Peetri kiriku koha näitavad härjad

Udeva poolt toodi neid kive ja siis enne Peetrit üks kolm kilomeetrit on Köisi ja Kahala. Seal on üks Liblikamägi ja taheti sinna Liblikamäele see Peetri kirik ehitada. Aga vanakuri lõhkus kogu aeg öösel ära ja mitu korda ikka prooviti ja siis ei saanud. Ja siis olevat härja sarvede peale pandud need kivid ja akatud siia Peetri poole tulema ja härjad olid siis siin selle koha peal need kivid maha pillanud. Ja siis ehitati siia. Ja siis niisugune asi veel, et kiriku ehituseks see paekivi olevat veetud lotjadega Mündi alt, see on Paide lähedal see Mündi. Et vahepeal olevat soo olnud. Reinvart Vaike rääkis mulle, aga ma olen seda enne ka nagu küla pealt kuulnud.

ERA, MD 129 (13) < Peetri khk, Peetri k – K. Ruus, M. Selgall < Helena Siiroja, snd 1959 (2003)

 

Kiriku kivid toodi mööda vett

Peetri kirik on 700 aastat või rohkemgi vana. Peetri kiriku juures on kangesti allikaline koht. Vanad inimesed rääkisid, et kiriku kivid on toodud kõik Mündi paemurrust Paide juures. On veega toodud. Nii palju on vett olnud. Tänavu sui ei olnd nii palju, et konnad oleks kasvada saand.

KKI 38, 98 (9) < Peetri khk, Esna k – P. Kippar < Johannes Volk (Taaveti-Hansu Juhan, Taaveti-Hansu Volk) (1965) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/


Isa ja poeg ehitavad Peetri ja Koeru kirikut Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest näha, et nemad tugevad mehed peavad olema olnud. Kui kirikud valmis saanud, kutsunud ka isa poega oma kirikut vaatama, aga poeg hakanud Peetri kirikus isaga sellepärast vaidlema, et isa ehitatud kirik suurem olnud. Saanud ta peale vihaseks ja löönud isa kangiga surnuks, kus ta talle kangi rinde peale pannud, mis tänapäevani veel altari kõrval kivi peal maas olla.[1]

Seal kirikus olla üleval koori peal kaks laudtahvlit, mis oreli taha üles riputatud. Ühe peal olla kuu ja tähtede kujud ja veel mõned konksud ja kõverikud kuukuju taga. Öeldakse, et need tähendavat Rooma paavsti, kes noorel kuul noor ja vanal kuul vana olla. Teise tahvli peal olla kausisarnased kujud, seest mõni sinine ja mõni punane. Need tähendavat põrgukatlaid. Siis olevat seal veel üks rinnakuju, mis vanasarvikut tähendavat. Tal olla käed laiali, sarved peas ja sarvede otste taga klopid, mis liigutamise juures klobisevad. Siis olla tal võru kaelas ja muna sarnane kuul rippuvat võru küljes.[2]

Jung 1910, 26/7 (2) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/



Kirikut hakati ehitama tõenäoliselt 13. sajandi lõpus ja see valmis arvatavasti 14. sajandi alguses, mis teeb sellest Järvamaa noorima kodakiriku.

Järvamaa suurim kirik järgib tüüpilist maakonna kodakirikute stiili ja koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest koorist ja läänetornist.

Kiriku torn oli algselt pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Alumine võlvkorrus on idaküljest avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas viies nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele.

Pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis asuvad Järvamaa kirikutele iseloomulikud kitsad ja teravkaarsed raidportaalid.

Pikihoone võlve toetab kolm paari jämedaid ümarsambaid. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis.

Tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel rajati raidportaaliga põhjaeeskoda.

Järva- Peetri kirikus on õpetajatena töötanud Eesti kultuuriloos tuntud isikud- Heinrich Stahl (1623-1633) ja Chr. Beermann (1916-1937). (Tekst: Vikipeedia)




[1] See on üks hauakivi ja nüüd vääri all, põhja pool kiriku otsaseina ääres. Seal peal on üks rüütlikuju suure jämeda varrega odaga. Ala-Saksa keeli kiri näitab, et selle kivi alla 1555. aastal vist üks Brevern oma pojaga on maetud. Koori trepi all on teine samasugune kivi, kelle kirjad kulunud.

[2] Ei ole midagi muud, kui vanad mõisnikkude mälestusevapid, mis sinna oreli taha viidud. Jaan Jungi märkused.