuur ei vastanud väikeriigi vajadustele, sest enne oli Peterburi tööstuspiirkonna osa, uuele olukarrale ei vastanud ka põllumajanduse struktuur, mistõttu oli vaja läbi viia maareform (10. oktoobril 1919)

-inseneridest eestlasi oli väga vähe

-optantide tulek Venemaalt

            -1920-1923 tuli 38 tuhat inimest

            -rahva vahetumine – opteerimine (Venemaa eestlased)

            -neid oli vaja paigale panna – majutust ja tööd

-nendega tuli tehnilist intelligentsi, nende hulgas oli suur osa kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, sh insenere

-peaülesanne stabiliseerida raha kurss

-1918. a lastud käibele ajutised riigikassa tähed margad, mille kursi määras nõudmise ja pakkumise vahekord

-kehtisid veel tsaarirahad, soome raha jne

-Tartu rahuga saadi kulda ja sellega mark 1920. a stabiliseeriti

-margal oli väike väärtus

 

Põllumajandus:

-Maareform 10. oktoobril 1919. a – maaseadusega riigistati mõisnike maavaldused (kokku 2,34 mln ha) ja põllumaad jagati asundustaludeks (asunikud), mets ja soo jäeti riigile – loodi 32 tuhat uut talu, endised rendikohad anti päriseks

            -ülesanded:

                        -luua ulatuslik väikeomanike kiht

                        -edendada põllumajandust

-reformi tulemus: tekkis ülatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osa langes 60%-lt 17-le (linnade kasv, sotsiaalsed vastuolud jne), eesti külaühiskond kujunes stabiilseks; reform oli üle ootuste edukas, millele aitas kaasa 1921. a hea saak

-kuna baltlased ärgitasid antipropagandat Eesti vastu hakati neile võõrandatud maa hüvituseks maksma võlakirjades asunduskapitali arvelt (vastav seadus 1926. a, selle kohaselt oli 4 kategooriat, kelle maa võõrandati tasuta)

-mõisad ja mõisasüdamed jäid alles

-majanduslik võim (tööstus, pangandus) jäi baltlaste kätte

-enne maareformi oli päriseks müüdud 52 tuhat talu, nüüd anti päriseks veel 23 tuhat rendikohta ja loodi 56 tuhat uut talu

-talud said kohe jalad alla, pankrotti hakati minema 1930. a

-põllumajanduse põhisuunad:

-1920ndate aastate teisel poolel suurenes riigi toetus ja põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank, mis finantseeris eeskätt asundustalundust ja see raha tuli tagasi ja põllumajandusest said pangad tulu

-põllumajandus tuli ümber struktureerida, sest Peterburi turg langes ära, põhitegevuseks piimakarja ja peekoni kasvatus, vähenes kartulikasvatus (piiritus ei läinud enam Peteburi)

-soodsad põllundusaastad

-20ndate keskel müüdi põllumajandussaadusi Suurbritanniasse ja Saksamaale (või, peekon, liha, piim)

-põldu hariti enamasti käsitsi, sest maal elektrit polnud (tuli 30ndatel)

-suuremate masinate ostmiseks loodi masinateühistud

-aastatel 1920 – 1930 põllumajandus läks tõusujoones

-majanduskriis jõudis Eestisse aastatel 1930 – 1933 ja tabas põllumajandust selle laiendamise kõige hoogsamal ajal ja hinnad hakkasid langema, alguses üritati hindade langust korvata müügikoguste suurendamisega, aga see suurendas veelgi hinnalangust

            -nõrgemad talud pankrotistusid ja kriis ületati aastatel 1933 – 1934

-oluliseks muutus piimakarja pidamine ekspordiks

-ekspordi tootmiseks loodi ühistuid, kogu eksporditegevus toimus ühistute kaudu

-Piimaühingute Keskliidu Võieksport, peekonit vedas välja Eesti Lihaeksport, munade väljaveoks Eesti Munaeksport – suured ühistud

-1920ndatel arvati, et Eestis nisu kasvatada ei saa, 1930ndatel riigi sekkumisel hakati toetama teravilja (nisu) kasvatust, vabariigi lõpuks toodeti nisu nii palju, et seda veeti isegi välja

-kogu ekspordist moodustas 1930ndate lõpus põllumajandussaadused 50% ja seal töötas 66% Eesti töötavast rahvastikust

 

Tööstuse areng:

-aastad 1919-1920 – ülesehitusperiood

-peale iseseisvumist kuulutati välja tööstuslik orientatsioon

-suurettevõtted, mis turgu ei leidnud, seiskusid

            -Vene Balti laevatehased, laevaehitustehased Dvigatel ja Volta jt suured masinaehitustehased

-aastatel 1918-1924 pandi alus põlevkivitööstusele ja hakati kasutama fosforiite, pandi alus keemiatööstusele

-kuna tööstus arenes tõusujoones, rajati uusi ettevõtteid, mille toodang läks siseturule: tubakavabrikud, Põhjala kommivabrik; selleks võeti ulatuslikult laenu Eesti Pangalt (riigipank, loodud 1919. a)

 

Eesti rahasüsteemi loomine:

-1919. a veebruaris lasti käibele esimesed Eesti vabariigi kassatähed

-2. mail 1919. a loodi iseseisev rahaühik Eesti mark ja rahulepingu põhjal saadi Eesti margale kullakate

-1922. a Venemaa sulges piiri Eesti kaupadele, ei leitud uut turgu ja kaubad hakkasid kuhjuma, sest uusi turge Eesti tööstusele ei olnud sisse töötatud

-1923. a olukord majanduses kriitiline, sest Eesti Pank laenud üle võimete ja raha tagasi ei saadud

-selleks, et olukorda parandada, hakkas riik realiseerima oma kulla tagavarusid (1924. a alguseks oli 15-st järgi 2,5 miljonit) ja raha juurde trükkima, mis viis marga kursi langusele

-1924. a sai rahandusministriks Otto Strandman, kes kuulutas välja uue rahanduspoliitika, mis seisnes riigi maksebilansi tasakaalustamises

            -tööstuse eelisarendamise asemel hakati arendama põllumajandust

            -raskendati laenusaamist

            -suurendati eksporti, piirati importi

            -kärbiti riiklike kulutusi

-sellele järgnes aastatel 1925-1927 majandustõus, eriti edukad olid aastad 1928 ja 1929, majandustõusu taga oli riik

-nüüd eelistati selliseid ettevõtteid, mis kasutasid Eestimaist toorainet

            -turbatööstus

            -kütusetööstus, mis rajanes põlevkivil, piirati kivisöe sissevedu ja lõpetati metsade hävitamine

-keemiatööstus, kus toodeti kütteõli, põlevkiviõli

-tekstiilitööstuses orienteeruti kunstsiidile ja trikotaažile

-1927. a asutati Tallinnas kunstainetehas (plastmassid)

 

Rahareform:

-tulenes majanduskriisist ja Strandmanni uuest majanduspoliitikast

-1927. a saadi Rahvasteliidu abil välislaenu (28 mln krooni), mille abil viidi läbi reform 01. jaanuaril 1928. aastal

-uus raha oli Eesti kroon (1 kroon = 100 marka)

            -esialgu arveldusraha

            -seotud Rootsi krooniga, et anda stabiilsust

-Eesti Pangal keelati laenutegevus, see ülesanne läks Pikalaenupangale

 

Majanduskriis, selle ületamine ja tulemused:

-majanduskriis jõudis siia 1930. aastal, eriti raske oli 1931. a

-eriti kannatasid ettevõtted, mis tegelesid ekspordiga

-1933. a kroon devalveeriti, viidi vastavusse inglise naelaga, st kuulutati 35% odavamaks, lõpetati raha sidumine kulla alusega ja kuldvaluuta vaba ost-müük (krooni ei saanud enam kulla vastu vahetada)

            -majandus hakkas elavnema

            -viidi läbi Tõnissoni valitsuse ajal

-pärast 1934. aastat hakkas väga kiire tõusuperiood (tööliste arv suurenes 24% eelmise aastaga võrreldes) ja juba 1935. a ületati kriisieelne kõrgtase, tööstus tootis rohkem siseturu jaoks

-algas ulatuslikum riigi sekkumine majandusellu; 1936. a Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseaduse kohaselt sai majandusministeerium õiguse avada uusi ettevõtteid ja sulgeda vanu (st täitevvõimu volitused suurenesid), see andis riigile (st Pätsile) võimaluse turgu kontrollida

            -ministeerium sai õiguse kontrollida ettevõtte raamatupidamist ja toote hinda

            -eramajandust reguleeriti maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu

-loodi komiteesid ja instituute loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks – võimaldas olemasolevaid võimalusi täielikumalt kasutada

            -loodi riiklikke aktsiaseltse (RAS): Eesti Turbatööstused, Esimene Eesti Põlevkivitööstus, Metsatööstus

            -riigi majandustulud moodustasid kuni 25% rahvatulust

-1934. a oli 15,5% rahvastikust hõivatud tööstuses (Soomes samal ajal 14,6 ja  Rootsis 32%)

-1940ndaks aastaks Eesti suurimad tööstusharud:

            -tekstiilitööstus (vana haru, juba tsaariajast)

            -metallitööstus = masinatööstus, tooraine Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast

                        -põllutöömasinad, et mitte sisse vedada

-piima- ja põlevkivitööstuse sisseseade

-aparaadid, raadiod (RET)

 

Väliskaubandus:

-tõus kuni 1928. aastani, aastatel 1929 – 1933 tugev langus, al 1933. aastast jälle hakkas väliskaubandus tõusma

-eksport Saksamaale (1/4 väljaveost – või, munad) ja Suurbritanniasse (1/3 väljaveost – või, peekon, lina, metsamaterjal, tselluloos)

-kaubad välja: või, tselluloos, töödeldud puit e paberitooted, lauad ja plangud, lina, põlevkiviõli, vineerist toolipõhjad, peekon, munad, puuvillane lõng, riie ja niit

-sisseveos esikohal Saksamaa – 30% - tööstusseadmed, põllumajandusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi)

 

5.4 Eesti riigikord ja sisepoliitika aastatel 1920 – 1934

Riigivõimu rajamine:

-esimene põhiseadus 15. juunil 1920. a – Asutav Kogu

            -sotsialistlikud erakonnad

            -loodi parlamentaarne vabariik, demokraatia, kõrgeim võimukandja rahvas

-seadusandlik võim: Riigikogu, ühekojaline, sada liiget, valiti kolmeks aastaks, valimisüsteem proportsionaalne, valimised toimusid nimekirjade alusel

-täidesaatev võim: valitsus, mille eesotsas (välissuhtluses esindas) peaminister, keda nimetati riigivanemaks, teda nimetas parlament, presidendi ametikoht puudus

-kohalikel omavalitustel väga laiad volitused, aga piiriäärsetel aladel ja Tallinnas jäi kehtima kaitseseisukord (sõjaseisukord) kuni 1934. aastani

