RAVA MAASTIK

                                Ambla valla vaatamisväärsused                                

AMBLA KIRIK - VABADUSSÕJA MÄLESTUSMÄRK - ARAVETE KÜLAMUUSEUM - RAVA TAMMIK

JÄRVAMAA - EESTI SÜDAMAA!



Ala, millest suure osa hõlmab Rava maastikukaitseala, asub Ambla valla lõunaosas Rava külas. Seda läbivad Ambla-Rava ja Rava-Roosna maantee.

Ala väärtustavad Rava mõisansambel, paisjärv ning tammik. Mõisa ühekorruselise peahoone ehitamisel on kasutatud maakivi ja paekivi. Ka mõisa majandushoonete juures on sama materjalikasutus. Mõisahooneid ümbritseb park. Mõisakompleksist vahetult põhjas asub 2,5 ha suurune Rava paisjärv, mis on oluline maastiku ilmestaja ning kohalik supluskoht.

Maalilise paisjärve põhjakaldalt saab alguse 22 ha suurune looduskaitsealune Rava tammik, kus kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd. Tegemist võib olla mõisaajal istutatud parkmetsaga või säilinud hiiemetsa saluga. Mõisa ajal kasutati tammikut pargina, veel 30-ndatel aastatel oli märgata endiste kõnniteede jälgi. Teistest puuliikidest on puistus esindatud pärn, vaher, saar, jalakas, kuusk, arukask jt. Alusmetsas kasvavad pihlakad, sarapuud, mage sõstar, näsiniin jt. Rohttaimestikus domineerivad salumetsataimed vaheldumisi puisniidu taimedega, paiguti on tihedaid sõnajalatihnikuid. Kasvab ka mitmeid kaitstavaid taimeliike, millest silmatorkavaim on kaunis kuldking. Leidub teisigi käpaliste liike: vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti-sõrmkäpp, pruunikas pesajuur, suur käopõll ja kahelehine käokeel.

Raval töötas alates 1919. a. esimene iseseisvusaegne metskond Eestis.

/Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/