Küngas Vao mõisas. Kui me sealt klassi aknast vaatame, meil on pargis niisugune küngas. Lapsed on siin kelgutanud, siin on kelder, eluaeg oleme siin keldri peal kelgutanud, niikaua kuni kelder hakkas läbi jooksma. Aga kuna mul on maja all teine kelder, siis mul pole tast lugu, las jookseb.

Aga millest siis on see küngas tekkinud? Mu isa on selle ka kirja pannud, et mõisnik Brevernil olevat olnud mingisugused kompromiteerivad dokumendid, mida ta ei tahtnud järeltulevatele põlvedele ja teistele nagu avalikustada, ja olid ta sõbrad siin koos. Ta oli oma teenijad lasknud kõik vabaks ja siis nad olid läinud ära. Ja siis nad olid matnud need dokumendid sinna künka alla. Ta laskis selle suure augu enne valmis kaevata, aga kuidas siis see küngas sinna peale tuli, seda ei tea. Seal künka peal oli kivi, kui meie siia tulime. See kivi on praegu ka veel alles. Üks oli siis all maas ja teine püsti tema peal, ühest küljest sirge. Selle pealmise, püstioleva kivi peal oli niisugune ovaalne vasetatud plaat. Ja sinna oli siis saksa keeles kirjutatud: "Ruhes Gott liegt nach Wao", et Jumala rahu on Vao peal. Ja selle kivi otsas oli siis olnud must rist.

See oli enne sõda. Aga siis, kui meie tulime, oli see rist katki löödud, esimese Vene valitsuse ajal oli juba seda tööd tehtud siis. Aga see kivi oli üleval ja see plaat oli seal peal ka. Ja see tekst on mul kohe nagu silme ees.

Siis käib teine jutt, nagu oleks sinna künka alla maetud mõisniku koer. Et tal oli väga armas koer ja tema laskis selle koera siis sinna matta. Nii et kahesugused jutud on siis selle kohta. Jah, et temal olid siis niisugused kompromiteerivad dokumendid, mida ta ei tahtnud teiste kätte ja ta mattis nad siis sinna maha; ja teine oli siis see, et ta on matnud sinna oma ustava toakoera.

ERA, MD 135 (13; 14) < Koeru khk, Vao k < Väinjärve kÜ. Niin, K. Ruus < Helve Kukk, snd Pikkpärg, snd 1933 (2003)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 

Vao mõis (saksa k Waoküll) rajati 17. sajandi lõpul. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Brevernitele.

Mõisa puidust poolkelpkatusega peahoone püstitati arvatavasti 1800. aasta paiku. Kivist tiibhoone pärineb arvatavasti 19. sajandi lõpupoolelt, mil parempoolsesse otsa lisati ka väike kaarakendega veranda. 

Pikki aastakümneid tegutses hoones kohalik kool, mis sulges uksed 2004. aastal. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mitmeti ümber ehitatud).

Allikas: Eesti Mõisaportaal http://www.mois.ee/ 

Mõisa ajaloo ja tänapäeva kohta loe täpsemalt Järva Teataja võrguväljaandest

http://www.jt.ee/240208/esileht/20008194.php