-1920. a valiti Riigikogu esimene koosseis, mis pidi moodustama valitsuse

 

Sisepoliitika 1920ndatel:

-kuna Riigikogus parteisid palju, sai moodustada ainult koalitsioonivalitsusi, kus tavaliselt kolm osalist

-esimesed Riigikogu koosesisus ülekaalus vasakpoolsed ja vasaktsentristlikud erakonnad (kuid hääled Riigikogus jagunesid võrdselt – 30% vasakul, paremal ja keskel – väga sagedased valitsuskriisid)

-esimesed valitused olid väga ebastabiilsed

-aastatel 1921-1931 oli 11 valitsust ja 11 riigivanemat

-1925.  lubati kõigile Eesti piirides elavatele rohkem kui 3000-liikmelistele rahvusvähemustele kultuuriautonoomia

 

1. detsembri 1924. a riigipöördekatse:

-1923. a majanduskriis ja kuna majanduse olukord halvenes, üritasid seda ära kasutada kommunistid

            -kompartei keelatud, aga propaganda mitte

            -Punaarmee valmistus uueks marsiks läände

-suurprotsessid kommunistide üle

-üle piiri Eestisse toimetetati 40 eestlasest kommunisti ja Tallinnas valmistati ette 300-st rünnakrühmlasest, relvad Punaarmeelt

-1. detsembri varahommikul (kl 5.15) Tallinnas mäss (idee- hõivata Tallinnas strateegilised punktid ja pöörduda abipalvega NL poole)

-hõivati Toompea loss, sõjalennuväli, raudteejaamad, peapostkontor, purustati kaks raudteesilda, tungiti riigivanema majja (praegune Saksa saatkond), riigivanem ise pääses

            -mõne tunniga (kella 7-ks) surus Laidoner mässukatse maha

            -juhtivad kommunistid arreteeriti või põgenesid NL-i (lasti seal 1937. a repressioonide ajal maha)

                        -V. Kingissepp läks põranda alla, lasti maha

            -häälestas inimesi kommunistide vastu ja katse tagajärjel langes kommunistide populaarsus

-kutsuti taas ellu Kaitseliit (kodanike vabatahtlik kaitseorgan)

-selleks, et vähendada pingeid vähemusrahvaste hulgas, võeti vastu kultuuriautonoomia seadus

            -sakslased ja juudid realiseerisid selle

-selleks, et vähendada baltlaste antipropaganda mõju, võeti vastu otsus maksta maareformi käigus võõrandatud maa eest tasu võlakirjades

-nende otsuste tagajärjel stabiliseerus sisepoliitiline olukord

 

Eesti Vabadussõdalaste Keskliit:

-1929. a moodustati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit (EVKL – uus partei) e vapsid, esialgu veel endiste sõjameeste

-eesmärk (esialgu): liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse ja aadete säilitamine

-koondas endisi sõjaveterane

-1932. a otsustas EVKL võtta vastu kõik inimesed, kes pooldasid nende ideid, sõltumata nende osalusest sõjas, sellele järgnes liidu parteistumine, kujunes suurimaks Eesti poliitiliseks organisatsiooniks, kus liikmeid oli rohkem, kui teistes parteides kokku

-leidsid toetust raske majanduskriisi tingimustes, kuna kasutas rahva hulgas levinud meeleolusid, süüdistasid poliitikuid korruptsioonis, nõudsid uuendusi riigijuhtimises

-partei juhid: erukindral Larka, advokaat Sirk

-vapsidel ei olnud sidemeid Hitlerliku Saksamaaga, oli ainult Soomega, vapside liikumine ei olnud fašistlik – ei kujutanud Eesti vabariigile ohtu, ainult NL kujutas

 

Parlamentarismi kriis:

-1929. a majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi (1932)

-leiti, et majandusraskustes on süüdi parteide “lehmakauplemine”

-olukorda üritati parandada erakondade liitumise teel (1931), kuid ükski partei Riigikogus absoluutset enamust ei saanud, tuli endiselt moodustada koalitsioonivalitsus

-soovitati hakata rakendama “kõvema käe” poliitikat

-1926. a esinesid Põllumeestekogud ja Eesti Rahvaerakond ettepanekuga vähendada Riigikogu ja suurendada valitsuse võimu

-kavandati põhiseaduse muutmist, sest aastate 1932-1933 sisepoliitiline kriis teravnes; projekt nägi ette täitevvõimu (valitsus + riigivanem) suurendamist

-1932. a augustis pandi projekt rahvahääletusele, kuid kukutati läbi sotsialistide ja vapside häältega, vapsid esitasid oma eelnõu, kui Riigikogu ei võtnud seda vastu

            -sotsialistid arvasid, et täitevvõim liiga suur, vapsid, et liiga väike

-1933. a pandi põhiseaduse projekt teisele rahvahääletusele, kukkus jälle läbi

-Tõnissoni valitsus (ebapopulaarne krooni devalveerimise tõttu) kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, st poliitilisi vabadusi piirati, sh keelati poliitilised organisatsioonid

-oktoobris 1933. a pandi rahvahääletusele vapside koostatud põhiseaduse eelnõu, mis võeti vastu

-kaitseseisukord lõpetati ja Tõnissoni valitsus astus tagasi (uus põhiseadus)

-põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta 1. jaanuaril

-pidi korraldama riigipea (nagu president) valimised, riigipea valitakse rahva poolt viieks aastaks, riigivanemal vetoõigus Riigikogu seaduste suhtes ja õigus Riigikogu laiali saata

-moodustati üleminekuvalitus (eesotsa Päts), mis pidi läbi viima riigipea valimised

-riigivanemaks kandideeris neli kanditaati: Laidoner (asunike kandidaat), Päts (põllumeeste kandidaat), Larka (vapside kandidaat, tõenäoline võitja), Rei

 

5.5 Vaikiv ajastu

Sõjaväeline riigipööre 12. märtsil 1934. a:

-EVKL suur populaarsus lubas oletada, et valimistel on neil head võiduvõimalused, ennetamaks seda, otsustasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostada sõjavälise riigipöörde – 12. märtsil 1934. a

            -põhjuseks toodi, et vapsid tahtsid võimu haarata

-Pätsi nõudel kehtestati kuueks kuuks üleriigiline kaitseseisukord, määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhataks

-suleti vapside organisatsioonid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, juhtivad vapsid arreteeriti

-valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpetamiseni, tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes

-vapse süüdistati riigivastases tegevuses

-algas puhastustöö riigiaparaadis, määravaks sai inimeste varasem suhtumine vapsidesse, Riigikogu saadeti sundpuhkusele, seadusandlik tegevus läks valitsuse kätte, valitseti erakorraliste volituste alusel

-Päts haaras ebaseaduslikult võimu, vapside liikumine ei olnud fašistlik

 

Vaikiv ajastu:

-1934. a sügisel alustasid Laidoner ja Päts oma võimu kindlustamist

            -peaministri asetäitjaks määrati Einbund (Eenpalu)

-septembris pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra

-kui Riigikogu arvustas valitsuse samme, siis 2. oktoobril saatis Eenpalu istungjärgu laiali, parlament jäi “vaikivasse olekusse” → vaikiv ajastu – kogu võim koondus Pätsi kätte

-1935. a kevadel keelati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemel loodi uus partei Isamaaliit, kuhu kuulusid Pätsi toetajad, kuulumine praktiliselt kohustuslik

-hakati looma kutsekodasid (Mussolini korporatsioonid), kehtestati trükikodade tsensuur

-Kaitseliidu roll suurenes, selle allharudeks loodi Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitsepolitsei

-kohalikud omavalitsused allutati keskvõimule

-valitsusele sobilikku infot jagas Riiklik Propaganda Talitus, mis hakkas propageerima rahvuse terviklikkuse ideid

-kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle – kutsekojad, mis organiseeriti elualade järgi

-1935. a lõpuks oli Eesti vabariigis autoritaarne diktatuur

-Eesti kodanikuühiskond säilis

 

Võitlus opositsiooniga

-opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise, Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsialistid

-võimude poolt suleti Maaleht ja Postimees võeti sundhooldamisele

-siseministrile anti võimalus ilma kohtuotsuseta piirata inimeste liikumisvabadust – Eenpalu

-1935. a suvel vabanesid arreteeritud vabadussõdalased

-vapside liikumise likvideerimiseks lavastati poliitiline politsei riigipöördekatse

-ööl vastu 8. detsembrit 1935. a arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, süüdistati riigipöörde ettevalmistamises, järgnes suur (näidis)protsess ja vapside populaarsus langes

-opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu – Tartu vaim

 

Kolmas põhiseadus:

-1936. a leiti, et olukord pole piisavalt stabiilne ja tuleb koostada uus põhiseadus

-veebruaris 1936. a referendum: rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda konstitsiooni koostamiseks kokku Rahvuskogu, opositsioon boikoteeris valimisi

-1937. a veebruaris Rahvuskogu – valitsusmeelne organ, mille ülesanne oli uue põhiseaduse koostamine (valiti 1936. a) ja 28. juulil 1937. a sai valmis uus põhiseadus

-1. jaanuaril 1938. a hakkas kehtima; põhiseadus vastas Pätsi soovidele, kogu võim koondus Pätsi kätte

            -riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks

            -Riigikogu muudeti kahekojaliseks

                        -alamkoda – Riigivolikogu – 80 liiget valitud rahva poolt

-ülemkoda – Riiginõukogu – 40 liiget valitud kutsekodade poolt, osa kuulus ameti poolest, osa valitud presidendi poolt

            -valitsuse eesotsas peaminister, määras president

            -kehtestati majoritaarne valimissüsteem – isikuvalimised

-24. aprillil 1938. a valiti Päts Eesti esimeseks presidendiks

 

“Juhitav demokraatia”:

-valimised Riigivolikokku

            -Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks

-1938. a kinnitati Eesti vabariigi esimeseks presidendiks Päts

            -peaminister Eenpalu, sõjaväeülemjuhataja Laidoner

-püsis kaitseseisukord, poliitilisi organisatsioone ei lubatud, säilis tsensuur, süvenes tsentralisatsioon

-Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks, olulisemad seadused ilmusid dekreediga

-majandusolud:

            -1934. a algas kiire areng

            -riigi sekkumine majandusellu

 

5.6 Kultuur Eesti vabariigis

Riiklik kultuuripoliitika:

(vt. õp. lk 81)

-esimest korda võimalik kujundada kultuuripoliitikat

-riiklik kultuuriloome ja -tarbimise poliitika saab toimida ainult omariikluse tingimuses

-silmapaistvaim saavutus Kultuurkapitali loomine 1925. a (sisseseadmine 1919)

            -summad sinna laekusid alkoholilt, tubakalt hasartmängudelt

            -selle eelduseks oli, et riik peab toetama kultuuri ilma ideoloogilisi nõudmisi esitamata

