Vanatüdruku vanne

Elanud kord üks Musu-Tiiu. Seda ma ei tea, millest ta selle nime saanud. Ta olnud juba nii vana, et oli tarvis olnuks mehele minna. Küll oli ta otsinud ja otsinud, aga ei ole leidnud, ei mitte ühtegi, kes oleks teda ka vaadanud. See tekitanud muidugi suurt viha kõigi inimeste vastu. Kuid kelle süü see? Oma hooletus, et mehest ilma. Teised muudkui laulatasid ja lahutasid, laulatasid ja lahutasid. Musu-Tiiu oli aga nii vana, et surmatund tuli ligi. Ta oli jäänud vanapiigaks. Aga enne kui ta suri, vandunud kolm asja: "Koeru kiriku kella kõla, Aruküla rohu rammu ja Visusti vee!" Ta pannud need vanded vana hobusenaha sisse ja matnud maha. Need vanded läinudki täide. Kui lüüakse Koeru kiriku kella, siis pange tähele, et sellel ei ole õige kõla. Aruküla rohul ei ole mingit rammu: paljugi mis loom sööb, aga väsib ise sinna juurde ja Visustis on jälle suur veepuudus. Võib-olla on üks kaev küla peale, kust saab täielikult vett.

ERA II 220, 626/7 (11) < Koeru khk, Nõmmküla – E. Sikkemäe < Martin Sikkemäe, 56 a (1939)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/



Koeru alevik tekkis 19. sajandil kirikukülana. Alevikule annab kordumatu näo endisaegse ilmega keskus kiriku ja kõrts-postijaama ümber. Koeru Maarja-Magdaleena kolmelööviline kodakirik, mis ehitati 13. sajandi lõpus, on Järvamaa vanemaid ja iseloomulikumaid sakraalehitisi. Põhjakülje võlvitud eeskoda ja käärkamber on ehitatud hilisemal perioodil. 43,5 m kõrgune barokne tornikiiver pärineb 1720. aastatest. Ansamblit väärtustab veelgi 19. sajandist pärit kirikuaia kabel ning aeda ümbritsev piirdemüür.

Klassitsistliku fassaadiga Koeru kõrts ehitati aastatel 1825 – 1833 ning kohandati postijaamaks 1860. aastal. Praeguseks on hoone oma esialgse funktsiooni minetanud.

Aleviku südamest edelas asub Aruküla mõisahoone. Tegemist on kahekorruselise klassitsistlikus stiilis paekivist ehitisega, mis rajati 18. sajandi II poolel. Ansamblisse kuuluvad lisaks peahoonele veel 6 ha suurune pärna enamusega mõisapark ja seda ümbritsev sepisväravaga piirdeaed, 19. sajandi I poolest pärit klassitsistlikus stiilis kaevumaja ning mõisa peahoonest ca 0,6 km kaugusel asuv neogooti stiilis matusekabel. Knorringitele kuulunud Aruküla mõisas peatusid sageli Tartu Ülikooli raamatukogu asutaja J. C. S. Morgenstern ning meresõitja ja õpetlane admiral Adam Johann Krusenstern.

Mõisaansamblist edelas Mäeküla-Koeru ja Koeru-Udeva maantee vahelisel alal asub poolloodusliku kooslusega traditsiooniliselt hooldatav Aruküla puisniit, mis on oluline maastikku ilmestav pärandkooslus. Samas lähedal võib leida kultusekivi I a.t. e.kr.

Koeru alevikus väärivad veel tähelepanu kujur Johannes Raudsepa kavandi järgi 1935. a. valminud 1905. a. revolutsiooni ohvrite mälestusmärk vallamaja ees, mälestusmärk Vabadussõjas langenutele, eesti luule suurkuju Kalju Lepiku sünnikohta tähistav mälestuskivi, ning alevikusüdamest loodes asuv Koeru saksa erakooli hoone, kus õppis tuntuim eesti graafik Eduard Viiralt.

Aleviku loodeserval vahelduva reljeefiga lehtpuu enamusega Laaneotsa parkmetsas on laululava ning talvel valgustatud suusarajad. Alevikust kirdes asub ca 3 ha suurune poolloodusliku kooslusega Viguri puisniit, mis väärib tähelepanu kui Järvamaal varem väga levinud maastikku ilmestav pärandkooslus. Siin lähedal asuv Haagi mägi on Koeru ümbruse üks kõrgeimaid tippe - 106 m üle mere pinna. Mäel asub Koeru teletorn.

Koeruga on olnud seotud mitmed tuntud teadlased ja kultuuritegelased: lisaks eelpool nimetatud Eduard Viiraltile ja Kalju Lepikule ka graafik Aino Bach, tehnikateadlane prof. Johannes Aare jt. /Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Järvamaa väärtsulikud maastikud" 2002/