artikleid



Robin Mäetalu on pühendunud muusikale

posted Oct 8, 2017, 11:45 PM by Tarmo Berens   [ updated Oct 8, 2017, 11:50 PM ]

Meiemaa 
Autor: Vilma Rauniste 
Esmaspäev, 09. oktoober 2017. 
Robin



Robin Mäetalu. FOTO: Valmar Voolaid

Tänane intervjueeritav on Robin Mäetalu, kes sündis 5.01.1999. Kihelkonna alevikus möödusid poisi esimesed eluaastad. Hariduse omandamine kulges kümme kooliaastat SÜG-is ja sellest sügisest KG-s.

„Kui olin viiene, kolis perekond Kuressaarde. Kuna mu vanemad on olnud kooliõpetajad, ema praegugi, on nad sportlikud inimesed. Mu esimene lapsepõlvemälestus on seotud just spordiga, alevi-jooksuga ümber ühe suure puu. Kui linna elama tulime, osalesin laste jalgrattavõistlusel. Seda vuramist ma mäletan selgelt,” meenutas Robin enda varaseid kokkupuuteid spordiga.

„Linnas oli palju võimalusi vaba aja veetmiseks, sai käidud erinevates trennides. Toomas Jasmini käe all alustasin võrkpallitreeningutega, siis tuli korvpallihuvi... Ilmselt olen spordipisiku saanud oma vanematelt. 

Kuid mingil hetkel kuulsin isalt, et ta on mänginud malevabändides pilli ja selle meenutuseks ostis endale kitarri. See oli odav pill ja lagunes, kuid olin aimu saanud, mida see instrument endast kujutab. Mõnda akordi oskasin ka mängida. Aasta pärast kinkis isa mulle jõuludeks tutika akustilise kitarri, sellest alates hakkas huvi kasvama. Helid hakkasid meeldima. Olin tollal 11-aastane.”

Kitarr hakkas üha rohkem köitma

„Kui huvi kasvas, tekkis tahe pürgida kaugemale. 12-aastaselt astusin muusikakooli, siis olid sport ja muusika mul võrdsed. Suuremaks saades hakkas aega nappima, tuli teha valik. Kuna muusikakoolis ja bänditegemises läks päris hästi, tegin lõpliku valiku muusika kasuks umbes kolm aastat tagasi. Sporti teen nüüd puhtalt iseenda jaoks.”

Sportlasteed meenutades rääkis Robin oma aladest ja saavutustest. Tosina aasta sisse on mahtunud üsna palju. „Kuna pallimängud arendasid ka vastupidavust, läksin 2014. aasta suvel Andres Laide kergejõustikutreeningusse. Kõige rohkem kohti olen saanud jooksmises – võitsin mõned jooksusarjad, paar maakondlikku jooksukrossi, Eesti meistrivõistlustel (EMV) hõbe 2000 m ja Saaremaa meistrivõistlustel paar head kohta. Samal suvel saavutasin EMV 2000 m jooksus teise koha. See avas uksed Balti matšile, kus mul oli au Eestit esindada. 

Korvpallis oli parim tulemus (10. kl) koolide meistriliiga võistluselt pronksmedal. Võrkpallis (6-7. kl) saavutasime rannavõrkpallifestivalil 1. või 2. koha. Algklasside perioodil tulime rahvaste pallis Eesti meistriks. Pärast spordivigastust ja sellele järgnevat motivatsioonilangust oli otsust muusika kasuks kergem teha. Tunnen, et heliloome on parim eneseväljendusviis ja huvi selle vastu ei saa mul vist kunagi otsa.”

Üle-eelmisel kevadel käis Robin G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis katsetel, kuhu ta vastu võeti. „Õpin nüüd mõlemas, Tallinnas käin teist aastat ja siin õpin Toomas Tangu käe all oma põhiinstrumenti ja lisaks ka klaverimängu. Teooria, mida viimasel ajal õpin omal käel, avab uksi improvisatsioonimaastikul. Sest muusikaski, nagu matemaatikas, on palju seoseid teooria ja praktika vahel. See maailm on nii hoomamatult suur, et sellesse võib lausa ära uppuda.

