Peäro August Pitka-Ansomardi (1866–1915) teenis sõjaväes (alampolkovnik), aga sai kuulsaks hoopis kirjanikuna. Kirjaniku tuntuimad tööd on: romantiline muinasjutt-näidend “Murueide tütar” (1900), “Jalgsema Kitse-eide muinasjutud” (1901), novellikogu “Sõja päevilt” jt.


 Vastava tekstiga graniitrahn vendade admiral Johan Pitka ja tema vanema venna kirjanik Peäro August Pitka-Ansomardi kodutalu õuele Jalgsema külas püstitati 23. juunil 1992. aastal. 

Kontradmiral Johan Pitka sündis 1. veebruaril 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas – surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi.

Haridustee

1881 hakkas õppima Seliküla vallakoolis

1885 hakkas õppima Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis

1890 hakkas merd sõitma

1891 astus Käsmu merekooli

1892 läks üle Kuressaare merekooli, sooritas seal samal aastal kaugtüürimehe eksami

1894 astus Paldiski merekooli

1895 sooritas kaugesõidukapteni eksamid

Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik

1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval “Admiral Ušakov”, sai arvatavasti mereväelipniku auastme

1902 Mühlentali laevatehas Peterburis

1904 asus Inglismaale

1907 asutas Eesti-Läti Laevasõidu Agentuuri

1911 asutas Tallinnas merekaubandusühingu Joh. Pitka ja Ko ning Tallinna Laevaühisuse

1912 üks Vastastikuse Merekindlustuse Seltsi “Mereabi” asutajaid

1917 kevadest organiseeris eesti sõdurite toomist Venemaalt kodumaale, mõisteti selle eest enamlaste poolt tagaselja surma

1917 septembrist alates organiseeris Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit

1918 novembrist alates organiseeris soomusrongide ja -autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist. Oli Eesti Kaitse Liidu (Kaitseliidu) asutaja ja organiseerija koos kindral Ernst Põdder'iga peale EKL ametlikku asutamist Ajutise Valitsuse esimesel istungil 11. novembril 1918.

17. detsembril 1918 määrati merejõudude juhatajaks.

22. aprillil 1919 ülendati mereväekapteniks

21. septembril 1919 ülendati aseadmiraliks (kontradmiraliks)

1920-1922 Valve Liidu asutaja ja juht

1923 Asutas Rahvuslik-Vabameelse partei

1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse

1929 naasis Eestisse

1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees

1931 asutas Lahinguvendade Klubi, temast sai Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees

1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja

1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees

1937 Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt

Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome

Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks.