Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn.

Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga.

Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu.

Torn ehitati kahe paruni – Kuksema ja Orina – poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummardama.

Teise jutu järgi olla toosama Orina parun vaadanud oma mõisa trepilt pooleliolevat torni ja saatnud toapoisi meistrile ütlema, et torn on viltu. Ehitusmeister käskis aga parunile ütelda, et sinu … on viltu, aga mitte kiriku torn.

EFA I 75, 6 < Järva-Jaani khk ja al – A.-M. Jüriso < Adele Norman, 85 a (1989/2002)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 

Jaani kiriku võtmehoidja

Järva-Jaani kirik olnud juba valmis. Nüüd olnud rahvas koos. Kirikuõpetaja küsinud: “Kes teie hulgast tahab tulla kiriku võtmeid kandma?” Rahva hulgast astund välja keegi Jaani-nimeline mees. Tema müüritudki elusalt kirikuvõtmeid kandma. Sellest ajast hakatud kirikut kutsuma Jaani kirikuks.

ERA II 220, 131 (6) < Ambla khk, Roosna as, Roosna postitalu < Järva-Madise khk, Kurisoo mõis – L. Meiorg < Mart Leht, 74 a (1939)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/






Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj. lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist.

Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna ümaravormiline jalg (rahvapärimuse järgi kasutatud keskajal ka häbipostina).

Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.

Järva- Jaani õpetajatest on Eestimaa kultuurilukku läinud Chr. Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma “Liivimaa kroonika”. Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool. /Aino Pung 2003/