-1934. a anti esimest korda välja riigivanema auhind – Tammsaare “Tõde ja õigus”, 1937. a sai auhinna Mälk

            -senimaani oli poliitiliselt neutraalne

-1934. a riiklikult suurendati Kultuurkapitali eelarvet

-osakirjanikke hakkasid saama igakuiseid toetusi ja sellega koos hakati esitama ka ideoloogilisi nõudmisi – rahvusühtsuse propaganda e nõuti rahvuslikkust

-alates 1930ndate teisest poolest oli Eestis oma ametlik ideoloogia: rahvus on püsiv ja jääv

-tähtis, sest oli ainus võimalus kunstnikel elatuda oma loomingust ja oli eeltingimus kunstielu professionaliseerimiseks, st oli võimalik hakata elukutseliseks

-teotasid tekkivad kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kunstnikkude Keskühing, Helikunstnike Liit, Näitlejate Liit jt

-kultuuriautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele 1925. a: lubati kultuuriline omavalitsus neile vähemusrahvastele, kellel on üle 3000 registreeritud liikme; õiguse realiseerisid sakslased ja juudid, aga ka venelased ja rootslased oleksid ka võinud

 

Haridus:

-loodi eestikeelne haridussüsteem algkoolist kõrgkoolini ja kehtestati ühtluskooli põhimõte

-vabariigi alguses kehtestati 6-aastane kohustuslik tasuta kooliharidus (algharidus)

-1934. a toimus koolireform, mis rakendus 1937. a ja kujunes kahte tüüpi gümnaasiume e kaks suunda: reaalharu ja klassikaline gümnaasium

            -humanitaarharu: 4 klassi algkooli (maksuvaba, kohustuslik), 5 kl progümnaasium, 3 kl gümnaasium

                        -progümaasiumis kaks võõrkeelt, ettevalmistus ülikooli minekuks

            -reaalharu: 6 kl algkool, 3 kl reaalkool, 3 kl gümnaasium

                        -reaalkoolis 1 võõrkeel, praktiline haridus

            -avalikkus rahulolematu, kuna maksuline õppeaeg suurenes

-1934. a reformiga vähendati gümnaasiume ja suurendati kutsekoolide osa

-Tartu ülikool avati 1. detsembril 1919. a rahvusülikoolina e eestikeelse ülikoolina (enne saksa-vene), esimene rektor Koppel (arst), kuraator Põld (TTG rajaja, M. Härma nimeline), teine rektor Kõpp (teoloog, kristlikus erakonnas)

-esialgu võeti ülikooli vastu gümnaasiumi baasil ilma eksamiteta (ülikool, eksamid, elamine olid tasulised), aga see viis üliõpilaste arvu suureks paisumiseni, paljud ei lõpetanud

-1934. a kehtestati tasulised eksamid ja üliõpilaste arv langes poole võrra

-1938. a loodi Tallinna Tehnikaülikool, mis loodi Tallinn Tehnikumi baasil, mis oli loodud 1918. a

-põhihäda: Eestis oli haritlaste üleproduktsioon

(-NL-s oli kõrgharidus venekeelne, Eestis säilisid eestikeelsed ülikoolid ja keskkoolid, ka Lätis ja Leedus)

-kõrgemaid kunstikoole kaks: Tartus Pallas, loodud 1919. a, kõrgemaks kooliks sai 1924. a; Tallinnas Riigi kõrgem kunstikool (1938. a), eelkäijaks Riigi Kunsti-Tööstuskool

-kõrgemaid muusikakoole kaks: Tartu Kõrgem Muusikakool ja Tallinna konservatoorium, näitlejate koolitamiseks loodi selle juurde Lavakunsti kool

-sõjaväelise kõrghariduse saamiseks loodi Kõrgem Sõjakool Tallinnas

-tähtsaim tulemus: eestikeelse haritlaskonna kujunemine kõigil elualadel

 

Teadus:

-ülikoolis pandi alus rahvusteaduste uurimisele ja siin saadi suurt abi Soomest

-lisaks ülikoolidele kujunesid teadusseltsid, vanadest jätkasid tegevust Õpetatud Eesti Selts (al 1835. a) ja Loodusuurijate selts

-kui 1920ndatel oli teaduskeel saksa keel, siis 1930ndate lõpuks oli omakeelne teadusterminoloogia välja kujuneneud

            -eesti teaduskeele küpsuse näitajaks on aastatel 1932-1937 välja antud Eesti Entsüklopeedia

-keeleteaduse koolkonna rajas Kettunen, majandusteaduse koolkonna Kuusinen, geograafia koolkonna Granö, etnograafia koolkonna Manninen, ajaloo ja arhiivinduse koolkonna rajas soomlane Cederberg, rajas Tartus Riigiarhiivi

-1938. a loodi Eesti Teaduste Akadeemia, mis oli personaalakadeemia, ja hakati välja andma teaduslikku ajakirja Akadeemia

-olulisim, mis saavutati – kultuuri professionaliseerimine kõikides valdkondades ja loodi maailmatasemel teadus, muudeti eesti keel teaduskeeleks

 

5.7 Eesti Vabariigi välispoliitika

Eesti Vabariigi rahvusvaheline tunnustamine:

-Maapäeva otsus (17. august 1917), et hakkame iseseisvuma, otsus luua välisdelegatsioon – saadeti delegatsioon, et lobby teha Entente’i pealinnadesse

            -Tõnisson jt tuntud kultuuritegelased mitte diplomaadid

            -delegatsioon moodustati jaanuaris 1918. a, delegatsiooni juht Poska

            -jaanuaris 1918. a hakkasid tööle “saatkonnad” Kopenhaagenis, Helsingis, Pariisis jm

            -Soomes hakkas Eestit tutvustama Oskar Kallas, tänu kellele Tartus Soome teadlased ja ehitasid rahvusarhiivi

-1918. a mais tunnustasid EV-d de facto Suurbritannia. ja Prantsusmaa, mis oli tingitud soovist nõrgestada siin saksa mõju, siis oli siin Saksa okupatsioon

-lõplik otsustamine pidi toimuma Pariisi rahukonverentsil, kuid seal oli olukord muutunud ja lääneriigid olid huvitatud tugeva ja ühtse Venemaa taastamisest

-kui ilmnes, et Pariisi midagi ei saavutata, otsustati alustada läbirääkimisi Venemaaga

-septembris 1919. a algasid Pihkvas Eesti-Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised, mida Entente takistas

-detsembris teised läbirääkimised, mis lõppesid 2. veebruaril 1920. a Tartu rahuga, mis tähendab, et Nõukogude Venemaa tunnustas de jure, siis (1920) tunnustasid Soome ja Poola (ka äsja tekkinud riigid); kui riik oli tunnustanud Nõukogude Venemaad, sai ta nüüd tunnustada ka Eestit ja siis tunnustasid ka teised

-1921. a teisel poolel murrang – tunnustas ka Entente’i ülemnõukogu, millele järgnes tunnustus ka teistelt Euroopa riikidelt; nähti, et Venemaast ei saa asja

-1921. a Eesti võeti Rahvasteliitu, kus Eestit esindas Pusta

-1922. a tunnustas Eestit ka USA

 

Riigi julgeoleku kindlustamise prioriteedid:

1) toetuda EV püsimisest huvitatud suurriikidele Suurbritanniale ja Prantsusmaale

2) arendada sõbralikke suhteid naabritega

3) sõlmida regionaalseid liite ja toetuda Rahvasteliidule (Locarno)

4) hoida kaitsevalmis oma relvajõude

5) kuulutada Eesti erapooletuks relvakonfliktide puhul

-Suurbritannia ei olnud eriti huvitatud, erilist koostööd ei saavutatud, aga murti kultuuriisolatsioon (vene/saksa kultuuri asemele inglise)

-Prantsusmaa huvid olid Vahe-Euroopas (Tšehhi, Jugoslaavia), loodi Väike-Entente

-Nõukogude Venemaa: al 1921. a hakkasid suhted halvenema (1922. a pandi piir kinni) ja 1. detsembril 1924. a oli kommunistide mässukatse; järgnes suhete paranemine, sõlmiti mitmeid kaubandusleppeid ja 1932. a sõlmiti mittekallaletungileping (kohustuti loobuma teineteise vastu suunatud sõjalistest ja majanduslikest aktsioonidest), seda pikendati 1934. a viieks aastaks

-1920. a: Balti Liidu (sõjalis-poliitiline liit) küsimus (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola) takerdus Leedu-Poola tüli tõttu Vilniuse küsimuses ja Eest-Läti tüli Valga küsimuses (lahendasid inglased 1920. a jagades Valga pooleks)), Vilniuse küsimuses pinged säilisid; 1922. a uus katse ilma Leeduta, aga Soome läks minema huvipuuduse tõttu (nihkus Põhjamaade poole, Eestit ei võetud jutule); 1923. a Eesti-Läti liiduleping

-Rootsi: lähenemine 1920ndate lõpul ja eriti soojad olid suhted 1928. a (riigivanem Tõnisson käis kuninga juures ja siis tuli Gustav siia), rootslased toetasid Tartu ülikooli, peale 1934. aastat Rootsi distantseerus

-Poolaga suhted sugenevad 30ndatel, riigivanemate visiidid, Poola põllutöölisi toodi Eestisse

-Eesti tegi kõva tööd Rahvasteliidus, et end tutvustada, et diplomaatilisi kontakte luua

 

Välispoliitika kolmekümnendatel:

-1930ndatel toimus välispoliitiline ümberorienteerumine, eriti peale 1933. a, kui Saksamaal tuli võimule Hitler

-lääne demokraatiad tõmbusid peale 1934. aastat eemale ja orienteeruti Venemaale

-NL näitas üles intensiivset huvi

-1933 konventsioon agressori määratlemisest (NL, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola)

            -agressioon – kui hakatakse oma nõudmistega sekkuma teise riigi siseasjadesse

            -muudetakse rahvusvahelise hea käitumise tooni

-huvituti idapakti ideest, so Prantsusmaa idee sõlmida siin lepete süsteem

-1934. a Eest-Läti-Leedu koostööleping – valitsused kohustusid tegutsema kooskõlastatult

-1935. a sõlmiti Suurbritannia-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Eesti vabariigi valitsusele ehmatuseks ja nüüd sai laveerida vaid NL ja Saksamaa vahel

-1938. a Eesti-Läti-Leedu kuulutasid end neutraalseks, kuid algas ka Eesti lähenemine Saksamaale ja 1939. a Eesti ja Saksamaa vahel sõlmiti mittekallaletungi leping, st Teise maailmasõja alguseks oli Eesti isoleeritud

 

VI Nõukogude okupatsioon

 

6.1 Baaside ajastu

Punaarmee baaside rajamine:

-23. augustil 1939. a sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) e NL-Saksamaa mittekallaletungi leping, mille salajases protokollis jagati Euroopa NL-i ja Saksamaa vahel mõjusfäärideks (Soome, Eesti, Läti, pool Ukrainat, Poola NL-le, Leedu jäeti esialgu Saksamaale)

