Muud mõtted‎ > ‎

Kolm banaani

Vene koolide üleviimine eestikeelsele õppele on tore mõte. Koguni nii tore et me oma vaimustuses ei märka küsida endalt lihtsaid küsimusi.

 

1. Kas me soovime, et eesti venelaste lapsed õpiksid selgeks eesti keele? Või me soovime, et nad hakkaksid mõtlema eesti keeles?

 

2. Kas me mõistame, et panna last võõrkeeles mõtlema saab vaid eraldades teda (vähemalt vaimselt) oma vanematest? Kas me ei sea sellega ohtu laste vaimse tervise?

 

3. Kas selle asemel et kulutada jõudu vene kooli reformile, poleks soodsam ja kasulikum jätta kõik nagu on kuid suunata igasse vene kooli 5 eesti keele õpetajat ja õpetada lastele eesti keel selgeks? Intensiivõpe 2 tundi päevas - ja kümne aastaga on Eestis keeleprobleem lahendatud!

 

Kas me tõesti elame sellises

banaani vabariigis, et ei suuda

mõista - banaanid kuuskedel ei kasva?

Ürita mis sa üritad.

 

Kallid eksperimendid

Minul on tekkinud kuri kahtlus, et venekeelse koolireformi eestvedajad soovivad panna eesti venelaste lapsed mitte ainult rääkima, vaid ka mõtlema eesti keeles. Muul moel ei ole ju võimalik koolis õppida. Selleks et mõista seda, kujutage korraks ette, et teie eesti laps sunnitakse õppima koolis kataloonia keeles. Paratamatult lapse side vanematega nõrgeneb, seda hakkab osaliselt asendama kool. Kas meie perekesksele ühiskonnale on see hea?

 

Laps omandab kooliprogrammi vaevalisemalt. Energia kulub vaikimisi mõtete tõlkimisele. Oma enda mitmekeelsuse kogemusest tean et see on kurnav ja mitte iga laps ei saa sellega hakkama.

 

Koolis hakkavad lapsed rohkem kihistuma - andekad ja luuserid. Need kes on võimekamad, saavad tänu suurele koormusele hea koolituse. Vähem võimekamatest sirguvad alaarenenud imbitsillide hordid, kuna nad lihtsalt ei pea sellisele koormusele vastu. Tulevikus see toob kaasa mõningaid probleeme.

 

Jätkuv kihistumine

Eestis on rikkamate inimeste seas venelasi tunduvalt rohkem kui eestlasi. Ka vaesete seas on venelaste osakaal suurem. Eestlased moodustavad keskmise kihi. Vene kooli reformiga me toome selle jaotuse üle ka ühiskonnale tervikuna: vene eliit - eesti keskklass - vene lumpenid.

 

Esimene probleem

Võimekamatest eesti venelastest hakkavad tulema liidrid, tuleviku Eesti äri- ja poliitiline eliit. Vene noorte eeliseid on juba praegu tunda paljudes ärivaldkondades - kolme keele oskus, kõrgem motivatsioon (sugulased ei sokuta riigiasutuse palgale), suurem töövõime, energilisus ja enesekindlus. Kas eesti rahvas on valmis selleks, et teda jälle hakkavad juhtima haritud ja võimekad, kuid ikkagi võõra rahva esindajad?

 

Teine probleem

Vähem võimekatest eesti venelastest, kes saavad puuduliku hariduse, hakkab tulema lisaväge töötute armeele ja kuritegevusse. Tulevikus jääb üha vähem töövõimalusi madala kvalifikatsiooniga inimestele. Kas me tõesti soovime, lahendades ühe häda, juurde toota sotsiaalseid pingeid?

 

Kas keel on kõige tähtsam?

Keeleoskus on väga vajalik. Meil on rahvusriik ja rahvuse üks tunnuseid on keel. Kuid keelega asi ei piirdu, vaja oleks kultuuri. Keel ei ole kogu kultuur, vaid üks osa kultuurist. 20 aastat tagasi oli kõik väga lihtne, "kui ei oska eesti keelt - oled tibla". Nüüd äkki selgus, et ka eesti keele oskusega inimene võib olla paha kodanik. Samas kui täiesti umbkeelne võib olla kodanikuna väärikam ja ühiskonnale kasulikum. Isegi kurt ja tumm on ühiskonnale rohkem väärt kui keeleoskusega kaabakas.

 

Jonn+keel vs vaim+kultuur

Eestlased on uhked selle üle, et nad on läbi aegade ajanud oma jonni ja tänu sellele rahvana säilinud. Venelastel jällegi on vaim väga tugev. Kui meie, eestlased ja venelased, jääme vastanduma, siis vaim alati võidab jonni. Sest vaim tuleb usust aga jonn - paganast. Äkki oleks aeg jonnival paganarahval mõista, et koos vene vaimuga, austades ja hoides seda, areneb ka meie eesti vaim ja meie rahva tugevus? Ja lõpetada ükskord eesti keelepäästmise jonn. Loogem parem eesti rahva kultuuri, et selles oleks ka midagi sellist mis teistes rahvastes austust ärataks.

 

Miks me ei keskendu eesti keele õppele eesti venelastele? Lihtsalt selle varjus katsume muuta rahvusgrupi mentaalsust, muuta venelased eestlasteks nii, kuidas valitsejad seda ette kujutavad.

Kas tõesti peab kosmosest tooma kolm banaani et mõista kõige lihtsamad tõed? Banaanid kuuskedel ei kasva. Ja isegi kui see õnnestub, siis millise hinnaga?


Jüri Kivit

30/01/2011


loe mõttevahetust IRLi blogis >>

 

vt. multfilmi KOLM BANAANI:



 

Comments