Kui tavaliselt püstitati sambaid langenute mälestamiseks, siis Müüsleri mälestusmärk pidi tähistama Vabadussõja ühe murdelahingu toimumise kohta. Mõte ausammas rajada tekkis 1934. aastal Järvamaa kaitsepataljonist osavõtjate ühingul. Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi püstitatud mälestusmärk valmistati kohalikest põllukividest.

Müüsleri mälestussamba suurejoonelisel avamistseremoonial 15. augustil 1934. aastal  osalesid toonane riigivanem Konstantin Päts ja ülemjuhataja Johan Laidoner.

Okupatsiooniajal lõhutud mälestusmärk taasavati 27. augustil 1988.

2005. aastal Võidupüha tähistamisel ühendati Müüsleri mälestusmärgi juures võidutuli mis saadeti hiljem Vabariigi Presidendi poolt kõigisse Eesti maakondadesse. Pärjad mäletusmärgi jalamile asetasid Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts ning teised.