NORRA MÕIS
KOERU KIRIK - ARUKÜLA MÕIS - NORRA MÕIS - ERVITA MÕIS - VÄINJÄRVE MÕIS - VAO MÕIS -
VÄINJÄRV - NORRA ALLIKAD - MÄLESTUSMÄRGID - INIMESED - KOERU ALEVIK - ERITI TÄHTIS
KÜLAD: ERVITA, VÄINJÄRVE, VAO, SALUTAGUSE, VAHUKÜLA, PREEDI, UDEVA - VIITED
Norra mõisa ehitamine. Seda rasket tööd on teinud poola vangid. Kõik kivid tulnud seljas kanda. Üks ots töölistest olnud Piibe sillal ja teine praeguse Norra mõisa kohal. Väsinud töölisi, kes enam ei jõudnud kanda, piinatud veel pealegi. Piinamiskoha asemel on praegune Haridusseltsi saal. Sääl seintel olid maalitud pildid, kuidas piinatud. Need pildid kujutavad, kuidas inimesel tõmmatud nahk üle selja, põletatud küüsi, lõigatud sääremarju. Kui inimene ei surnud ära, ta pidanud nälga surema. Iga väiksema süü pärast visatud inimene alla. Nüüd on kuuldud säält oigamist ja appihüüdeid. Olen isegi näinud neid luid. Seda kohta on osaliselt näha. ERA II 220, 514/5 (2) < Koeru khk – E. Oldermann (1939) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/
|
Suur kahekorruseline, klassitsistlik, klombitud graniidist sokli, kelpkatuse, selge ja ratsionaalse fassaadilahendusega hoone Koeru–Jõeküla tee ääres. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb valdajatest von Knorringitest. Härrastemaja ehitas 1792. aastal Johann Adolf Siegfried Gabriel Kranhals, pärastine Tartu Ülikooli ehitusjuht, ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause lähim abiline. Hoone välisilmet kujundavad rustikaga seinapinnad ja kitsaste, kõrgete akende ühtlane rida.
Norra mõisa mineviku aja oleviku kohta loe Järva Teataja veebiväljaandest http://www.jt.ee/290406/esileht/20003152_1.php
|