-1. septembril 1939. a algas Teine maailmasõda, mis esialgu oli Poola-Saksa sõda, kus Eesti kuulutas end neutraalseks

-“Orzeli” intsident: Poola allveelaev “Orzel” Tallinnas, mis pidi interneeritama (kahjutuks tegema), aga sinna pandi ainult valve ja kui Punaarmee marssis 17. septembri Poolasse (Poola keskele tõmmati piir), siis lasi laev Tallinna sadamast jalga ja pärast NL süüdistas Eestit selles, et ta ei suuda oma neutraalsust tagada

-septembri lõpus tegi NL Eestile ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise pakt, mille raames rajataks Eestisse Punaarmee sõjaväebaasid (so MRP-s lubatu realiseerimine), mis aitaksid tagada neutraalsust; Eesti valitsus üritas konsulteerida Saksamaaga, aga viimane ei saanud takistada (MRP), Eesti oli ilmselt isolatsioonis, sest esitati tugevaid nõudeid

-septembri lõpp – NL ettepanek sõlmida vastastikuse abistamise pakt

-28. septembril 1939. a sõlmiti Eesti-NL vastastikuse abistamise pakt, mille alusel rajati baasid Hiiumaale, Saaremaale, Paldiskisse (25 tuhat meest) ning lubati, et ei hakata rikkuma ei poliitilist ega majanduslikku süsteemi

-“Metallisti” intsident

-18. oktoobril NL väed tulid üle piiri ja läksid baasidesse (see oli viimane hetk, mil vastupanu oleks olnud võimalik), eestlased kartsid provokatsioone

-samal ajal baltisakslased läksid esimeste laevadega Tallinna sadamast (7. oktoobril oli Hitler nad kodumaale, riigi-Saksamaale kutsunud), nad viidi tegelikult Poolasse, et poola rahvast tühjendatud alad asustada sakslastega, so Umsiedlung

-oktoobris sõlmiti samasugused vastastikuse abistamise lepped ka Läti ja Leeduga, Soome keeldus – 30. novembril algas NL-Soome Talvesõda, mis kestis kuni märtsini 1940 ja senikaua Eestis midagi ei toimunud

-Eestis valitsuse vahetumine: Eenpalu (vaikiva ajastu sümbol) asemel peaministriks Uluots

-aprill-mai  1940. a NL nõudis baasidele maad juurde ja sai selle

-14. juunil 1940. a esitati noot Leedule ja süüdistatakse vastastikuse abistamise pakti rikkumises

-16. juunil okupeeris NL Leedu

            -Eesti-Läti-Leedu välisministrid olid kohtunud ja siis NL arvas, et tehakse tema vastast kihutustööd

-16. juuni pärastlõunal esitas NL ka Eesti valitsusele ultimaatumi, eestlasi süüdistati sõjalises koostöös Läti-Leeduga, samal päeval võttis valitsus ultimaatumi vastu – tunnistasid süüdi; nõuti valitsuse tagasiastumist ja nii ka sündis

-17. juuni hommikupoolel kohtus Laidoner Narvas Nõukogude vägede juhi Kirill Meretskoviga, et arutada ülesannete täitmist, aga juba tuli Punaarmee üle Eesti piiri, Narvas esitati Laidonerile nõudmisi – Narva diktaat

-Narva diktaat tähendas täiendavalt 80-90 tuhat punaarmeelast Eestisse, kes paigutataks tähtsamatesse linnadesse, raudteejaamades Punaarmee komandörid, telefonijaamad NL kontrolli alla ja relvade kokkukorjamist eraisikutelt (Kaitseliidu desarmeerimine) 48 tunni jooksul

-Laidoner kirjutas sellel alla, st Eesti oli okupeeritud 17. juunil 1940. a

 

Riigikorra muumine:

-17-18 juuni okupeeriti Eesti punaarmeelaste poolt

-19. juunil saabusid Tallinnasse 130 kommunisti ja A. Ždanov (Stalini usaldusalune), kes pidi läbi viima riigipöörde (ka Lätis ja Leedus), hakkas Pätsiga rääkima uue valitsuse moodustamisest ja pakkus peaministriks Johannes Vares-Barbarust (vt. õpik lk 96)

            -Laidoner võeti valve alla

-21. juunil kogunes Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat demonstranti, kes kärarikkalt nõudsid uue valitsuse moodustamist, seda Maksim Undi organiseerimisel ja Ždanovi korraldusel – töötajate demonstratsioon e juunipööre, läksid Kadriorgu, nõuti Pätsi kõnet, vilistati maha; patarei vanglast lasti vangid lahti

-21. juuni õhtul nimetas president Päts ametisse uue valitsuse, peaministriks sai luuletaja Vares-Barbarus, tema asetäitja Kruus, välisminister Nigol Andresen, siseminister Unt

-Vares-Barbaruse valitsuses ei olnud kommuniste, olid sotsialistid

-võimul tuntud inimesed, keda rahvas teadis kui vasakpoolseid (Ruus, Lauristin, Säre)

-valitus kinnitas, et Eesti riiklik kord jääb endiseks ja maad ei natsionaliseerita

-samal ajal toimusid puhastustööd riigiaparaadis ja Pätsi-meelsed poliitilised organisatsioonid suleti (Isamaaliit, Kaitseliit, Kodutütred jne)

-hilisõhtul heisati Pika Hermani torni punalipp, kuid järgmise päeva hommikuks oli Pika Hermanni tipust punalipp kõrvaldatud, seda asendas taas trikoloor

-juuni lõpul suleti tähtsamad rahvuslikud organisatsioonid, mis toetasid endist valitsust

-juulis otsustas uus valitsus Ždanovi korraldusel saata laiali senine kahekojaline rahvaesindus ehk Riigikogu ning korraldada erakorralised valimised uue Riigivolikogu moodustamiseks (nüüd valitakse ainult sinna, Riiginõukogu otsustati jätta moodustamata)

-valimiste läbiviimiseks: kõik töölisorganisatsioonid koondati ühte nimekirja – Eesti Töötava Rahva Liit, mis seadis üles oma kandidaadid kõigis valimisringkondades, vastaskandidaate mõjutati ja  eemaldati, va üks ringkond

-ühe kandidaadiga “valimised” toimusid 14.-15. juulil, kus ülisuure edu saavutas ETRL (98,2% häältest, st tulemused ei ole usaldusväärsed) – tegemist diktatuuriga

-nende valimsiplatvormis nõuti tugevat liitu Eesti ja NL vahel, aga ikka ei räägitud isesesvuse kaotamisest e Eesti liitumisest NL-ga

-21.-23.juulil Riigivolikogu esimene istungjärk

-21. juulil tuli Toompeal kokku vastvalitud Riigivolikogu, mis koosnes ainult ETRL saadikutest ja Eesti nimetati ümber ENSV-ks (aga oli ikka iseseisev), Päts vabastati presidendi kohustest, võeti vastu otsus paluda ENSV võtta NL-i ja saadeti delegatsioon, alustati konstitustiooni väljatöötamist

-22. juulil otsustati esitada taotlus ENSV vastuvõtmiseks NSV Liidu koosseisu

-23. juulil otsustati kuulutada maa kogu rahva omandiks ning ellu viia agraarreform, riigistada suurtööstus ja pangad

-viiakse läbi laialdasi repressioone, küüditatakse Laidoner, Päts (juuli lõpus 1940. a viidi Päts Venemaale, alguses koos perekonnaga, hiljem lahutati, viidi vaimuhaiglasse, kus ta 1956. a suri) ja paljud teised riigimehed

-6. augustil Moskvas toimunud NL Ülemnõukogu istungijärgul, otsustati rahuldada ENSV delegatsiooni taotlus astuda NL-i 16. liiduvabariigina

-25. augustil võttis Riigivolikogu vastu ENSV konstitutsiooni, mis vastas NL omale, valitsemiskorraldus selle põhjal:

-seadusandlik võim Ülemnõukogul, mille tegevust juhtis Ülemnõukogu presiidium, mille eesotas oli esimees (Vares-Barbarus), nagu president

-täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogul, mille esimees Lauristin (nagu peaminister)

-kohalikud linna- ja vallavalitsused nimetati Täitevkomiteedeks

-ühiskonnas juhtiv roll komparteile; EKP liideti ÜK(b)P-ga (Üleliiduline Kommunistide (bolševke) Partei), esimene sekretär e juht Karl Säre, teine sekretär Karotamm (Venemaa eestlane)

 

Kommunistide reformid:

-majanduses: pankade, suurtööstuse, ehitus- ja transpordiettevõtete natsionaliseerimine, 1940. a lõpus tsentraliseeritud juhtimine e plaanimajandus –  tööstuse forsseeritud arendamine, elumajade natsionaliseerimine, riigimõisad muudeti sohvoosideks, hakati looma masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte

-maareform e agraarreform, mis seisnes maa jagamises uusmaasaajatele (eesmärk oli küla tülli ajada ja see õnnestus); võeti ära kõik, mis üle 30 ha ja osa sellest jagati uusmaasaajatele (küla kehvem kiht), uusmaakohtade keskmiseks suuruseks kujunes 10 ha, osa maad anti riiklikele põllumajandusettevõtetele, osa jäi riigile

-aprillis 1941. a kehtestati põllumajandussaaduste müügikohustus ja mais põllumajandusmaks, mis käis suurmaaomanikele üle jõu, ussmaasaajad vabastatud

-novembris 1940. a rahareform – 1 kroon = 1,25 rubla, tegi poed tühjaks

-muutused kultuuri vallas

-sügisel töötati ümber mitmed seadused, sest kõik Vene seadused Eesti ühiskonda ei sobinud

-repressioonide algus: 14. juuni 1941 esimene massiküüditamine (10 157 inimest), mis puudutas rohkem linnaelanikke, viidi ära kõrgem ametnikkond; eesmärk: jätta inimesed ilma juhtkonnata e viia linnadest Eesti kõrgem haritud kiht, likvideerida kodanikuühiskond – vaenulikud klassid, enamik deporteeritutest lapsed, naised, vanurid

-ühiskonnas süvenes hirm ja ebakindlus, kasvas abituse tunne, terrori alla võis langeda igaüks

 

6.2 Eesti Teises maailmasõjas

Sõjategevus Eestis 1941. aastal:

-pärast esimest massiküüditamist (14. juuni 1941) oldi kergendatud, kui sõda algas, enne oli suur paanika

-22. juunil 1941. a Saksamaa tungis NL-i (välksõda), kõigepealt rünnak õhust

-7. juulil ületasid sakslased Iklas Eesti piiri ja NL kuulutas välja põletatud maa taktika ja et vange ei ole – kõik, kes alla annavad, on reeturid

