Rõngasrist kindrali haual Ennevanasti läind kindral oma sõjaväega praegusest Ervita mõisast mööda. Enne seda olnd suur lahing talupoegadega ja kindral saand raskesti haavata. Minnes Liivimaale, suri kindral Ervita mõisa juures ära. Uut kindralit oli vaja ja üks tema vihavaenlane saand kindraliks. Tema üteld: "Mis me tast veame, kasu me tast enam ei saa, matame ta maha." Siis kohalikud talupojad pandi risti tegema. Praegugi asub see rist Ervita mõisa juures välja peal.

RKM II 182, 295/6 (4) < Väike-Maarja khk, Vao k – H. Vilmre < Elfriede Vilmre, snd 1905 (1964)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

Esimesed teated Ervita mõisast (saksa k Erwita) pärinevad 1663. aastast. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Hermann von Wrede.

Mõisa pikk peahoone on otstest ühekorruseline, keskelt aga kahekorruseline. Kahekorruselist osa kaunistab nelja sambaga astmikfrontooniga portikus. Hoone on ehitatud 19. sajandi alguspoolel arvatavasti vanemate ehitiste põhjal. Peahoone läheduses asub varaklassitistsliku dekooriga ait.

Kaasajal on mõis eravalduses ning on alustatud selle renoveerimistöödega. Allikas: Eesti Mõisaportaal http://www.mois.ee/

Mõisa ajaloost ja tänasest päevast võite lugeda ajalehe Järva Teataja võrguväljaandes: http://www.jt.ee/210108/esileht/20007867.php