Mõisnikul kaksikud pojad kahe lehma eest

Eks parunitel oli oma järeltulijate pärast mure. Lapsi ei ole, varandus läheb võõrastele. Alliku mõis oli ju sada aastat (täpsemalt 1620–1721) Roosenite suguseltsi käes.

Aga oligi: parun oma prouaga ei saa last. Kumma süü, kes teab. Härra räägib prouale, et mõisas on noor tubli moonakas ja neil on prisked ilusad poisid. Mis meie elust sedasi saab? Ole moonamehega, ehk on minul viga. Eks proual sama mure ja... Tehti niisugune kaup, et härra annab hea lehma, olgu siis poiss või tüdruk. Proual kaksikud. Ja mõlemad poisid. Härra ütleb moonamehele: "Võta lehm ja mine!" "Ei! Proua sai ju kaks poega. Nüüd härra annab kaks lehma!" Härra ei ole nõus. Aga eks proua juhtub ka sinna ja kisama, et anna ära! anna ära! Kes teab, mis muidu võib juhtuda!

RKM II 360, 119/20 (1) < Järva-Jaani khk, Järva-Jaani al – E. Mets < Heinrich Kalajõgi, snd 1919 (1981) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/



Roosna- Alliku asub Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa äärealal, kohas, kus allikajärvest saab alguse Pärnu jõgi. Roosna-Alliku mõis on asutatud 17. sajandil. Mõis sai oma eestikeelse nime esimeste omanike von Rosenite järgi. Alates 1725. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal  kuulus mõis von Stackelbergidele. 

Roosna- Alliku mõisahoone on üks Eestimaa kauneimaid mõisamaju, mis valmis Otto Friedrich von Stackelbergi ajal 1786.aastal.  Hoone arhitektiks oli tolleaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, kes on ka  Toompea lossi autor.

Hoone alakorrust hõlmab suur avar vestibüül ühes piduliku kahemarsilise trepiga. Algse sisekujunduse on mõisahoones säilitanud kaks ruumi, nn. "roosa saal" ja "sinine salong". Saalide kunstmarmorist seinu katavad valgest stukist modelleeritud trofeekimbud, laes põimuvad roosivanikud., akende vahel helklevad peeglid.

Suur osa kõrvalhooneist on hävinud, allesjäänud on ümber ehitatud ja sulavad nüüdisaegsesse hoonestusse. Peahoone juurde rajati 19. sajandi algul väike barokkaed ja vabakujuline esiväljak. Park on segastiilis ja seda piirab kivimüür.

Alates 1924. aastast  on mõisahoone kasutusel koolimajana. Kooli jaoks on mõisahoone parempoolsesse otsa tehtud 1970nendatel aastatel mahukas juurdeehitus.  Praegu asub mõisas Roosna- Alliku Põhikool mis  tunnistati 2007. aastal Järvamaa kaunimaks kooliks.