-7.-9. juulil vallutasid sakslased Lõuna-Eesti kuni Emajõe jooneni, järgnes pealöök Peipsi suunas –  sakslased pöörasid venelastele selja taha Mustvee suunas, Emajõe ääres olev Punaarmee piirati ümber, lõigati ära ja hävitati

-7. augustil jõudsid sakslased Kunda juures rannikuni ja Eestis olev Punaarmee oli lõigatud kaheks

-17. augustil hoop Narva peale e linn vallutati

-27. augustil algas punaste evakueerumine laevadega, milledest osa lasti põhja ja ka Lauristin sai surma; vastupanu episoodiline

-28. augustil vallutati Tallinn

 

Peamised relvastatud jõud Eestis (Wehrmacht ja Punaarmee):

-punased hävituspataljonid – selleks, et ellu viia põletatud maa taktikat, ei olnud sõjaväestatud; u 6000 meest + 3500 läti hävituspataljonlast ja miilitsat

-Eesti Kaitseväe baasil moodustasid punased septembris 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse (u 7000 meest), vahetult enne sõda kõrvaldati selle eestlastest juhtkond ja täiendust toodi NL-st, see korpus saadeti Pihkvamaale Leningradi peale tungivate Saksa vägede vastu

            -suurimad lahingud, mida eestlased pidid pidama: Porhovi, Dno ja Staraja Russa piirkonnas

-kolme kuuga kaotas korpus 7 tuhandest 2 tuhat langenutena, Staraja Russa all läksid paljud (4500) Saksamaa poole üle, sest ei tahtnud sõdida Punaarmees, kes järgi jäid, saadeti Baltimaadest pärit sõdurid septembris tagalasse (Siberisse) töölispataljonidesse (nagu vangilaager)

-Saksa poolel tegutsesid metsavennad, kes läksid metsa peale juuniküüditamist, kui sõda lahti läks, hakkasid üle võtma vallamaju ja ametisse seadma omavalitsusi, eesmärk: ära hoida hävituspataljonide tegevust

-ja veel tegutsesid sakslaste poole Omakaitse üksused, mis olid elanikkonna poolt loodud korda looma, 1941. a 25 tuhat meest, saksa okupatsiooni ajal u 40 tuhat meest; loodi Eesti oma tarbeks sakslaste poolt ja nende kontrolli all

 

Saksa okupatsioon Eestis:

-Eesti vabariiki ei taastatud, hakati kehtestama Saksa sõjaväelist võimu

-Eestis moodustati Idaalade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat, mille eesotsas kindralkomissar Karl Litzmann, selle kõrvale moodustati Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe (endine vaps) ja Oskar Angelus

-baltisakslasi tagasi ei toodud, ametnikud riigisakslased

-jätkusid massilised kohtuvälised repressioonid, hukati u 5000 Eesti kodanikku (kokku u 125 tuhat inimest)

-põllumajanduses: tühistati maareform (uusmaasaajatele maa andmine) ja uusmaasaajatelt võeti maa ära, aga talupoegadest ei tehtud maaomanikke, vaid ainult kasutajad, taludel kohustuslik müüginorm

-majanduse põhiülesanne: saksa sõjaväe varustamine; majanduse taastamiseks loodi organiseeritud Eesti Rahva Ühisabi, kehtestati kaardisüsteem, elatustase langes

-tööstuse denatsionaliseerimist ei toimunud ja tööstus allutati saksa sõjamajanduse vajadustele, st põhitähelepanu põlevkivitööstusele, kus toodeti vedelkütust, enamik kaubandus-tööstusettevõtteid anti hallata Saksa riigimonopolistlikele koondistele (Gmbh) sõjasaagina

-kultuuripoliitikas: natsionalistlik-sotsialistlik kultuuripoliitika, saksa keel seati esimesele kohale, natsismi levitamine

-vastupanuliikumist ei arenenud

 

Eestlased saksa sõjaväes:

-metsavendade üksused saadeti laiali, võeti relvad ära (nad olid sakslaste tulles metsast välja tulnud)

-vabatahtlikest moodustati Ida- ja Politseipataljonid, mida kasutati väljaspool Eestit (Pihkva oblastis, sest ei usaldatud), kuni 1943. aastani teenis saksa sõjaväes 10-20 tuhat eesti vabatahtlikku

-1942. a oktoobris anti luba moodustada Eesti Leegion (1943. a maiks saadi kokku 7 tuhat meest), saadeti Venemaale, nendega taheti hoida Eesti piiri, neist 800-st moodustati pataljon “Narva”, mis võitles Kurski lahingus Saksa eliitdiviisi Wiking alluvuses, osa tuli tagasi  ja 1943. a formeeriti neist 3. Eesti SS brigaad ja sinna oli mehi võetud ka sundmobilisatsiooni korras, võitles Velikije Luki all

            -kõik muulased Saksa sõjaväes pandi SS-i alluvusse

-kokku  Saksa sõjaväes 70 tuhat, neist 20 tuhat vabatahtlikult

-veebruaris 1943. a oli suur üldmobilisatsioon ja nendest meestest moodustati 20. SS diviis

-selleks, et vältida üldmobilisatsiooni, hakati põgenema Soome, mis oli seotud suure riskiga; nendest eestlastest moodustati Soomes Jalaväerügement 200 (JR 200, soome mundris, nende poolel), mis sõdis Karjala kannasel Soome vägede koosseisus NL vastu, peamiselt Karjala kannasel – soomepoisid

 

Eestlased Punaarmees:

-esimesel punasel aastal, enne Eestist lahkumist, jõudis NL läbi viia osalise sundmobilisatsiooni ja NL tagalasse viidi 33 tuhat kutsealust (1922. a sündinud mehed mobilisatsiooni alusel), mobiliseeritud saadeti tööpataljoni, kus esimesel talvel hukkus u 8 tuhat meest

-EKP juhiks Karotamm, kes hakkas evakueerituid arvele võtma, et nende saatust kergendada

-korjati kokku intelligents ja Jaroslavlis moodustati ENSV Riiklikud Kunstiansamblid

-taotles rahvusväeosade moodustamist, luba saadi 1941. a lõpus, jaanuaris 1942. a hakati moodustama ja 1942.  sügisel moodustati NL tagalas 8. Eesti Laskurkorpus ja selle eesotsas oli kindralleitnant Lembit Pärn, koondati üle 20 tuhat eestlase nii Eestist kui Venemaalt

-esimese lahingus sõdis detsembris 1942. a –  jaanuaris 1943. a Velikije Luki all, kus ¾ kaotati ja osa läks üle, peale lahingut viidi korpus tagalasse ja neid rakendati uuesti 1944. a suvel Eestis

 

Lahingud Eestis 1944. aastal:

-jaanuaris 1944. a Punaarmee otsustav pealetung ja sakslased taganesid Narva jõe taha, seal kõik eestlased, kes Saksa pool võitlesid (ida- ja politseipataljonid ja 20. Eesti SS diviis, kuhu oli koondatud kõik Eesti jõud), hoidsid rinnet

-jaanuari lõpus pöördus Uluots raadiokõnega rahva poole ja kutsus üles Saksa mobilisatsiooni toetama, teda võeti kuulda

-üldmobilisatsioon Saksa sõjaväkke

-11.-15. veebruaril venelaste suur pealetung Narva all, aga ei murdnud läbi ja rinne seisis

-märtsis Eesti linnade pommitamine (6. märts Narva, 7. märts Tapa, 9. märts Tallinna, 25. märts Tartu pommitamine)

-juulis uus suur Punaarmee pealetung ja sakslased jätsid Narva maha ja taganesid SinimägedesseTannenbergi liinile (Ida-Virumaal), Sinimägede juures kaks nädalat ägeda lahingud, aga rinne jäi püsima

-augustis algas Punaarmee pealetung lõunast Pihkva poolt, vallutati Võru ja 25. augustil vallutati Tartu ja sakslased kutsusid soomepoisid tagasi

-otsustavad lahingud septembris, Punaarmee koondas oma põhijõud Emajõele, sinna ka Eesti laskurkorpus, 17. augustil algas sealt pealetung Tallinnale ja 22. septembril vallutati Tallinn, 25. septembril kogu mandri Eesti, 24. novembril Sõrve poolsaar – 1944. a taasliideti Eesti NL-ga

 

Taasiseseisvumiskatse:

-1944. a suvel moodustati EV Rahvuskomitee, mille esimeheks oli Otto Tief

-18. septembril määras Uluots, kui presidendi kohusetäitja ametisse EV valitsuse, mille eesotsas oli Tief ja koosseisus kümme ministrit

-Tallinn kaitset korraldas admiral J. Pitka, üritati vähemalt; sinna kogunesid Pitka üksused ja soomepoisid, Pitka jäi kadunuks

-sini-must-valge heisati Pika Hermanni torni

-21. septembril lahkus valitsust Tallinnast, Rootsis jätkus eksiilvalitsuse tegevus

-22. septembril punalipp

 

6.3 Sõjajärgne Eesti e Stalini aeg e Eesti sovietiseerimine

Nõukogude Eesti võimustruktuuri taastamine:

-sama protsess, mis ka Ida-Euroopas

-1950. a märtsis XIII pleenum e märtsipleenum

-toimus nõukogude võimu taastamine

-tagalas (Võrus – esimene pealinn) olid moodustati operatiivgrupid (1944), mis pidid võimu üle võtma; kui Punaarmee liikus edasi, siis tuli neid vastavalt juurde

-põhiseadusega juhtroll komparteil – EK(b)P, selle esimeseks sekretäriks sai 1944. a Nikolai Karotamm

-valitsust nimetati Rahvakomissaride nõukoguks (RKN, üleliiduline), 1946. a nimetati see ümber Ministrite nõukoguks, selle etteotsa sai Veimer

-kõrgem seadusandlik võim formaalselt Ülemnõukogul, mille eesotsas Ülemnõukogu presiidium, mille eesotsas Vares-Barbarus (1946. a tegi enesetapu), 1946. a sai tema asemele Päll, kes oli Venemaa eestlane – juulikommuniste hakati välja vahetama

-need, kes režiimiga kaasa ei läinud, läksid metsa, kokku kuni 30 tuhat meest, nad lootsid Atlandi hartale

 

Territoriaalsed muudatused:

-vabariigi ajal oli Eestis 11 maakonda, Eesti piir määrati Tartu rahuga

-1944. a kaotati Petseri maakond, see liideti Venemaaga (samuti kolm Narva-tagust valda), alles kümme maakonda

-aastatel 1944-1945 hakkas kehtima uus Eesti piir

-1946. a loodi Hiiumaa maakond

-1949. a loodi Jõhvi ja Jõgeva maakonnad – kokku 13 maakonda

-1950. a valdade asemele moodustati külanõukogud ja kaotati maakonnad - loodi 39 maarajooni

-aastatel 1952-1953 oli Eestis 3 oblastit (Tallinn, Tartu, Pärnu), säilisid maarajoonid ja külanõukogud

