Hullust krahvist Viimaseks Aruküla mõisnikuks oli krahv Toll. Kodanlise Eesti valitsus oli jätnud temale mõisasüdamest umbes 30 tiinu maad, mille hulka kuulus ka viljapuuaed koos kasvuhoonega. Peale selle oli tema kasutada ka mõisahoone pool ülemist korrust.

Töötades samas majas Koeru alg- ja täienduskooli juhatajana, võisin korduvalt tähele panna, et nimi Toll (eestikeelses tõlkes "hull") täiel määral vastas tema vaimsetele võimetele, sest ta oli, nagu rahvas ütleb, "tublisti nupust nikastanud". Selle kohta mõned iseloomustavamad näited.

Ükskord ploomide valmimise ajal pani ta need, et teenija ploome ära ei saaks süüa, lukustatud tuppa sohvale laotatud ajalehepaberitele. Ära sõites jättiski nad senna ja paari nädala pärast tagasi tulles leidis, et ploomid olid mädanema läinud ja plüüšist sohvariide ka ära määndanud.

Teinekord, südatalvel jälle kauemaks ajaks lahkudes pistis ta kasvuhoone võtme oma taskusse. Et kasvuhoonet ei saanud kütta, tegi Külmataat oma töö ja hävitas kõik taimed peale ühe virsikupõõsa. Hävinute hulgas oli ka Eestis sel ajal kasvavatest palmidest kõige suurem, millele, et ta hoonesse ära mahuks, oli kasvuhoonesse kõrgem järk peale ehitatud.

Tolli suurt ihnsust iseloomustab see, et ta igakord ära minnes teenijale jaopärast heeringaid kätte andis, et neid liiga palju ei söödaks. Suurt rahaahnust iseloomustab juhtum, kui ostsin temalt koolile ja Koeru haridusseltsile kolm suuremat kappi. Maksmiseks juhtusid olema seekord kroonised rahatähed. Panin tähele, et kui rahahunnik juba kaunis kõrgeks kerkis, siis läksid krahvihärra hambad irevile ja mõlemast suunurgast hakkas ila tilkuma. Sellest tekkis seekord seljas olnud rohelisele kuuele lõpuks kaks ilusat rida.

Pargivahi maja asus Tollide matusepaiga – kabeli – lähedal. Kord läks pargivaht kabeli juurest mööda ja kuulis sellest hääli. Kabelisse sisse minnes selgus, et krahvihärra, kes läinud tema enda ütlemise järgi "porjadok smotretj", oli temale määratud hauakambri pehkinud laudadele astudes oma tulevasse "rahupaika" sisse kukkunud ja karjus seal appi. Pargivahil, kes oli vana ja väike mees, olnud tublisti tegemist, enne kui üle kuue puuda raskuse krahvimüraka suutis välja upitada. Ometi kandis see napakas mees tsaariarmee polkovniku aukraadi ja on olnud "štallmeister jevo velitšestva". Aga ega ta keisrikojas ainuke tobe olnud!

KKI 40, 238/41 (12) < Koeru khk, Vao k – A. Pikkpärg

(1922/1964)


Salakäik Tollide kabelisse ja kuldmõõga otsimine Koeru salateest või nendest käikudest on muidugi räägitud, mis kabelisse lähevad. No arvavad, et kirikusse ka tuli. Et siit ausamba platsilt on näha mingisugused nagu võlvid, aga täpselt ei tea.

Seal Arukülas ikka on, vaata, maja otsast, kui seda asfalti pandi, sealt küll vajus sisse. Eks poisikesed vist on käinud sealt alt ka ja proovinud, et kas sealt käigust saab edasi... Arvati, et sealt mõisast läks nagu kabelisse siis see käik. Noh, eks need poisikesed ronisid sinna kabeli alla. See oli niimoodi, et see põrand oli katki. Juba Eesti ajal räägiti – siin oli üks, kes kunagi mulle väga palju rääkinud on, oli kunagine Koeru vallavanem, üks viimaseid abivallavanemaid, tema ju elas seal lähedal. Et Tollid ju sinna maeti ja et ikka räägiti, et ta sai autasuks suure kuldmõõga ja eks siis need suured varanduseotsijad läksid sinna põranda alla ja lootsid sealt seda kuldmõõka kätte saada. Ja noh, hiljem, kui oli see suur vanaraua kogumise aeg siin, siis neid joodikuid seal ikka... lihtsalt lõhkusid põrandaid. Nüüd sai kinni pandud, aga ausambad on seal ka ära lõhutud.

Nojah, poisikesed ikka tunnevad huvi. Nõukogude aja algul ja niimoodi on nad seal käinud ja eks seal on võibolla täismehi ka käinud otsimas varandust. Loodeti, et palju raha saab.

ERA, MD 167 (24) < Koeru khk ja al – R. Järv, Ü. Niin, V.Valper < Niina Ööpik, snd 1931 (2003)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/




Ligi 300 aasta jooksul on Aruküla mõisal olnud 15 valdajat, viimaseks Eugen v.Toll. 1635.aastal anti kuninganna Christiina valitsemise ajal Aruküla mõis Lennart Torstensohnile. Knorringite suguvõsa valdas Aruküla ligi sajandi.

1820.aastal müüs Aruküla mõisa omanik Friedrich v. Knorring mõisa krahv Carl Friedrich v.Tollile. Mõis jäi Tollidele kuni selle riigistamiseni 1919.aastal.

Knorringite ajal külastasid mõisat sageli maadeuurija Adam Johann Krusenstern ja Tartu Ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi asutaja Karl Morgenstern.

Alates 1920. aastast on hoones asunud kool. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikakool. Kool kuulub ka Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse.

Klassitsistlik peahoone valmis 19.sajandi I poolel. Mõis rajati juba 17.sajandi I poolel. Kivist mõisamaja ehitati 1782.-1789.aastatel. Hoone põles osaliselt 19.sajandi algul ja taastati 1810.aastaks F.v. Knorringi ajal. Suuremaid ümberehitustöid tehti 1820.aastate keskel kui mõisa omanikuks oli C.Fr.v. Toll. Hoone on 2-korruseline ning paekivist. Fassaad on hilisklassitsistlik, domineerib raske neljal sambal kolmnurkviiluga portikus.

Kõrvalhoonetest on olulisemad valitsejamaja ,kelder, kaevumaja.

Mõisahoonest mõnesaja meetri kaugusel parkmetsas asub perekond v. Tollide kabel, mis on ehitatud 19.sajandi II poolel. Siia on maetud Tollide suguvõsa esindajad.

Praegune park on rajatud 19.sajandi II poolel. Pargi teevad meeldejäävaks ja omapäraseks piirdemüür ja sepisaed. /Järvamaa infoportaa/