Valtri veesurm.

Valtri kaev oli tekkind, rahvas räägib, selle Jõeküla tee tegemisega. Et olid seda teed tegema läinud ärgadega ja siis seal oli suur kivi old. Ja siis niuke tugev mees old ja siis see läind seda kivi ära lükkama, et tee peal ees, ei saa ju teha. Nii kui ta selle kivi ära lükand, oli nii suur veesurve, et see veesurve lõi selle mehe surnuks. Selle mehe nimi oli Valter old ja siis räägivad sellest, et see oli Valtri kaev siis. Ja hoidsid selle kaevu niimoodi alles.

ERA, MD 137 (2) < Koeru khk, Ervita k – K. Kink, Ü. Niin, M. Vaks < Helga Kinsigo, snd 1927 (2003)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 

Norra-Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit tunnis). Oostriku ja Sopa allikad, millest saavad alguse Põltsamaa jõe lähtejõed, toovad maapõuest välja 1,2 miljonit liitrit vett tunnis. Inimtegevusest puutumata alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Haruldasi ja kaitse all olevaid taimi -- kaunist kuldkinga ja pruunikat pesajuurt, soo-neiuvaipa ja roomavat öövilget, vööthuul-sõrmkäppa jt -- leidub siin 13 liiki.

 Ala põhjaosas köidab tähelepanu Norra mõisa klassitsistlikus stiilis kahekorruseline peahoone, mis on ehitatud 18. sajandi lõpus. Mõisahoonet ümbritseva pargi kujundamisel on kasutatud ainulaadset pea- ja kõrvalkanalite süsteemi. Mõisast vahetult läänes asub Norra Allikajärv, mida ka allikatiigiks nimetatakse.  

Norra allikatest 1,5 km lõunas asuvad kolmest suurest tõusuallikast koosnevad Oostriku allikad, mis moodustavad 0,3 ha suuruse allikajärve. Allikajärv, mis on looduslikult haruldaselt kaunis veekogu, läheb sujuvalt üle kiirevooluliseks Oostriku jõeks. Metsanurga allikad väljuvad Oostriku jõe põhjast ning koosnevad kolmeteistkümnest kuni 2,5 meetrise sügavusega allikast. Kilomeetripikkusele Sopa ojale lähteks oleva Sopa allika lehtri sügavuseks on mõõdetud 4,8 m. Tegemist on sügavaima allikaga Eestis. Võllingi allikas,

Eesti üks veerikkamaid allikaid ja selle piirkonna ainus languallikas, on lähteks kiirevoolulisele Võllingi ojale. Mööda Võllingi oja 300 m allapoole asuvad Vilbaste allikad. Siin võib näha unikaalset vaatepilti: allika põhjast „keeb“ paarikümne sentimeetri ulatuses üles liivapilv, mis, sisaldades allikal

ubja terakesi, annab veele rohekassinise värvingu. Allikaid ümbritsevad kõrged kuused, männid ning puukujulised ka

dakad.

 

Norra mõisast läänes Punaraba loodeserval asub Värviallikas ehk Kiltre allikas. See on Pandivere kõrgustikule iseloomulik tõusuallikas, mille teeb unikaalseks asjaolu, et allika vesi sisaldab ebatavaliselt suurel hulgal pliid, tsinki, vaske jt polümetalle.

Alal leidub veel mitmeid väiksemaid allikaid: Haava allikad, Uus allikas, Roosteallikas, Valtri kaev jt.
/Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ . Järva maavalitsus 2003/