-1959. a rajoonide reorganiseerimine: nende arvu vähendati

-aastatel 1961-1962 reformiga vähendati rajoonide arvu veelkord ja jäi 22 rajooni

-1978. a oli järgi 15 rajooni (Saaremaa pealinn Kingissepa)

-1989. a algas uus haldusreformide rida, millega rajoonid nim ümber maakondadeks, külanõukogud valdadeks

-praegu Eestis 15 maakonda, 209 valda ja 45 linna

 

Sotsialistlik ülesehitustöö:

-oli vaja kõrvaldada metsavennad (aastad 1944-1953 oli aktiivne metsavendluse aeg, loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud): u 10-30 tuhat meest; selleks, et neid välja meelitada, kuulutati välja mitu amnestiat, mis aga ei andnud tulemusi; (vaja likvideerida kohaliku elanikkonna toetus), kõige suurem vastupanu Võrumaal; enamik lõpetas tegevuse aastatel 1948-1950 ja metsavendlus hääbus

-oli vaja saada inimesed kolhoosi

-25. märtsil 1949. a teine suurküüditamine

-selleks, et likvideerida metsavendade teotusbaas ja et mõjutada inimesi kolhoosidesse astuma, põhiliselt viidi maalt (20 tuhat, sh palju naisi, lapsi, vanureid), talude kaupa, perekonnad lahutati

-peale küüditamist massiline kolhoosi astumine

                        -1949. a 65% taludest

                        -1951. a 95% taludest

-paljud tulid peale Stalini surma tagasi

-sotsialistlikku ülesehitustööd takistasid vabariigi aegsed haritlased, võitlus nendega toimus avalikult ja kampaaniate korras

            -eeskuju võeti sõjajärgselt peaideoloogilt Ždanovilt (ždanoošina – haritlaste tagakiusamine)

            -samaaegselt Venemaal toimuvate kampaaniatega

-Stalin oli püstitanud teesi, et sotsialismi edenedes klassivõitlus ei kao, vaid teravneb ja vaenlase vastupanu kasvab ja seetõttu tuleb klaasivaenlast jätkuvalt avalikult paljastada ja hukata

-Eestis sai see nõiajaht alguse Gustav Naani (füüsik, Venemaa eestlane) brožüürist kodanliku natsionalismi olemusest, millega vana intelligents kuulutati kodnatsideks (kodanlik natsionalist)

-eriti kurikuulsaks sai Max Laosson oma rüünakutega vabariigi-aegse haritlaskonna vastu, kusjuures ta kuulus ise selle hulka (ta oli kirjandusliku rühmituse Kirjanduslik Orbiit liige)

-tagakiusamise tipuks oli 1950. a EK(b)P (VIII) Märtsipleenum, kui puhastati kompartei juhtkond, kõrvaldati kõik juunikommunistid e kodanlikud kommunistid (Lauristin jt e need kohalikud kommunistid, kes osalesid juunipöördes 1940. a), sest neid ei peetud usaldusväärseks (kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis) – 90% kohaliku kompartei juhtkonnast asendati Venemaa eestlastega, kompartei esimeseks sekretäriks (enne Karotamm) sai Johannes (Ivan) Käbin (vt pilt lk 123), sest talle heideti ette, et ta ei tahtnud viia läbi kollektiviseerimist; Ministrite Nõukogu esimeheks (enne Veimer) sai Aleksei Müürissepp (Venemaa eestlased), Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks (enne Päll) sai August Jakobson (menukirjanik), järgnes totaalne puhastus ülikoolides (Tartu ülikoolis suleti mitmed kateedrid, asendati eestiaegse haridusega õppejõud), loomingulistes liitudes, raamatukogudes (rahvavaenlaste paljastamine kuni 1953. aastani), vanad seltsid pandi kinni

-1950. a loetakse Eestis stalinismi kehtestamise aastaks

-selle eesmärk oli lõigata läbi vabariigi-aegsed kultuuritraditsioonid, hävitada rahva ühismälu ja luua uus nõukogude rahvus (see jääb püsima kuni nõukogude-aja lõpuni) ja selleks oli vaja teise emakeele teooriat (uus venestus 1978. a)

-pleenumi tagajärjed: ENSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu

 

Põllumajanduse reorganiseerimine:

-septembris 1944. a jätkati 1940. a alustatud maareformi (maa natsionaliseeritakse ja antakse põliseks kasutamiseks); võeti maa kulakutelt, okupatsiooni käsilastelt (sakslaste liitlastelt) ja 2/3 sellest maast anti uusmaasaajatele

-talu suuruse ülempiiriks sai 30 ha, sakslastega koostöötanutel 5-6 ha ja vara võõrandamine, 1/3 riiklikusse maareservi, need maad jäid ülesharimata; keskmine talu 15 ha, so liiga väike, ei olnud elujõulised ja teravnesid pinged külas

-paralleelselt maareformiga hakati looma masintraktorijaamu (MTJ), mis olid kommunistliku ideoloogia levitamise paigad maal (talumehed said sealt põllutehnikat), ja hobulaenutuspunkte aitamaks uusmaasaajaid, hakati looma riiklikke põllumajandusettevõtteid – sohvoose (riigiettevõte, kus töötajad saavad palka; sovetskoje hosajstvo)

-aastad 1944-1947 oli aeg, mil nõukogude võimu kehtestati ettevaatlikult. leebe sovetiseerimine, 1947. a alates pööre stalinismile

-1946. aastast surve siinsele juhtkonnale alustada kolhooside loomist, selle vastu Karotamm (tema tahtis kulakuid ümber asustada Eesti piires), tema idee –  saavutada kõigepealt tootmise sõjaeelne tase ja kasutada olemasolevaid ühistuid vaheastmena – lükati tagasi; algas tööstuse taastamise sildi all rasketööstuse eelisarendamine, mis oli Eestile suhteliselt võõras, sooviga oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega, tooraine mujalt NL-st, toodang teistesse liiduvabariikidesse ja võõrtööjõu sissetoomine, eelisarendama hakati masina-, metalli-, keemia- ja põlevkivi tööstust, eriti tormiliselt viimast

-1947. a mais ÜK(b)P määrus kolhooside loomisest Eesti, Läti, Leedu NSV-s ja kulakluse likvideerimisest (1948. a lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma ümberasustamise kaudu)

            -nõuti, et kolhoosid tuleb luua eelkõige kehviktalupoegadest

            -esimesed kolm kolhoosi Saaremaal (nt Kingissepa-nimeline), u küla suurused

-1947. a augustis määrus talumajapidamiste maksustamisest ENSV-s (ainult üksiktalude kohta)

            -makse e riiginorme tõsteti keskmisel kaks korda, kulaklikel 12 korda, suurte talude maksud ulatusid kuni 100%-ni

            -eesmärk sundida talusid kolhoosi astuma

-selle määruse põhjal hakati välja selgitama kulakuid (see talumees, kes kasutas võõrast/palga tööjõudu või masinaid Saksa okupatsiooni ajal, ja need, kes olid võtnud taludesse vene vange, laenasid välja loomi või põllumajandustehnikat ja ostsid kokku põllumajandussaadusi, et neid edasi müüa, kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu), nende tunnuste alusel eristati 2700 kulaklikku majapidamist ja neile pandi hästi kõrge põllumajandusmaks ja müüginormid (so osa, mis sa pead riigile müüma), kulakuid ei tohtinud kolhoosi võtta, nad tuli elimineerida; valdade täitevkomiteed koostasid kulakute nimekirjad (1948. a nimekirjas 2743 talu)

-EKP esimene sekretär Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada, keskvõimude meelest oli see halb plaan

-taludele põllumajandussaaduste müügikohustus (kulakutel 50% kõrgem)

-1950. a lõpetati kolhooside loomine

 

Industrialiseerimine:

-väikeettevõtetele kehtestati kõrged maksud ja 1947. aastaks neid enam polnud e kadus erasektor tööstusest

-riiklik poliitika seisnes rasketööstuse eelisarendamises (põlevkivi tööstus, metalli- ja masinatööstus)

-1945. a juunis NL-i Kaitsekomitee määrusega hakati Virumaal arendama põlevkivitööstust, sinna suunati 40% kõikidest kapitalimahutustest

-1948. a sai valmis Kohtla-Järvel põlevkivigaasi tehas ja gaasijuhe Leningradi

-1952 valmis gaasijuhe Tallinnasse

-rajati uued linnad – Kohtla-Järve ja Sillamäe

-Ida-Virumaa pidi saama Leningradi majanduspiirkonnaks

-Kohtla-Järve ja Sillamäe (salajane tehas, strateegilised uraaniuuringud, suletud linn) said linnaõigused – sõjaväetööstus

            -Narvasse ei tohtinud eestlased elama asuda

            -saared ja rannajoon olid piiritsoon, nii ka Paldiski ja Saaremaa suletud

-masina- ja metallitööstuses taastati vanad tehased (Volta), hakati tootma tehnikat Vene naftatööstusele, mootoreid jms

-suurem osa tööstusest allus NL-i Moskvas asuvatele Keskministeeriumidele ja tööstuse juhtimine toimus tootmisharu printsiibil (st mitte territoriaalsel printsiibil), osa ettevõtetest (Baltijets ja Dvigatel) kuulusid NL-i sõjaväetööstusele

            -oli tootmisharu ministeerium, mis juhtis  vastavat tööstusharu üle kogu NL-i (strateegiline põlevkivitööstus)

-linnad kasvasid –  toimus ehitustööstuse forsseeritud areng

-aastatel 1945-1955 kasvas tööstustoodang siin kiiremini kui NL-s keskmiselt

-forsseeritud suurtööstuse arendamine tõi kaasa muutused elanikkonna sotsiaalses struktuuris (tööliste osa kasvas) ja rahvuslikus koosseisus

1944

97,3% eestlased (kuna baltlased ja rootslased olid lahkunud, Narva-tagused vene elanikkonnaga alad ära võetud

1945

eestlasi 850 000

1945-1949

tuli Eestisse 240 000 töölist NL-st, põhiliselt Kirde-Eesti suurettevõtetesse (toimus ka väljaränne deporteerumise teel) – linnastuse kiirenemine

1951-1960

tuli veel 54 000 venelast

1959

74,6% eestlasi

 

tööliskonnast eestlasi 61,5%

1970

eestlasi 68,2%

1979

eestlasi 64,7%

1988

eestlasi 60,6%

-kergetööstus oli teisejärguline, aga arenes ka: taastati suures kergetööstusettevõtted: Kreenholmi ja Balti manufaktuurid

 

6.4 Hruštšovi aeg – sula aeg

-1953. a 5. märtsil suri Stalin, võimuvõitlus toimus Moskvas ja esialgu siia ei ulatunud

-murranguks sai NLKP XX kongress 1956. a – Hruštšovi kõne (isikukultuse kriitika), võim läks tema kätte ja algas teatav liberaliseerimine

