01.Sissejuhatus

1989. aasta suvel oli meie ühiseks mõtteks näha ja õppida tundma Kamtšatkamaad. Seda oli hea teostada läbi EÜE, kuna Raivo Raidam organiseeris sinnakanti järjekordset malevat. Sai ju maleva kaudu selle pika reisi teha ära tasuta, sest kulud tasus kohalik firma, kelle heaks meil tööd tuli teha.

Juba kevadel sai hakatud infot korjama Kamtšatka kohta. Nii sai planeeritud võimalikke variante: esmajoones muidugi Geisrite org ja Kljutševskaja vulkaan, mis olid unistuste unistuseks. Peale nende sai veel uuritud võimalikke variante Komandöri saarte, Tolbatšiku vulkaani, Lõuna-Kamtšatka (Kambalnaja vulkaani ja Kuriili järve) Uzooni kaldeera, Avatša, Mutnovski ja Gorelõi vulkaani suhtes. Nii laialt sai ette võetud, sest ei teadnud ette, mis meil võimalik saab olema ja mis mitte.
Algul oli teada, et osa meist läheb tööle Ust-Kamtšatskisse (Kamtšatka jõe suudmes Vaikse ookeani kaldal) ja teine Petropavlovsk-Kamtšatskisse. Kuid enne ärasõitu langes esimene variant ära (kuigi ta pärast teostus).

Kui Tallinnast lahkusime, sai kaasa võetud palju kaarte mitmete Kamtšatka kantide kohta ja ega plaanid Kuriilide suhteski päris nullis olnud. Viimased küll selle seikluse ajal ei täitunud, küll aga 2 aastat hiljem (siin).

Paljud meist olid juba varemalt, eelmiste aastate malevatega sealkandis - Kuriilidel, Sahhalinil, Kamtšatkal, Vladivostokis - käinud. Kui enamus Venemaa malevajõuke käib Kaug-Idas eesmärgiga tööd rabada ja suurt raha kokku ajada, siis meie põhieesmärgiks oli ringirändamine.


Kljutševskaja Sopka