Preedi mõisa kinkimine ja mahamängimine

Preedi mõisa tekkimisest teab rahvas järgmist: üle 300 aasta tagasi olla Rootsi kuningas kinkind Wredele maad Koerust kuni Paideni selle eest, et Wrede päästnud Rootsi kuninga elu ühes lahingus. Kuid kaardilauas mängind järgmised mõisnikud maad ära ja sellest tekkinudki teised vallad. Wrede'de suguvõsale jäänud ainult Peetri ja Rõhu kogukonnad.

Kiriku kroonika teadete põhjal on Rootsi kuningas Karl IX kinkinud Heinrich Wredele Preedi mõisa oma elupäästmise eest Kirchholmi lahingus.  EKLA, f 199, m 40, l 35 < Koeru khk – L. Vilmre < Muusikus (1929)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 

Preedi küla asub Järva maakonnas Koeru vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 35 inimest.

Preedi mõisa mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1442. a.

Kuni Liivi sõjani kuulus see Tallinna piiskopile. 1564. a. kuulusid mõisale Lahu, Vahu, Kapu, Ramma, Rõhu ja osa Liusvere külast ning siin oli 55 adratalu. Liivi sõda laastas Preedi maid rängalt. Nii elas 1571. a. mõisa territooriumil ainult kolm talupoega ja kaks kehvikut.

1608. aastast kuni mõisate võõrandamiseni kuulus Preedi Wredede suguvõsale, kelle järgi ka mõis oma eestikeelse nime sai. Rittmeister Heinrich v. Wrede teenis Rootsi sõjaväes. Kircholmi lahingus 1605. a. andis ta oma hobuse kuningas Karl IX-le, keda ähvardas vangilangemise oht. Selle kangelasteo eest kinkis kuningas langenud rittmeistri perekonnale maid, nende seas ka Preedi. Wrededele kuulusid lähedastest mõisatest veel Rõhu, Kapu, Mõisamaa, Rahkla, Ärvita.

Viimased Wreded on rahva mälestusse jäänud tigedate sakstena, kes oma alamatele käsitsi kallale kippunud ja kes talupoegade ülestõusu mahasurumisele Koerus 1905. a. aktiivselt kaasa aitasid.

Karl Wrede (1803 - 1881), kes sündis Preedis, suri Ärvital ja maeti Koeru, tegi noore alamleitnandina kaasa dekabristide ülestõusu.

Preedi lähedal voolab jõkke väike oja, mis algab kilomeetri kaugusel Väinjärvest.

Preedi-Piibe maantee ääres on arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all Kuningamäe kivikalme. Arheoloogilised kaevamised lõpetati siin 1968. a. Rohkest leiumaterjalist järeldus, et siia on maetud 4.-11. sajandil.

Kuningamäe lähedal on teinegi matusepaik - keskaegne külakalmistu, mis kannab Kullamäe nime.

Endistest mõisahoonetest on paremini säilinud 19. sajandi alguses ehitatud madal kiviait. / www.eestigiid.ee /