Väätsa kehvus ja uhkus

Kui kohtad sügisel Väätsa meest uhke hobusega. Küsid "kust sa oled", vastab uhkelt üle õla vaadates: "Vätsalt, Vätsalt."

Kui näed kevadel Väätsa meest ja küsid "kust sa siis oled", vastab lahja setuka omanik: "Vääätsalt, Vääätsalt, eks sa näe loomast ja loogast."

RKM II 50, 56 (19) < Anna khk – A. Kagovere (1956) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/




Väätsa alevikus väärivad tähelepanu 19. sajandi I poolest pärinev mõisaansambel koos mõisapargiga, 19. sajandi lõpus rajatud ajalooline vallamaja ning mõisaansambliga oskuslikult seotud kolhoosiaegne hoonestus. Väätsa külast on esimesed teated aastast 1564. Mõisakompleksist vahetult lõunas, läänes ja põhjas asuvatest kaasaegsetest ehitistest on üks huvitavamaid arhitekt M Vainu projekteeritud Väätsa lastepäevakodu. Oluliselt ilmestab Väätsa alevikku Lokuta jõele rajatud 5,9 ha suurune liigendatud kaldajoonega paisjärv. Järve lääne- ja idakaldal paiknevad kaunilt kujundatud ühepereelamud. Järve idakaldal kulgevalt Männimäe voorelt avaneb kaunis vaade tehisjärvele ning seda ümbritsevale hoonestusele.

Väätsa alevikus väärivad veel tähelepanu skulptor Heli-Aate Õuna poolt loodud kaarma dolomiidist monument “Leinav ema” II maailmasõjas langenute mälestuseks ning kirurgiaprofessor Artur Linkbergi elutööd väärtustav mälestuskivi. /Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/