KOERU KIRIK - ARUKÜLA MÕIS - NORRA MÕIS - ERVITA MÕIS - VÄINJÄRVE MÕIS - VAO MÕIS -
VÄINJÄRV - NORRA ALLIKAD - MÄLESTUSMÄRGID - INIMESED - KOERU ALEVIK - ERITI TÄHTIS
KÜLAD: ERVITA, VÄINJÄRVE, VAO, SALUTAGUSE, VAHUKÜLA, PREEDI, UDEVA - VIITED
Väinjärve mõisa rohuaeda nelja puu vahele olevat peidetud sõja ajal suur varandus. Missugune see oli ja kelle poolt peidetud, ei teatud kõnelda. Varsti pärast selle jutu kuulmist läksin ühel sügishommikul vara endise valitsejamaja lähedalt jalgrada mööda järve poole. Leidsingi, et varanduseotsijad on öösel jalgraja kohale nelja puu vahele kaevanud sügava augu. /Mari-Ann Remmel "Arad veed ja salateed" Järvamaa kohapärimusi. Tartu 2004/ |
Väinjärve mõis rajati juba Rootsi võimu ajal. 1840.aastast kuulus mõis v. Engelhardtidele, vahetult enne olid siin v.Baranoffid, kelle poolt rajati ka peahoone. Mõisa on teeninud toatüdrukuna Eduard Vilde ema Leenu Rüüter, toapoisina aga Pugatšovi ülestõusu ühe mahasurujana tuntuks saanud ratsaväekindral Ivan Michelson.
Esinduslik härrastemaja on inglise pseudogooti stiilis. Kaunitel terrassidel olev kahekorruseline hoone on rohkete liigendustega. Vertikaalsust suurendab kõrge kaheksakandiline torn ja laiad nurgapilastrid. Peaukse kohal paikneb Baranoffide aadlisoo raidvapp.
Park on vabakujunduslik. Pargi teeb omapäraseks selle paiknemine Väinjärve kaldal. |