Naise vaagen

Marge Mahla RM, MSc


 

Naise vaagen

Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor). Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant osaliselt ristluulülid, eest kõhusein. Sünnitusabis seisneb suure vaagna tähtsus selles, et ta on komplemiseks ja mõõtmiseks kättesaadavam kui väike vaagen. Suure vaagna mõõtude järgi saame umbkaudu otsustada väikese vaagna mõõtmete üle. Väike vaagen asetseb vaagna sissekäigu all ja on igast küljest ümbritsetud järeleandmatute luuliste seintega. Ees on vaagna sein madal, selle moodustavad häbemeluud; taga, vastupidi, on väikse vaagna sein kõrge, selle moodustavad rist- ja õndraluu.Väikese vaagna külgmised seinad moodustuvad häbeme- ja istmikuluudest ning ristluult neile kulgevatest sidemetest. Vastandina suurele vaagnale kujutab väike vaagen endast suhteliselt järeleandmatut luulist kanalit, mille loode läbib sünnituse ajal.

 

Väike vaagen jaguneb järmisteks tasapindadeks:

1. sissepääsu tasapind

2. laiuse tasapind

3. kitsuse tasapind

4. väljapääsu tasapind

 

Väikese vaagna tasapindade järgi hinnatakse loote eesasetseva osa seadumist ja edasiliikumist sünnituse ajal.

Sissepääsu tasapinna otsemõõt kulgeb ristluu neemelt (promontooriumilt) sümfüüsi ülemisele servale.

Laiuse tasapinna otsemõõt mõõdetakse II/III õndralüli ühendusest sümfüüsi keskosani, kitsuse tasapina otsemõõt aga ristluu tipust sümfüüsi alumise servani.

Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale.

            Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas.

 

Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi.

           

Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas. Seega - naise vaagen on lühem ja laiem, suurema mahuga ja madal; see on väga oluline, kuna naisel täidab vaagen ka sünnitusteede funktsiooni.

 

Allikaloend

  • Dr. P.Vaasi konspekt õdedele ja ämmaemandatele
  •  

Eelmine