Veinjärve härg. Veinjärv ei ole varem praegusel kohal asunud, vaid on hiljem sinna tulnud. Tulles on hall härg möirates ees jooksnud ja järv ikka järel käinud. Järv on tulnud mäe külge mööda, mitmed kündjad on kõigi hooste ja sahkadega ära uppunud. Nüüd elavat see härg vees ja möirgavat alati enne seda, kui keegi ära upub. Kord oli õhtul nüüd hilja möiranud jälle ja sepp oli hommikul ära uppunud.

Mari-Ann Remmel "Arad veed ja salateed" Järvamaa kohapärimusi. Tartu 2004/


Vesi veinivabrikust

Seal, kus praegu asub Väinjärv, oli kunagi old üks suur veinivabrik. Kord tuld üks suur must kass vabrikusse ja kadund järsku ära. Natukese aja pärast käind kõva kärakas ja suured veinivaadid löönd lõhki. Vein hakand välja voolama. Et aga vabrik seist nõgusa koha peal, tekkind sinna järv. Nii saigi Väinjärv nime. Veel nüüdki hüüab mõni vanem inimene seda Veinjärveks.

RKM II 112, 371 (10) < Järva-Jaani khk, Ellavere k – M. Kannel < Elisabeth Metsmaa, snd 1876 (1961)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 

Suurim järv Järva maakonnas. Paikneb Koeru alevikust 4 km kagu pool, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, soostunud tasandikul asuvas vaondis, mis on ühenduses Endla nõoga. Järve absoluutne kõrgus on 79,3 m, pindala 41,5 ha, suurim sügavus 11,5 m (keskmine sügavus 5,6 m). Väinjärv on lääne-ida suunas pikliku kujuga, kõige sügavam on järve keskel olevast saarest edela ja loode pool. Umbes 1 km järvest edela pool asub madal Ervita voor.
Järve lääne- ja põhjakaldal on soised niidud, paiguti mets, põhjakaldal Väinjärve park ja loss, lõunas ja idas soo, mis on osalt uudismaaks muudetud. Kaldad on lausad. Põhjakaldal pargi ja ujula kohal ning lõunakalda keskosas on kallas ja kaldavööde liivane, mujal mudased. Idapoolne poolsaar on õõtsikulise kaldaga. Umbes 10 m kaugusel kaldast süveneb järv järsult.

Läbivool on nõrk. Heleroheline kuni rohekaskollane vesi on kogu aasta võrdlemisi läbipaistev (2,3-3,7 m), kuid üsna tugevasti kihistunud. Taimestik kattis 1954. ja 1973. a. 1/3 järvest ning koosnes 22 liigist. Planktonit ja põhjaloomastikku pole kuigi palju. Rohkesti leidub rohelist käsna.

Kalastikus on esikohal latikas ja särg, järgnevad ahven (on saadud kuni 49 cm pikkusi ja 1,77 kg raskusi isendeid) ja haug; esinevad linask, luukarits, säinas ja mõni forell.

Järve linnustik on vaene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 Väinjärve kohta on ilmunud pikem artikkel ajakirjas KALASTAJA
http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,23,250

 


KOERUS LUBATUD ON KOERUS