Tunnen, et muusikale pühendumine oli õige valik. Suvel oli hulganisti esinemisi, üksi instrumentaalset kitarrimuusikat pakkudes, samuti koos mitmete lauljatega, Teele Viira, Tuuli Ranna ja teistega. Teatakse, et ma kitarrimänguga tegelen ja sotsiaalmeedia kaudu tuleb palju huvitavaid esinemispakkumisi.” 

Robin on mänginud ka mitmes omaloomingulises bändis. Hetkel tegutseb ta aktiivselt experimental/jazz/post-rock kollektiivis To'Ko, kus kohalike muusikute kõrval on ka mandri bassimees. „Trummar Alxander ja mina Kuressaarest ning bassiguru Ats Tallinnast. 

Päevad on suhteliselt tihedad, hea tahtmise korral on võimalik aga kõigiga toime tulla. Õppetöö, muusikakoolitunnid, proovid ja esinemised. Koju jõuan õhtul seitsme-kaheksa ajal ja pillimänguga lõpetan üheteistkümne paiku. Kuna olen väiksest saati aktiivne olnud, olen harjunud oma aega planeerima.”

Millal on aeg koolitükkideks? „Üritan need pärast tunde ära teha, kasutan ka tundide vaheaegu. Probleeme ei ole, ei kooli ega muuga. Kõik toimib. Kuna olen seitse-kaheksa aastat pillimänguga tegelenud ja tundub, et on ka teatud eeldusi, siis miks seda raisku lasta ja hakata pärast lõpetamist majandust või muud ala õppima. Kui mu salaplaan ei täitu, lähen Otsa kooli põhiõppele. Ma ei kujuta end ette midagi muud tegemas, kui muusikat. Unistan suurelt.”

Kuressaare muusikakool kostitab vanamuusikaga

posted Mar 21, 2017, 2:41 AM by Tarmo Berens

Saarte Hääl
AUTOR: RAIDO KAHM – 15/03/2017
RUBRIIK: KULTUUR

ÕPETAJA JA ÕPILANE: Tiiu Maripuu sõrmitseb ajaloolist harfi, mida ka kontserdil kuulda saab, ja Roosmarii Sarapuu plokkflööti.
MAANUS MASING

Kuressaare muusikakool tähistab Euroopa vanamuusika päeva kahe kontserdiga, kus kõlavad mitmed vanad ja küllaltki omapärased pillid.

Kuressaare muusikakooli plokkflöödi- ja vanamuusikaõpetaja Tiiu Maripuu sõnul oli vanamuusika pikka aega justkui unustuses. “Tulid uued pillid ja uus muusika. Aga siis äkki avastati, et nii huvitavaid asju on arhiivides,” rääkis ta, lisades, et pööre tuli millalgi möödunud aastasaja keskpaiku. 50–60 aastaga jõutigi vanamuusika harrastamisega nii kaugele, et otsustati sellele veidi enam tähelepanu tõmmata.

Lai kandepind

Euroopa vanamuusika päeva tähistati esimest korda 2013. aastal 21. märtsil, mil on barokiajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi sünniaastapäev ja ühtlasi kevade algus. Viis aastat hiljem korraldatakse selle päeva eel ja ajal kontserte ja üritusi paljudes Euroopa riikides ja samuti USA-s. Eelkõige tuleb selle eest tänada 2000. aastal Prantsusmaal loodud Euroopa Vanamuusika Võrgustikku, mida rahvusvahelisel areenil tuntakse lühendi REMA järgi (prantsuse keeles Réseau Européen de Musique Ancienne).

16. märtsil astuvad Kuressaare muusikakooli õpilased ja õpetajad üles muusikakooli saalis. Kontsert “Vanamuusika pärlid” algab kell 16.30. Päev hiljem tähistatakse vanamuusika päeva kell 18 Laurentiuse kirikus kontserdiga “Räägi minuga, Bach!”.

Tiiu Maripuu sõnul oli esialgu kavas teha üks kontsert, kuid repertuaari kogunes piisavalt kahe jaoks. Kuna aga eesmärgiks on tõmmata vanamuusikale tähelepanu ja tuua kuulama ka neid, kes vanamuusikast väga palju ei tea, ei ole kumbki kontsert kuigi pikk. Musitseeritakse umbes tunnike.

16. märtsil kõlab barokkmuusika. Kirikukontserdil esitatakse aga muusikat keskajast klassikani.

“Tekib narratiiv, et kuidas see muusika muutus keskajast alates ja kuidas pillid muutusid,” selgitas Maripuu.

Igapäevaselt mängitakse vanemat muusikat muusikakoolis eelkõige plokkflöötidel. “See oli kõige populaarsem flöödiliik vanal ajal,” märkis Maripuu, lisades, et seetõttu on vanamuusikat plokkflöödil hea esitada. Ka eesootavatel kontsertidel kuuleb erinevas suuruses plokkflööte. Lisaks on saatepillide seas mitmeid tuttavaid keelpille ja kirikus kõlab ka orel.

Vana aja instrumendid

Vahest vähemtuntud pillid, mille heli kontsertidel kuuleb, on poogenpsalter, ajalooline harf, rebekk ja haamerdulcimer. Neist esimene meenutab välimuselt kolmnurkset kannelt, mida mängitakse poognaga. Rebekk on pooliku pirni kujuline keelpill, mida mängitakse samuti poognaga ja mille hiilgeajad jäävad 13.–16. sajandisse. Keelpilli haamerdulcimer eripära on aga see, et heli tekitamiseks lüüakse keeli kahe pulgakesega.

Kontsertidel antakse õpilastele võimalus ka soleerida, märkis Maripuu. Ühel juhul on saatepilliks klahvpillid. “Ja väga põnev variant on see, kui plokkflööt soleerib keelpillirühma ees,” lisas ta.

Ühe solistina astub ette Kuressaare muusikakoolis viiendat aastat plokkflööti õppiv Roosmarii Sarapuu. “Ansambliga on kindlam laval olla, aga midagi hullu pole,” arvas Roosmarii. Plokkflööti sattus ta õppima mõneti juhuslikult. “Vaatasin seda lünka ja mõtlesin, et kas panen klaveri või mis ma panen,” meenutas ta valikuraskusi. Kahetsenud ta tehtud valikut ei ole, kuna vanamuusika meeldib talle väga.

Bach ja kevad

posted Mar 21, 2017, 2:38 AM by Tarmo Berens

Teisipäev, 21. märts on esimene kevadpäev. Täpselt samal päeval tähistatakse paljude ettevõtmistega ka Euroopa vanamuusikapäeva (European Day of Early Music, EDEM).

Tänavu viiendat korda UNESCO egiidi all toimuva suurürituse ellukutsuja on Euroopa vanamuusikaassotsiatsioon (REMA) ning sellest võtavad osa muusikud kahekümnest Euroopa riigist ning USA-st. Õiterikka aastaaja esimesel päeval on 1685. aastal sündinud üks ajaloo suurimaid muusikalegende, barokiajastu suurkuju Johann Sebastian Bach, kelle sünniaastapäev sobis suurepäraselt vanamuusikapäeva tähistamiseks.

Varasem muusika, mis oli sajandeid seisnud puutumatuna arhiiviriiulitel mitmel pool Euroopas, taasavastati 20. sajandi keskpaiku, kui esimesed entusiastid tolmunud noote dešifreerima hakkasid.

Vanamuusikapäeva tähistamise eesmärk on tänapäeval väärtustada Euroopa tuhandeaastast muusikakultuuri ning tutvustada laiemale üldsusele selle taasavastatud rikkusi ja kirjeldamatut mitmekesisust. Varajast muusikat võib tänapäeval kohata juba väga erinevates kultuuriprojektides.

Bachi kaasaegse G. F. Händeli kuulsatele concerto grosso’dele, ooperimuusikale ja isegi oratooriumidele on lavastatud lähiriikides isegi tänavatantsu etendusi, rääkimata teatrietendustest ja happening’idest.

Ka Kuressaare muusikakool annab oma panuse üle-euroopalise vanamuusikapäeva tähistamisse. Veel enne kevadisele koolivaheajale minekut toimub kaks kontserti. 16. märtsil kell 16.30 esitavad muusikakooli saalis barokkmuusikat erinevate erialade õpilased ja õpetajad.

17. märtsil kell 18 oodatakse aga kõiki Kuressaare Laurentiuse kirikusse, kus solistid ja ansamblid mängivad muusikat keskajast klassikani. Kontsertide kavad on erinevad. 21. märtsil võib Klassikaraadio ja interneti vahendusel kaasa elada paljudele tippkontsertidele kodus ja välismaal.

Meie Maa 
Autor: Tiiu Maripuu
Teisipäev, 14. märts 2017.

Rondo tähistas aastapäeva

posted Jan 22, 2017, 11:17 PM by Kuressaare muusikakool   [ updated Jan 22, 2017, 11:22 PM ]


Laupäeval tähistas Kuressaare muusikakooli vanamuusikaansambel Rondo oma 21. aastapäeva. Tegemist oli südamliku sünnipäevapeoga vanamuusika ja tantsu seltsis.   

Noori julgustatakse orkestris mängima

posted Dec 8, 2016, 11:10 AM by Tarmo Berens   [ updated Jan 9, 2017, 1:03 AM ]

Kuressaare muusikakooli õpilastest ja õpetajatest koosnev sümfionettorkester annab neljapäeval kaks kontserti – Saaremaa ühisgümnaasiumis ja Kärla põhikoolis. Üles astutakse ka reedesel muusikakooli kontserdil “Jõulude ootel” Kuressaare Laurentiuse kirikus ja 15. detsembril Kultuurkapitali aastapreemiate jagamise tseremoonial Kuressaare kultuurikeskuses.

Orkestri- ja klaveriõpetaja Edoardo Narbona ütles, et praegu on orkestris nii nooremaid kui ka vanemaid õpilasi, samuti mõned muusikakooli lõpetanud ning ka õpetajaid. Eesmärk on aga rohkem õpilasi orkestrisse mängima saada, et noortele enam koosmängimise ja ka esinemise kogemust anda.

Tšelloõpetaja Annikki Aruväli ütles, et noori hoiab muusika juures paljuski see, kui nad saavad teistega koos mängida. Seetõttu tahavadki õpetajad järjest nooremaid muusikalistesse kollektiividesse suunata. “Väikestega saab väikeseid ansambleid teha ja edaspidi orkestrisse saamine peaks olema selline “komm”. Praegune mentaliteet on siiski veel see, et orkester on nagu jama natuke,” tõdes Aruväli ja lisas, et tegemist on nõukogude aja pärandiga, mil eelistati pigem soolopille. Suunitlus võiks Aruväli hinnangul liikuda aga selle poole, et järjest enam sisse tuua ka orkestripillide õpet.

AUTOR: RAIDO KAHM – 07/12/2016
Saarte Hääl

Muusika- ja kunstikoolis muutuvad õppemaksud

posted Nov 22, 2016, 11:52 PM by Tarmo Berens   [ updated Nov 22, 2016, 11:55 PM ]

Kuressaare muusikakooli ja kunstikooli õppemaksud on kavas palga alammäärast lahutada.  

Pärast muusika- ja kunstikooli põhimääruse muutmist oktoobris on kõigi huvikoolide kohatasude suuruse üle otsustamine linnavalitsuse pädevuses. Kuressaare linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe selgitas, et erinevalt spordikoolist ja noortekeskusest ning ka üldhariduskoolide juures tegutsevatest ringidest olid muusika- ja kunstikooli õppemaksud seni seotud töötasu alammääraga ning tõusid vastavalt töötasu alammäära tõusule, samal ajal kui teised absoluutsummadena kinnitatud õppemaksud jäid püsima. “Selline aluspõhimõtete erinevus on toonud kaasa selle, et muusika- ja kunstikooli õppetasude suurus on võrreldaval ajaperioodil kasvanud kiiremini,” tõdes Salumäe.

Põhiõppe õppemaksude plaanitav suurus muusikakoolis on 40 eurot ja kunstikoolis 20 eurot õppekuus. Seda on veidi vähem, kui olnuks juhul, kui jätkuks senine seotus töötasu alammääraga.Salumäe tõi näiteks, et täna on muusikakooli õppemaks 9% töötasu alammäärast ehk käesoleval aastal 38,7 eurot. 2017. aastal oleks see aga 42,3 eurot. Plaanitav muudatus rakendub 1. jaanuarist 2017.

AUTOR: Raido Kahm
23/11/2016RUBRIIK: MAAKOND


Kodune ravioolitegu kui põnev kogupereüritus

posted Nov 7, 2016, 11:26 PM by Tarmo Berens

Viis aastat Itaalias elanud Annikki Aruväli valmistab ravioole harilikult pühapäeviti koos lastega. Kiiresti väikesed täidetud taignapallid taldrikule ei jõua, aga maitsva toidu puhul polegi see eesmärk omaette.

Itaaliast Torino linnast Kuressaarde muusikakooli õpetajateks tulnud Annikki Aruväli ja Edoardo Narbona võtsid tükikese sooja maa toidukultuurist endaga uude koju kaasa. Kuigi Edoardo tunneb pastategemise kunsti hästi, kokkab kodus siiski Annikki. Itaalias on nii kombeks, et koduseinte vahel ja eriti köögis valitseb naine.

Poepasta pole õige pasta

Annikki meenutab, et kui ta Itaaliasse elama läks, arvas ta, et pastat ostetakse poest ja pannakse potti. “Siis tuli välja, et Itaalias on pastavärk kultus ja poepasta ei ole õige pasta,” räägib ta. Poes müüdi ka n-ö kodupastat, aga see oli mitme lapsega perele liiga kallis.

Nii lootiski Annikki, et ämm pühendab ta pasta valmistamise saladustesse. “Ma ikka ütlesin, et äkki võiksin õppida, aga sellest ei saanud midagi.” Viis aastat läks mööda ja pere hakkas Eestisse kolima, kui Edoardo ema lõpuks minia välja õpetada otsustas, küllap kartis, et poeg jääb kaugel maal hea toiduta. “Ta näitas, kuidas ravioole teha ja kinkis jõuludeks raviooliraamatu ka,” on Annikki rahul.

Itaaliakeelses raamatus on retsepte, mille koostisosi on Saaremaalt raske leida, kuid sellest pole lugu. “Põhimõtteliselt on ravioolid täidetud pastataskud, mille sees on midagi. See on üks neid toite, mida saab teha kõigest,” selgitab ta, lisades, et teatud paralleele võiks Eesti kontekstis tõmmata kartuliga.  “Itaallased teevad täidist sellest, mis parajasti üle on,” märgib Annikki.

Saarte Hääl 6.11.2016

Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu

posted Nov 6, 2016, 10:32 PM by Tarmo Berens

Pillimängu harjutamine võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ja kõneoskust, kirjutab ERR Novaator.

Üle-eelmise aasta oktoobris kirjutasid enam kui sada tunnustatud neuroteadlast ja psühholoogi avaliku kirja, hoiatades, et väited, nagu mälumängud arendaksid aju, on sageli liialdatud ning mõnikord eksitavad. Selle aasta alguses sai ajutreeningu rakenduste valdkonna üks suuremaid tegijaid, Lumosity, kaks miljonit dollarit trahvi ning käsu tagasi maksta raha klientidele, kes olid läinud valeväidete õnge, nagu edendaksid ettevõtte tooted nende vaimseid võimseid ning aeglustaksid vananemisega kaasnevaid vaimsete võimete kängumist.

Aju treenimise mängud ja programmid ei pruugitäita neile pandud ootusi, kuid on hästi teada, et on olemas muud tegevused ja elustiilivalikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele.


Link Novaatori lehele

JÄRELHÜÜD VALTER OJAKÄÄRULE

posted Oct 28, 2016, 1:18 AM by Tiit Paulus

1-10 of 126