-üldine liberaliseerumine jõudis Eestisse aastatel 1956-1958

-peale 1956. aastat algas süüdimõistetute rehabiliteerimine, st ebaseaduslike süüdimõistetute (need, kes olid läinud nimekirjade kaupa) tagasi laskmine – represseeritud vabastati vanglatest, laagritest ja asumiselt, aga ei mõistetud täielikult õigeks; nende õigusi ei taastatud, nad ei tohtinud oma koju tagasi minna ega suurtesse linnadesse asuda, vara ei antud tagasi – et paisata inimesi segamini

            -juunikommunistid kõigepealt, siis kõik kultuuri inimesed

            -1959. aastaks oli  Eestisse tagasi tulnud üle 30 tuhat inimese

-1956. a Ungaris mäss, loodeti lääneriikide abile, kedagi aga ei tulnud, lootus vana korra taastamisele kadus ja hakati valitseva korraga kohanema

 

Muutused majanduses:

-tööstus: 1957. a mindi NL-s üle majanduse territoriaalse juhtimise printsiibile (siiani tootmisharuline juhtimine), loodi Rahvamajanduse Nõukogud, st kogu tootmistegevust kontrollis üks nõukogu ja aastatel 1957-1964 allus ENSV ühele Rahvamajanduse Nõukogule, mis võimaldas tööstuse ja põllumajanduse juhtimise tuua üle Eestisse ja andis kohapeal suuremad otsustusõigused

-ka kergetööstus sai jalad alla, aga põhimõtteliselt jätkus tööstuses ekstensiivne areng (st  tehaseid/kaevandusi ehitati juurde – see on sotsialismile iseloomulik)

-põlevkivitööstuses põhirõhk elektrijaamade küttel ja gaasi tootmisel

-põllumajanduses 1953. a alandati müüginorme ja isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse (eraomand puudus, selle asemel isiklik)

-1958. a kolhoosides mindi üle igakuisele rahalisele töötasule (enne maksti normipäevade eest tööproduktides – normivili), sohvoosis sai palka

            -sohvoosis – oled tööline ja saad palka

            -kolhoosis – oled omanik ja saad kasumit

-likvideeriti MJT-d ja tehnika müüdi kolhoosidele – kolhooside tõus, siiamaani kolhoosid verivaesed ja nüüd hakkasid rikkaks minema

-1951. a loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), kust hakkasid tulema põllumajandusliku haridusega majandusjuhid ja kolhoosi juhtimine muutus efektiivsemaks/asjatundlikumaks, elatustase paranes märgatavalt, aga arenemist takistasid 1960ndate Hruštšovi eksperimendid (mais)

-1964. a võeti Hruštšov kohalt maha ja  Rahvamajandus Nõukogud pandi kinni

-1960ndate teisel poolel algas kolhooside liitumine, loodi suurmajandeid, algas majandite spetsialiseerumine

-hakati rajama Tallinnas ja Tartus majaehituskombinaate – hruštšovkad – vannitoaga paneelmajad (kino Sõprus jt)

-aparaadiehitus

-tööstuslik kalapüük – ookeanilaevastik

 

Ideoloogiline sula ja “Raudse eesriide” mõranemine:

-esialgu ei juletud liberaliseerimisega kaasa minna

-aastatel 1954-1955 kampaania kodnatside vastu nõrgenes

-1955. a asuti taastama loomingulistest liitudest väljaheidetute õigusi

-koos üldise rehabiliteerimisega kaasnes ka vabariigi-aegse kultuuri rehabiliteerimine – 1956. a alustas Sirbis ja Vasaras Max Laosson diskusiooni kodanliku Eesti kultuurist (Sirp ja Vasar tõusis juhtivaks leheks), tema vastasleeri kuulusid Naan,  Maamägi, Päll; diskusiooni käigus üritati vabariigi aegseid kultuuritegelasi rehabiliteerida

-kogu sulaaegne stalinismi kriitika toimus kindlates raamides: NL-s kehtiv süsteem on hea ja progressiivne, selle süsteemi ülesehitamisel esineb küll vigu, mis aga ei muuda selle positiivset olemust; kapitalistlik kord on halb ja reaktsiooniline, kuid mõnedes kapitalistlikes maades on mõningatel aladel ka edu saavutatud ja need positiivsed kogemused väärivad ülevõtmist – nõukogulik dogma

-XX kongressil kritiseeriti küll Stalinit, aga Lenin jäi pühakuks, sula ajal stalinismi kriitikat küll oli, aga jäi piiratuks

-1951. a alustas New Yorgist tööd Ameerika Hääl, aastatel 1953 – 1958 hakati eestikeelseid saateid eetrisse andma Münchenist, seal tegutsesid ka Vabadusraadio ja Vaba Euroopa

-Põhja-Eestis muutus vaadatavamaks Soome TV

-1965. a avati Tallinn-Helsingi laevaliin (Vanemuine, Vana Tallinn, Georg Ots) ja taastati suhted välismaailmaga inimeste tasandil, uuesti algas kirjavahetus

-1960ndatel kultuurielu tõus ja elavnemine, hakkas ilmuma Loomingu raamatukogu, mis kujunes väga oluliseks, see oli ajakirja lisa, mis tegi tsensuurile kuluva aja lühemaks

            -hakkas ilmuma tõlkeid kaasaegsest väliskirjandusest, mis oli tõlgitud originaalkeelest (varem ainult vene keelest)

-muutus võimalikus tegeleda kaasaegsete teadusharudega (kodanliku ebateadused), mis hiljaaegu reaktsioonilisteks kuulutatud: küberneetika, psühholoogia, sotsioloogia, geneetika; kõik liikusid ühes kultuuriruumis

-kunstis sai võimalikuks abstraktsionism ja toimus sotsialistliku realismi (Stalini ajal ainuvõimalik ja -õige kunstimeetod)piiride avardumine, st siin hakati viljelema kaasaegseid kunstivoole, nimetades seda realismiks

-kujunes uus haritlaspõlvkond, kes olid vabad Stalini-aegsest hirmust ja valmis end teostama selle režiimi raames – kuldsete 60ndate põlvkond (Lauristin, Allik) – komsomoli põlvkond

-rahvuskommunistide põlvkond – tahtsid režiimi seestpoolt demokratiseerida, parteisse astumine muutus massiliseks

            1951. a EKP-s            18 900 liiget

            1966. a                        60 000

-Tartu ülikooli komsomolikomitee kujunes komsomoli vastupanukeskuseks, samuti vastupanu keskused EÜE ja EÕM

-1964. a Hruštšov tagandati, aga siin see kohe ei peegeldunud, vaid sula jätkus kuni 1968. a, siis toimus Praha kevade (Tšehhoslovakkia sündmused) mahasurumine, samal ajal (1968) Tartus suured üliõpilaspäevad isemeelsete loosungite all = poliitiline manifestatsioon, sellele järgnesid repressioonid ja ülikooli rektori Fjodor Klementi (Venemaa eestlane, parteilise minevikuga) mahavõtmine, tema asemele Arnold Koop, samuti vahetati välja komsomoli komitee

-suurenes ideoloogiline kontroll (sotsioloogia laboratooriumi üle toimuv protsess) ja see suunatu uute teadusharude vastu

 

6.5. Uus venestus e staganatsioon

Poliitilised arengud:

-kultuuri vallas suhteline liberaalsus ja teatav autonoomia aastatel 1968-1978

-1978. a vahetati välja parteisekretär Käbin, toimus võitlus Vaino ja Väljase pooldajate vahel: parteis kaks parteid: kohalikud kommunistid (Väljas) ja venemeelsed, loodeti, et esimeseks sekretäriks saab Vaino Väljas, kes oli hariduse saanud Tartu ülikoolis, tema pooldajad kaotasid valimised ja ta saadeti Nicaraaguasse diplomaadiks, esimeses sekretäriks sai Karl Vaino (1978 – 1988)

-1978. a (salajane otsus uue venestuskampaania, venestuse läbiviimiseks ENSV-s) algas uus venestus e stagnatsiooniaeg Eestis, kogu ametlik asjaajamine vene keeles, segalasteaiad, koolid

-sel ajal NL ametlik rahvuspoliitika: teooria ühtsest nõukogude rahvast, mis sisaldas ka kaskkeelsuse propageerimist, vene keel – teine emakeel; eesmärk: kakskeelsuse kaudu teisele emakeelele üleminek

-1978. a EKP Keskkomitee salajane otsus vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest (üks vähestest teadaolevatest dokumentidest, muidu telefonikõnede kaudu) – ühtne nõukogude rahvus!

-seda poliitikat ellu viima määrati haridusminister Elsa Gretškina

-vene keele pealesurumine tekitas vastuseisu

 

Vastupanu režiimile:

-1950ndatel aastatel ja Stalini ajal, tol ajal vastupanu väikesearvulistes range distsipliiniga salaorganisatsioonides (kooliõpilased) – tuntuim Eesti Rahvuslaste Liit (u 30; Enn Tarto, veendunud režiimivastane), need liikumised purustati täielikult, saadi kõik siiski kätte ja saadeti laagritesse

-1960ndatel kujunes dissidentlus (teisitimõtlejad), demokraatlikud liikumised, nendel organisatsioonidel kujunesid suhted-sidemed Venemaa teisitimõtlejatega ja ka pagulasorganisatsioonidega, eesmärk: NL liberaliseerimine-demokratiseerimine, võitlesid demokraatliku ühiskonna eest; kujunes põrandaalune meediapropaganda

            -1954 Rootsis loodud Eesti Pagulasvalitsus

-1972. a koostasid siinsed dissidendid memorandumi ÜRO peaassambleele, kus nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, vene vägede väljaviimist jne, see toimetati läände pagulasteorganisatsiooni kätte

-1960ndatel aastatel olid pagulased loonud organisatsiooni BATUN (Baltic Apeal to United Nations) ja ta hakkas taotlema memorandumi elluviimist; suurim saavutus: ka pingelõdvenduse ajal ei tunnistatud ENSV-d (st Eesti okupeerimist)

-dissidentide eesmärk oli tuua kõik avalikkuse ette

-1979. a Eesti-Läti-Leedu dissidentide avalik kiri nn Balti Apell, kus nõuti MRP avalikustamist ja selle tagajärgede (st Balti riikide okupatsiooni) tühistamist ja sellele tuginedes võttis Euroopa parlament vastu otsuse (1983) Balti riikide iseseisvuse taastamisest

-1980ndatel toimus rida protsesse teisitimõtlejate üle, kõige suurem kõlapinnaga oli Jüri Kuke surm näljastreigi tõttu vanglas ja temas sai dissidentluse märter, uuesti arreteeriti Mart Niklus, Enn Tarto, Tiit Madisson, Lagle Parek jt

-1980. a 1. oktoobril Tallinnas noorsoo (kooliõpilaste) tänavarahutused, vastuseks mahasurumisele miilitsa poolt

