Norra mõisa ehitamine. Seda rasket tööd on teinud poola vangid. Kõik kivid tulnud seljas kanda. Üks ots töölistest olnud Piibe sillal ja teine praeguse Norra mõisa kohal. Väsinud töölisi, kes enam ei jõudnud kanda, piinatud veel pealegi. Piinamiskoha asemel on praegune Haridusseltsi saal. Sääl seintel olid maalitud pildid, kuidas piinatud. Need pildid kujutavad, kuidas inimesel tõmmatud nahk üle selja, põletatud küüsi, lõigatud sääremarju. Kui inimene ei surnud ära, ta pidanud nälga surema. Iga väiksema süü pärast visatud inimene alla. Nüüd on kuuldud säält oigamist ja appihüüdeid. Olen isegi näinud neid luid. Seda kohta on osaliselt näha.

ERA II 220, 514/5 (2) < Koeru khk – E. Oldermann (1939)

 /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/ 

Suur kahekorruseline, klassitsistlik, klombitud graniidist sokli, kelpkatuse, selge ja ratsionaalse fassaadilahendusega hoone Koeru–Jõeküla tee ääres. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb valdajatest von Knorringitest. Härrastemaja ehitas 1792. aastal Johann Adolf Siegfried Gabriel Kranhals, pärastine Tartu Ülikooli ehitusjuht, ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause lähim abiline. Hoone välisilmet kujundavad rustikaga seinapinnad ja kitsaste, kõrgete akende ühtlane rida.
Siseplaneering on sümmeetriline, avar vestibüül asub hoone keskel, alumine korrus on võlvitud, ülemise korruse esindusruumid paiknevad anfilaadselt. Meil haruldased olid saali illusionistlikud loodusteemalised seinamaalingud. Mõisamaja juurde kuulus ka esinduslik, praegu varemetes, kaaristuga tall-tõllakuur. Suur, 18. sajandil rajatud vabaplaneeringuline, keskmise liigirikkusega, kase enamusega park on kujundatud ainulaadselt pea- ja kõrvalkanalite süsteemis. /Henn Sokk Järvamaa vaatamisväärsused 2003/

Norra mõisa mineviku aja oleviku kohta loe Järva Teataja veebiväljaandest http://www.jt.ee/290406/esileht/20003152_1.php

Kodukäijad mõisas. Ühel õhtul, kui kõik läinud magama, ainult perenaine olnud üleval, läinud kõik Norra mõisa uksed lahti. Sääl toas, kus olnud inimene veel üleval, olla tulnud üks inimene tuppa, vaadanud ringi ja läinud tagasi. Hommikul mindud vett tooma allikalt, siis nähtud, et sääl on suur heinakuhi. Mindud vaatama, siis aga käinud suur sulpsatus ja kõik olla kadunud. Pääle seda nähtust oli surnud sääl inimene ära. Norra mõisas kuuldakse veel praegu hüüdeid ja koera haukumist. ERA II 220, 516/7 (4) < Koeru khk – E. Oldermann (1939) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/