MÄLESTUSMÄRGID
KOERU KIRIK - ARUKÜLA MÕIS - NORRA MÕIS - ERVITA MÕIS - VÄINJÄRVE MÕIS - VAO MÕIS -
VÄINJÄRV - NORRA ALLIKAD - MÄLESTUSMÄRGID - INIMESED - KOERU ALEVIK - ERITI TÄHTIS
KÜLAD: ERVITA, VÄINJÄRVE, VAO, SALUTAGUSE, VAHUKÜLA, PREEDI, UDEVA - VIITED
Koeru kihelkonnas Vabadussõjas langenute mälestussammas asub kiriku vastas Paide ja Väinjärve tee nurgaplatsil ning koosneb suurest graniitrahnust ja pronksist sõdurite grupist. Mälestusmärk, mille autoriks kujur Juhan Raudsepp, avati ja pühitseti 5. augustil 1934. Nõukogude okupatsiooni ajal 2. juulil 1941 mälestusmärk hävitati. Mäletussammas taasavati 1998. aastal Taasavatud mälestusmärgi autoriks on Ants Mölder.
Koeru kihelkonnas 1905. aastal Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest langenute mälestusmärk. Monument koosneb kohalikust raudkivist tahutud tüvipüramiidist ja sellel asuvast pronkskujust, tolleaegse vabadusiha sümbolist. Mälestusmärgi esiküljel on tekst Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile. Koeru alevikus Paide tee ääres vallamaja ees asuv kujur Johannes Raudsepa kavandi järgi valminud monument avati 1935.
Kihelkonnakivi. Koeru aleviku Vabadussamba platsil 2000. aasta hingedepäeval avatud asjakohase tekstiga rändrahn. See on mälestusmärk Liivi ja Põhjasõjas langenuile ja ellujäänuile. Ta on ainuke mälestusmärk Eestimaal, mis püstitatud Liivi sõjas langenud eestlaste auks.
|