-oktoobris-novembris koostati “Avalik kiri ENSV-st” e “40 kiri” – kultuuritegelased (Kaplinski, Lauristin, Rummo jne), hästi tuntud inimesed, põhiliselt keele kaitseks, käsitleti veel süvenevat migratsiooni, möödalaskmisi noorsoopoliitikas, eesmärk oli algatada diskussioon, adresseeritud ajalehtedele; diskussiooni ei algatatud, aga algas allakirjutanute jälitamine, kirja ei avaldatud, aga see levis rahva hulgas

 

Staganatsiooniaeg majanduses:

-tööstus – otsuste tegemine läks täielikult Moskva keskministeeriumidele, Eesti minetas täielikult oma tööstuspoliitika, süvenes suund suurte tööstuskoondiste loomiseks, millega loodeti parandada juhtimist, aga lootused ei täitunud

-põllumajanduses – lõpetati kampaaniate läbiviimine, hakati kolhoose muutma sohvoosideks, millega talumehed muudeti riigitöölisteks, majandeid hakati liitma suurmajanditeks

            -tehniline tase tõusis

            -toodang veeti välja

            -teravnesid keskkonnaprobleemid

            -tekkis perspektiivitute ääremaade probleem, keskasulate süsteem

-kujunes toiduainete kriis, vaatamata tootmisele

-kerkis loodusvarade küsimus, salastatud teema, tõusid keskkonnateadlikus

-raskused puhta veega, kruusa, liivaga

 

VII  Taasiseseisvumine

 

-1985. a tuli võimule Gorbatšov; tema poliitika – perestroika-efektiivsus-avalikustamine

-murranguks sai (1986-1987) fosforiidikampaania, mille algatajateks olid Tartu ülikooli ajalooteaduskonna üliõpilased (Aulakoosolek): üldrahvalik liikumine fosforiidikaevanduste (keskkonnale kahjulikud, majanduslikult mõttetud)vastu Põhja-Eestis, kujunes välja kolm paralleelset ja üksteisele vastanduvat suunda, so esimene kord, kui avalikustamine pannakse Eestis proovile

            -1987. a 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu

 

a

võimude reaktsioon

dissidendid e õiguslik järjepidevus

rahvarinne e alalhoidlik suund, kes leidsid, et ühiskond on reformitav

1987

veebruaris Gorbatšovi esimene visiit Eestisse (varem NL riigijuhte siin ei käinud), Gorbatšov ütles, et Eesti elab teiste NL rahvaste arvel ja et Eesti saab rohkem eraldusi kui teised; vallandas ajakirjandusliku diskussiooni Eesti kohast NL-i majandussüsteemis ja see näitas seda, et nüüd võib suud pruukida

 

 

 

 

23. august (MRP aastapäev) Hirvepargis MRP-AEG koosolek-meeleavaldus (AEG – Avalikustamise Eesti Grupp; Parek, Madisson – pagendati), u 1500 in.; nõuti MRP tunnistamist NL poolt, esimene sellelaadne miiting NL-s

26. septembril ajalehes Edasi IME projekt, mis oli vastus Gorbatšovi kõnele, taheti oma majandusruumi: ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NL-st (Savisaar, Kallas, Titma, Made); eesmärk: moodustada kogu Eestist isemajandav piirkond, teha Eestist erimajandustsoon nagu Hiinas

 

 

aasta lõpus loodi Muinsuskaitse selts (EMS), mille eesmärk oli Eesti vabariigiga seotud ajaloo- ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine, vastandus võimudele; muutus esimeseks massiliikumiseks; võimud ei teinud midagi

 

1988

 

2. veebruaril EMS korraldas Tartus Tartu rahu tähistamise: aastapäevale pühendatud konverents (Laar, Vahtre), Tartus olid kõik julgeolekujõud, mis aga tegevusse ei astunud

 

 

 

24. veebruaril Tallinnas Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine Tammsaare ausamba juures, partei tahtis juhtimist enda kätte saada, aga protsessid läksid omasoodu

 

 

 

 

1.-2. aprillil Toompeal Loominguliste Liitude Ühispleenum, ka Eesti tippintelligents asus toetama poliitilisi muutusi

 

 

14.-17. aprillil Tartus Muinsuskaitsepäevad – esmakordselt toodi avalikkuse ette sini-must-valge lipp, tundus, et areng on pidurdamatu

13. aprillil “Mõtleme veel” – üleskutse moodustada Rahvarinne (Savisaar, Lauristin, RR tugigrupid igal pool, nimekirju pole) perestroika toetuseks, hiljem ka mujal: Lätis, Ukrainas

 

juunis reaalne võimukriis, 16. juuni  Väino asendati Väljasega, rahvas vaimustus, Tiitma ideoloogiasekretäriks; kompartei polnud enam ühte, olid reformikommunistid

 

17. juuni lauluväljakul RR korraldatud meeleavaldus (150 tuhat inimest), kus rahvas esitas nõudmised juhtkonnale, et saata teele NLKP konverentsi (Moskvas pidi toimuma partei konverents, mis pidi läbi viima reforme) valitud delegaadid, et Moskvas Eesti huvisid kaitsta, pidid toetama perestroikat

 

19. juulil moodustati interliikumine, eesotsas Gogan (Punaste Küttide Väljak) – internatsid – impeeriumimeelsed sõjatehaste töötajad, kes olid hästi manipuleeritavad ja seisid liidu ühtsuse eest

 

suvi läbi toimusid lauluväljakul öölaulupeod – laulev revolutsioon

 

 

20. august Eesti esimene partei ERSP (Pilistveres), sihiks omariiklus

 

 

 

 

11. septembril korraldas RR lauluväljakul “Eestimaa laulu” (300 tuhat in.), so kõne-laulu üritus, suund liidulepingule (kehtestada tegelik föderatsioon, panna lepingusse vastastikused õigused ja kohustused kirja), Väljas asus avalikult RR positsioonidele

 

 

 

oktoobris RR kongress, samal ajal kogunesid ka Lätis ja Leedus, Läti RR liider Ivans, Leedus Sajudise liider Landbergis

 

oktoobris-novembris kogunes vastuseks RR kongressile Töökollektiivide Ühendusnõukogu (TKÜN) – ENSV töötajate internatsionaalne liikumine, esindas liidutehaseid ja hakkas rääkima töölisklassi nimel, olid keskvõimu käepikendus siin; Eesti-meelsed tehased lõid Töökollektiivide Liidu (Nugis, Estoplast), mis olid end üleliiduliste ministeeriumide alt vabaks kaubelnud; keskuses hakati ette valmistama konstitutsiooni parandust

 

konstitutsioonikriis – 16. novembril Ülemnõukogu kogunes (televisioon kandis üle), et vastu võtta konstitutsiooni parandus, sisu: suveräänsusdeklaratsioon – liiduvabariigi seadused ülemad kui liidu seadused (taassünnipäev), Leedu ja Läti lõid kõhklema, suveräänsusdeklaratsioon alles järgmise aasta suvel

 

 

süvenes lõhe kahe suuna vahel

1989

 

algas kodanike komiteede liikumine, hakatakse registreerima Eesti kodanikke

jaanuaris keeleseadus

 

 

 

veebruaris sini-must-valge riigilipuks

 

 

 

24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, sini-must-valge Pika Hermanni torni

 

 

kurss Eesti Kongressi valimisele – Eesti õigusjärgsete kodanike esindusorgan

kurss uue Ülemnõukogu valimisele mitme kandidaadi vahel, Eestis alaliselt elavate inimeste saadikud, ka sõjaväelased (haldusreform)

 

 

 

23. augustil oli Balti kett tähelepanu äratamiseks (600 km ja 2 mln in.)

 

detsembris NL-i ÜN otsus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest - IME; NL-i RK 2 otsust:

-kompartei juhtroll kaotati

-tunnistasid MRP-d ja selle ebaõiglust (tänu Jakovlevile)

 

 

1990

 

veebruaris valiti Eesti Kongress

märtsis kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti iseseisvuse taastamisega; EV nimetus, lipp, vapp, hümn, Gorbatšov kuulutas selle kehtetuks

 

 

märtsis Eesti Komitee (Kelam), mille eesmärgiks oli läbirääkimiste alustamine NL-ga Eesti iseseisvuse taastamiseks

märtsis valiti ÜN peaminister (Savisaar), ÜN presiidiumi esimees (Rüütel), välisminister (Meri – OSCE tippkohtumine, Eesti hakkab osalema OSCE protsessis Taani kutsel)

 

15. mail internatsid ründasid Toompead ja üritasid võimu üle võtta, Savisaar moodustas kodukaitse; liidutehastes algasid streigid, Moskva üritas tugevdada oma survet Eestile

 

mais ÜN kuulutas välja üleminekuperioodi (NL-st iseseisvaks), nim. Eesti Vabariik ja lipp, vapp, hümn

1991

jaanuar veresaun Vilniuses (teletorni ründamine), Riias relvastatud kokkupõrked (tulevahetus siseministeeriumi juures), millega kaasnesid inimohvrid

 

jaanuaris Jeltsini visiit Baltikumi, avaldas toetust siinsetele ÜN-dele

 

 

veebruar-märts referendum iseseisvusest kõigis Balti riikidest (77, 8% poolt, sealhulgas 1/3 muulastest), sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud

 

märts viidi NL-s läbi referendum, selle säilitamise kohta

 

 

 

19. augustil Moskvas putš, tankid

 

 

 

 

 

20. august ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, EV taastati de facto ja de jure, järgnes EV tunnustamine (esimesena tunnistas EV Island ja teisena Venemaa – 24. august, NL 6. septemril), EV võeti septembris ÜRO liikmeks

 

 

kahe kogu kokkuleppel moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mis hakkas välja töötama konstitutsiooni

 

1992. aasta:

-jaanuaris astus tagasi Savisaare valitsus, võimule tuli Vähi juhitud spetsialistide valitsus

-20. juunil rahareform, üleminek turumajandusele

-28. juunil rahvahääletusel kiideti heaks põhiseadus, mis jõustus 3. juulil

-20. septembril valiti Riigikogu, president (Meri), valitus, valitsuskoalitsiooni moodustasid Isamaa, ERSP, Mõõdukad, peaminister Mart Laar

            -Riigikogu nimetas ametisse Riigikohtu

            -loodi kaitsejõud, piirikaitse, politsei

-Eestis sai WEU assotseerunud partner

 

1993. aasta:

-Eesti võeti Euroopa Nõukogu liikmeks

-oktoobris olid kohalike omavalitsuste valimised

 

1994. aasta:

-Eesti sai Euroopa Liidu assotseerunud liikmeks

-Eesti liitus NATO programmiga Pfp (Partnership for peace)

-juulilepete alusel (Venemaaga) lahkusid 31. augustiks Eestist võõrväed

-oktoobris astus Laar tagasi, võimule tuli Tarandi jõuluvalitsus

 

1995. aasta:

-1. jaan 1995. a vabakaubandusleping Euroopa Liiduga

Comments