Mõisa süttimine viinast

1900. või 1901. a olid mõisa hooned enamasti kõik maha põlenud. Asi sündinud nõnda, et viina monopoliseerimise puhul langes viina nõudmine tunduvalt. Mõisatel jäänud sel puhul suured tagavarad viina. Koigis ei mahtnud see enam viinakeldrisse, vaid asetatud tühja kuuri 42 aami. Jüripäeva ajal ühel, vist jüripäeva ööl läinud mõisast ärakolijad moonamehed veel tikutulega küüni aamisid puurima, et hankida teenistuslõpu liikudeks viina. Hooletust käitumisest tulega süttinud piiritus, plahvatanud puuritud aam süüdanud teisedki aamid ja lühikese ajaga ujunud kogu mõisa hooned tulemeres. Sel puhul põlesid maha kõik mõisa hooned, välja arvatud härrastemaja. 42 aami viina põlesid maha, piiritus jooksnud ojja ning 1 km maa kauguselt põlenud ojagi. Moonamehi oli püütud võtta vastutusele, kuid esiti pagenud need eest, pärast pole mõisnik julenudki neile karistust nõuda, sest pidi kukkuma ise nii hooletu piiritusehoidmise eest. Piiritusevargad olnud Kann ja Piilbaum, öövaht ja moonamees.

EKLA, f 200, m 11: 1, l 53/4 < Peetri khk, Koigi k – R. Stokeby < Jaan Luisk, mõisa tööline (1929) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/ 

Esinduslik Koigi mõisansambel koos pargiga asub Kesk-Eesti tasandikul avarate põldude keskel. Mõisa varaklassitsistlikus stiilis baroksete tunnustega ühekorruseline kivist peahoone on ehitatud 1771. aastal. Hoonet iseloomustavad tasakaalustatud üldvormid ja peened detailid. Teistest mõisa hoonetest on käesolevaks ajaks säilinud endine paekivist seintega meierei ja sellega väravakaare abil ühendatud lambalaut.

Mõisaansamblit ümbritseb 7,6 ha suurune peamiselt põlistest tammedest ning vahtratest koosnev park. Säilinud on ka pargialleed ja ühendusteed maanteega. Koigi mõisaomanikud Grünewaldtid olid ettevõtlikud põllumehed, kes tegid oma maadel melioratsioonitöid ning arendasid lamba- ja hobusekasvatust ning piimandust. /Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/

Taani kuninganna kaelaehted

Koigi mõisa juurest veski kaasiku kohalt – mitte maantee poolt, vaid teinepoolt kaasikut – on leitud "auguga kivid". Kartuliauna matmise juures on leitud. Pidand olema Taani kuninga proua kaelaehted. Olnud mitmesuguseid asju, kette, kiva jne. Valitseja võtnud mõned omale ja maksnud nende eest leidjale kolm rubla; ärra võtnud ka mõne asja ja andnud vaka herneid. Jutustaja ise arvab, et sääl võis olla kalliskive.

ERA II 36, 428/9 (4) < Pilistvere khk, Lõimetsa k, Soone t < Peetri khk, Koigi k < Kursi khk – R. Viidebaum < Mart Pikat, snd 1853 (1931) (1929) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/