xxx‎ > ‎

Soomaa vesi- ja võsamatk


On hea, kui sul on sõpru, kes on natuke hullud.
Katrin ja Marika läksid Halliste jõele matkama ja kutsusid meid kaasa.
Plaan-A oli kõndida piki jääd. Saab otse ja ei eksi.
Matka ajaks sulas jää ära.
Plaan-B oli "jalutame jõe kallast pidi".
Piki Hallistet jookseb ka Oandu-Ikla matkarada, aga seda me ometi ei kasuta, sest pikad igavad sirged.

Niisiis jalgsimatk Soomaal.
Võimalikult mitte-teedel.
Varase suurvee ajal.
Jee.

Päev 1

Start Halliste-Raudna (kes ei tea - need on jõed) ristist, Meiekose parklast.

Hommik oli külm, jõe luht enam-vähem jääs ja kandis.
Aga hommik läks kärmelt soojemaks ja vett tuli kiiresti peale.
Paari km järel olid jalad märjad. Hoolimata sääristest ja muust.
Tõramaa vaatetorni juures otsisin oja ületuse kohta ja käisin üle-saapa-ääre vees. 
Sellest kuni õhtuni saabas lirtsus ja polnud enam vahet, kui märg või sügav vesi on.

Luhta ilmestavad põlispuud. 
Keset vett kasvab pirakas tamm. Või tammik. 

Tõramaa - Tipu küla tegime piki teed, sest luht oli LIIGA vee all. Alul lõikasime läbi metsa, aga see oli sama märg, ausõna! All jää, selle peal vesi. Metsa plussiks oli võimalus puudest kinni hoida, miinuseks vajadus võsast üle või läbi ronida. Lõpuks sai veest ja jääst villand ning vantsisime piki kruusateed. 

Tipu külas Läti luhal on vaatetorn. Seal tegime hilise lõuna ja siis lippasime Pärna küla / Pärna silla juurde ööbima. Leidsime kuiva platsi saarekesel keset küla, olime täiesti omaette ja sai nii mõnus!!!

Päev 2

Öösel oli tulnud külm! Umbes -5! Päike paistis sinisest taevast, kõik oli jääs ja ilus. Mis aga põhiline - külm on kuiv! Eile jala all lirtsunud kohad kõlisesid heledalt.
Panime kuivad sokid jalga ja mässisime neile suured (30L) prügi-kile-kotid ümber. Käisime nii kogu päeva ja saigi väga kuiv.
Kus vähegi sai, läksime otse läbi looduse.

Loodus muutus. Jõe kaldad läksid kõrgeks. Tuli männimets. Pmst olime Soomaalt jõudnud Sakala kõrgustiku äärele.

Põnevust andsid ojad. Õnneks on koprad igale poole sillakesi ja tammikesi rajanud. Turnida sai üksjagu, keegi ojja õnneks ei kukkunud.

Varja juures olid sildid "vardja kosk" ja "vardja paljand" (looduses neid näha ei olnud). Tegime mõnusa, ehkki jaheda lõuna.

Kanakülas viis lahke ja jutukas noorperemees meid meie auto juurde tagasi.

Statistikat
Liikusime esimesel päeval üle 8 ja teisel üle 6 tunni.
Kilomeetreid linnulennult - 25 km.
Vedasin kaardile raja - 33 km.
Tegelikult metsas ekseldes, jõe lookeid jälgides ja võsas pugedes - hunt teab kui palju.
Kaart: GPS-e meil polnud, ainult 1:100k paberkaart.
Kohtasime 0 matkajat.
Meiekose sillal seisis pildistav Ruukel.
Nägime kaugelt rebast.
Mina nägin mingit kulli.
Loomajälgi ja -kakat oli lõputult.

Kokkuvõte?
Eesti loodus on läbivalt igav võsa.
Mõnele meeldib.
Mulle mitte eriti.
Aga sõpradega kaks päeva looduses olla - on SUPER!!!


Comments